aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u
Selle käigus vallutati Liivimaa saksa-rooma keisririigi poolt ja rahvas orjastati baltisaksa mõisnike poolt. „Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega. Sõda eestlaste vastu (1208–1227), nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ristis%C3%B5da)(05.06.2015) 1.2. Rootsi Poola sõda „Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal
andam) või hinnus(kindla suurusega andam). · Enamus raha läks siiski maaisanda ja vvasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku ülalpidamiseks) · Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus. · Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndal aastal. · Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud. · Osaleti sõjakäikudel venelaste, kurelaste, semgalite, seelida ja leedulaste vastu, teisalt asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele röövretkedele. · Vanemariim kroonika sõnul eestlane oli "rõõmsalt retkele asuma" nõus. · Teisalt, eesltlased läksid 1260.nda aastal Durbe lahingus koos kurelastega leedulaste poole üle, mille kohta kroonik nendib : "Nood mõistsid põgeneda, nagu nad seda tihti on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid.
Hiljemalt 1201. aastaks oli Kaupo siiski ristitud ning temast sai ristisõdijate tähtsaim ja usaldusväärseim kohalik liitlane, kes jäi kuni oma surmani ristiusule truuks. 1202–1203 reisis ta koos Theoderichiga läbi Saksamaa Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle sada kuldraha. Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastega. Muuhulgas piiras ta ristisõdijate ja semgalite väe eesotsas 1206. aastal ka omaenda linnust Turaidas, mis vahepeal oli langenud tema paganlikuks jäänud ja ristisõdijatega vaenus olnud kaaskonna kätte. Henriku Liivimaa kroonika vihjab võimalusele, et Kaupole kuulus veel üks linnus, milleks nimelise sarnasuse ja tema matmispaiga järgi on pakutud Krimulda (Cubbesele) muinaslinnust, kuid seda arvamust peetakse üldiselt vähepõhjendatuks. Kaupo sai Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on
· Liivimaa vanem riimkroonika Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa Ordu kroonika 13. sajandi lõpust, 12 017 täisriimis värsirida keskülemsaksa keeles. Autor, kelle nime ei ole teada, oli Liivimaale tulnud 1278 või 1279 ja kuulus ordumeistri lähikonda. Kroonika algab poollegendaarsete teadetega 12. sajandi keskpaiga kohta, sündmustik ulatub 1290. aastani; usaldusväärseim on kroonika lõpposa. Kirjeldatakse peamiselt ordu võitlust kurelaste ja semgalite vastu, väärtuslikke andmeid on ka eestlaste kohta ning ordu ja venelaste vahelistest sõdadest. Trükis avaldati Liivimaa vanem riimkroonika esimest korda 1817, eesti keelde tõlgiti 2003.a https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_vanem_riimkroonika
Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre · Üksküla piiskopiks sai Berthold · Sellega kaasnes uuspööre. · Pöördepõhjused : 1. Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liigripostitsiooni Põhja-Euroopas 2. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed, nad olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele
piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1270 - leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. · 1271 - esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. · 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. · 1294 - Novgorodlased põletasid Narva. · 12971330 - Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased. · 1299 - Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt
aastal, kui piiskop Albert saabus 23 laeva ning umbes 500 mehega Väina (Daugava) jõe äärde esimesele sõjaretkele. Oma teisel käigul Liivimaale asutas Albert Väina jõe suudmesse Riia linna. Henriku järgi näitasid piiskopile soodsa asukoha kätte kohalikud liivlased. Riiast kujunes kiiresti misjoni keskus ja piirkonna olulisim sadamalinn. Selleks lasi Albert kaupmeestele keelata ka kauplemise teistes sadamates, eriti semgalite sadamas, mis ilmselt oli seni olnud saksa kaupmeeste olulisim kauplemiskoht Liivimaal. Võimalik, et semgalite sadam asus hilisema Liibavi (Liepaja) piirkonnas. Läänemere idakalda kaubanduse kiire koondumine Riiga tegi muret seni Väinat kontrollinud Polotski vürstile, kes korraldas järgnevatel aastatel mitu rünnakut ristisõdijate linnuste vastu, jõudes nii Üksküla kui ka Holmi (Salaspilsi) alla, ent
Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. Mõõgavendade Ordu asutamine: kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. 1202. aastal moodustas preester Theoderich, Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Ümera lahing: 1210, Lätis Valmiere lähedal
Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkastes oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelm, kes pidas 1237/1238
Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad, poolvennad. Kandsid valgeid matleid musta ristiga.
Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkates oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelmi, kes pidas 1237/1238
Nendes jäi käsitlema varasem ajalugu. Viga 1997 a Šterns I köide 1290-1500 kodumaal Riias. Ordu teatas, et nende suur vastuolu saavad lõviosa endale. Kuramaa vägi läks Leedu poole üle, ründasid Ordut selja taga. Durbe lahingus 1260 löödi Saksamaa Liivimaa ordu puruks.Said iseseisvuse tagasi, mida ei jätkunud kauaks. 1261 talvel ordu kogus uue retke metsikud tapmised kättemaksuks.Tapeti maha täiskasvanud elanikkond. Kuralaste vastupanu lõppenud. Muistne vabadusvõitlus lõpuks. Semgalite vastupanu kõige kauem. Ennekõike semgalidega rahuleping Albertil, sõjategevus sai alguse semgalite eneste seas konfliktid. Nende seas oluline valitseja Vesthard- Viesturs, kes üritas kõiki semgalite alasid endale vallutada. Läänepoolsetel aladel suuris kehtestada Tervete linnus, ida poolses osas sai keskuseks Mezotne, soovimatus alluda tollele sõlmisid uue kokkuleppe Albertiga. Sõjategevus algas 1219. Vesthardiga leping, et võivad tervelt tagasipöörduda
Külad koondusid, moodustades vanemate juhitud poliitilisi ühendusi. Keskmes tavaliselt mõni linnamägi. Hiljem, juba ristiusustamise järel, tekkisid nende põhjal kihelkonnad, mis jäid esmatasandi haldusüksuseks 20.sajandini. - 2. Aastatuhande algul hakkasid tekkima ka suuremad territoriaalsed üksused, kui mõned üksused liitusid maakonnaks. Nt liivlaste asuala koosnes arvatavasti 4 maakonnast, semgalite ala 7. - Linnamägede ja avaasulate areng ilmestab Baltimaade ühiskondlike ja poliitiliste struktuuride arengut, näidates nii-öelda eliidi taotlusi. Ühiskondliku ja poliitilise arengutaseme erinevusi rauaaja lõpul näitab linnamägede arv: Leedus oli neid kasutusel ligikaudu 700, Lätis peaaegu 200 ja Eestis alla 100. Suurim ja tähtsaim linnamägi oli KERNAVE Leedus, kus 13.sajnadil võis elada 3000 inimest. - PERKUNAST (balti) ja TAARA (eesti)- piksejumalad
ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. 1269 Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. 1270 leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. 1271 esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. 1290 semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. 1294 Novgorodlased põletasid Narva. 12971330 Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased. 1299 Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu.
Üksküla asemel Riia, mis sai 1201 aastal linna õigused ja kuhu ehitati ka neitsi Maarjale pühitsetud toomkirik (Maarjamaaks pühitseti Eesti ja Põhja-Läti). -) 1202 rajas Albert siia Mõõgavendade Ordu (Kristuse sõjateenistuse vennad), et siin oleks aastaringselt kohal vaimulikud rüütlid. Nii liivlaste ja latgalite sõjaline murdmine läks kergelt ja ilma suure vastupanuta ning aastaks 1208 kujunes välja dilemma, kas edasi minna sõjaga eestlaste (põhja poole) või semgalite (lõuna poole) vastu ja otsustati minna eestlaste vastu (latgalid soovitasid). -) 1208-1227 toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus. * Inimesed: -) Theoderich teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks ja Eesti piiskop. -) Valdemar II Taani kuningas. -) Johan Rootsi kuningas, kes võttis Lihula linnuse Rootsi vägede tugipunktiks. -) Lembitu Sakala vanem ja kes üritas organiseerida eestlaste koostööd. * Aastad:
eestlastele, kelle eesotsas oleks olnud paavsti esindaja ja kes oleks allunud otse paavstile; see ei meeldinud ei taanlastele ega sakslastele 1227. a vallutasid sakslased Tallinna ja jagasid omavahel nii taanlaste valdused kui ka kirikuriigid paavst saatis tüli lahendamiseks uue saadiku Alna Balduin (käis siin kaks korda), kes 1233. a võttis enda valdusesse Tallinna linnuse, toimus lahing mõõgavendade ja paavsti pooldajate vahel, Balduin sunniti lahkuma 1236. a läks orduvägi semgalite vastu, Saule lahing purustas nad täielikult ordu lõpp, Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Liivi ordu oli selle haru siin) peale ordu lüüasaamist saabus jälle Modena Wilhelm, kelle vahendamisel sõlmiti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel Stensby leping (1238), millega jagati Eesti alad omavahel ära ja sõlmiti liit edasiseks idaagressiooniks Suhted naabritega: 1240. a vallutati Ivborka, Pihkvast löödi tagasi 1242