7 oliivroheka või pruunika tooniga. Küljed on hõbevalged ja kõht täiesti valge. Kehapikkus võib ulatuda 30 cm-ni ja kaal 180 g-ni. Nurud elavad põhja lähedal tegutsevates parvedes ning toituvad põhjaorganismidest, kelle hulka kuuluvad putukavastsed, koorikloomad, limused, samuti kasutatakse taimeosakesi, vähemal määral ka kalu ja kalamarja. VIMB. (pärakuuim seljauime alusest pikem) Vimb on kõrge, külgedelt lamenenud keha ja pika ninaga kala. Selg on mustjaspruunikas, küljed hõbedased kuni kollakad ja kõht valge. Ta on kala kohta keskmise suurusega: täiskasvanud vimma kehapikkus on 26...31 cm ja kaal 0,3...1,5 kg. KOGER. (poiseid pole, seljauime v serv kumer) Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla
Luukarits Luukarits on ogalikuliste seltsi kuuluv kala. Luukarits on väike kala, kes ei oma töönduslikku tähtsust, kasvab maksimaalselt 5--7 cm pikkuseks. Tema seljauime ees asetsevad 7--11 sissetõmmatavat oga. Keha värvuselt on ülaosa hallikasroheline kuni pruunikas, küljed heledamad ja hõbedase läikega, keha katavad kuni 10 luuplaati. Kudemisperioodil kannavad isased pulmarüüd. Luukarits on levinud aeglase vooluga jõgedes ja ojades, järvedes ning riimveelisel rannikualal. Levikuala pole väga palju uuritud, aga ilmselt on see sarnane Ogaliku levialaga, välja arvatud lõunapoolsemad alad, samuti esineb teda väiksemal määral kui ogalikku.
KAUGIDA UNIMUDIL PERCCOTTUS GLENII Toomas Rüütel 10. B klass 2015 Käsitletavad teemad Välimus Levik ja elupaik Paljunemine Toitumine Välimus Kaks seljauime, rinna- ja kõhuimed paiknevad peaaegu kohakuti Pruunikal kehal ning uimedel on näha tumedaid täppe. Kaks eraldi seisvat pikka kõhuime Suhteliselt suur suu Aeglase kasvuga(nt. 25 cm pikkuseks ja250 g raskuseks kasvab u. 10 aastaga.) Enamasti 14-25cm pikk Levik ja elupaik Looduslik leviala Venemaa Kaug-Ida piirkond, Hiina kirde piirkond ja Korea magevetes. On jõudnud ka Kesk- ja Ida-Euroopasse.
ega silmi ja ka uimed on vähe arenenud. [1] Levinud on silmud mõlema poolkera parasvöötmes, mageveelised või siirdevormid. Umbes on teada 24 nüüdisliiki. Eestis võib esineda nendest 3 liiki: merisutt (Petromyzon marinu), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja ojasilm (Lampetra planeri). [1, 3] 4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae Merisutt (Petromyzon marinus) Merisutt nagu silmlased ikka on angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime on teineteisest lahus, tagumine ulatub sabauimeni. Pea on neil väliselt ebaselgelt piiritletud, sest lõpuseavasid on 7 paari. Suuava ümbritseva imilehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast). Lõpuseavade rea ees suhteliselt väikesed silmad. Keha katab neil sile limane nahk. [4] Seljauimed puutuvad peaaegu kokku, täiskasvanud isastel on seljal hari ja emaste kõhul anaaluim
OGALIK Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5…8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu.
Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu.
Selts: Lõhelised (Salmoniformes) Sugukond: Lõhelased (Salmonidae) Perekond: Idalõhed (Oncorhynchus) Liik: Kisuts (Oncorhynchus kisutch) Pilt 1. 2.2 Välimus Sarnaneb gorbuusaga (pilt 3), kuid lõpusepiisid 19 25, küljesoomuseid 127 141, isase küür väiksem. Seljapealne on metalli-sinine kuid samal ajal külgedel hõbedast värvi, tumedad laigud külje keskjoonest ülalpool ning seljauime alusel ja sabauime ülaosas [1] Keskkjoon on kala eespool kurvjas ja sirgeneb täielikult sabauimeni jõudes. Kudemise ajal muutuvad kala selg ja kõht tumedaks. Paarituvatel isastel muutuvad küljed erkpunaseks ja lõuad konksjaks. [3] Teistest lõhedest on kisuts (pilt 1, 2) hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi (sellest tuleneb ka tema Jaapanis ja Ameerikas kasutatav nimetus hõbelõhe ja vana vene nimetus valgekala). [2]
Eestis elavad nad põhiliselt Saaremaa lääne- ja kirdeosa rannikuvetes. VÄLIMUS Pringel on kujult väike ja ümar. Tema pea on ümar ja ilma laubata ning ujuva pringli pead ei ole veepinnast ülalpool näha. Sabauim hoiab horisontaalselt nagu teistelgi vaalalistel. Kui pringel ujub, ei ole tema saba veepinnast ülalpool näha. Pringli tunneb kõige paremini ära madala, kolmnurgakujulise seljauime järgi, mis aegajalt tuleb merest nähtavale pringli aeglasema pinnaujumise ajal. Pringli hingamisel ei ole veepinnast ülalpool näha veejuga, kuid lähedal olles võib hingamist kuulda. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,42 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (4565 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad. PALJUNEMINE Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Paaritumisele
Tugevad lõuad ja kehakuju teevad neist kõige täiuslikumad röövkalad maakeral. Haide iidsed sugulased elasid ookeanis 400 miljoni aasta eest. Haide levik on väga laialdane. Enamus haisid on levinud soojades troopilistes ja lähistroopilistes ookeanides. Kuid mõned liigid asustavad ka jahedamaid alasid, näiteks atlandi heeringahai on eksinud isegi Läänemerre. Haide seltsid Härghailised (Heterodontidae) Härghailastel on kaks seljauime, kummaski üks oga ja pärakuuim. Nende keha on lühike ja kohmakas, eespoolt tugevasti jämenenud ja kolmtahukakujuline. Pea on jäme ja kõrge tugevasti esilekerkivate silmapealsete harjadega. Hambad on suu eesosas peenikesed ja teravad, tagaosas aga suured, purihammaste sarnased mistõttu on neid haisid kutsutud ka erihambulisteks. Sellesse seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga, kus on 7...10 liiki.
paremini tunneb ta end soojades vetes Enamuse ajast veedab ta erakuna. Ta peab kogu aeg ujuma, et saada piisavalt hapnikku. Mõrtsukhai on üks maailma kõige hirmuäratavamatest loomadest. Mõrtsukhai sööb kõiki mereelukaid. Ta toitub peamiselt imetajatest, kuid ei põlga ära ka kalu, alustades merepõhjas elavatest ahvenalistest, lõpetades ookeanides elavate mõõkkaladega.Mõrtsukhaid on haid, kes ründavad kõige sagedamini inimesi.Hai on äratuntav kõrge kolmnurkse seljauime ning sirbikujulise sabauime järgi. HUVITAVAT: Mõrtsukhai lõualihased on nii tugevad, et nende hammustuse jõud on mitu tonni ruutsentimeetri kohta. Mõrtsukhai peab hapniku saamiseks ujuma kogu aeg keskmise kiirusega 3,5 kilomeetrit tunnis Kui haid hoitakse kohapeal või veetakse mõne minuti tagurpidi, siis loom hukub Mõrtsukhaid kutsutakse ,,valgeks surmaks" Merikurat Atlandi ookeanis Euroopa ranniku lähedal Murmani rannikuvetes ning kohati ka Mustas meres, elab merikurat
Võib keea või ahjus küpsetada, väga hästi sobib kala hakkliha tegemiseks. Karpkala Sasaan looduslikult ja karpkala kasvatatud Külgedelt kollakas, muidu tumepruun Vähenõudlik kala nii toidusuhtes kui ka elutingimuste poolest Kasvab kiiresti Tuleb kainestada enne söögiks tegemiseks Kasutatakse küpsetamiseks, praadideks, vormiroogadeks Leidub järvedes Koha Kaks seljauime ja kihvad Värvuselt rohekas kuni tumehall, kõhualune puhas valge Peipsis ja Võrtsijärves Kiiresti kasvav, kuni poolmeetrit ja kaal kuni 5 kg Praadimiseks, küpsetamiseks, ka friüütimiseks Latikas Kõrget kasvu ja lapik Pikaaealine kala, rekord suurus 5,5 kg ja 32 aastat vana Elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes Parim aeg püügiks on talvel Väga luine kala, tänu sellele rohkem suitsetatakse Luts
Praegusajal on delfiinlaste sugukonnas evolutsiooniline õitseng, siia kuulub 22 perekonda ja 50 liiki, mis moodustab suurema osa valaliste seltist. Enamik liiki elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb ka Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Antarktikas. Afaliinid (T ursiops) on keskmise suurusega: 2.3-3 m. Harva kuni 3.6 m pikad? Isased 10-20 cm võrra emastest suuremad. Mõõduka pikkusega nokis on selgelt piiritletud kumerast lauba-nina (rasva-) padjandist. Kõrge ja sihvaka seljauime tagaserv on poolkuja sisselõikega. Loivad alusel lajad, tipu suunas teravnevad, alaservas ja ülaserva tipuosas nõgusad. Kere on selgmiselt tumepruun, kõhtmeselt hele (hallist valgeni); muster külgedel on varieeruv, tihti puudub. Tudevate kooniliselt teravate hammaste paksus on 6-10 mm; 19-28 paari neist asetseb ülalõuas, 1-3 paari võrra vähem ülalõuas. Vanadel isenditel kuluvad hambakroonid sedavõrd, et paljastub hambaõõs. Kolju on kuni 58 cm pikk. Suulagi tasane, ilma külgmiste
räim, kilu, lõhi, mereforell, rääbis, meretint S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S. LIITLÕUALISED: Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad.merinõel, madunõel, merihobu S. AHVENALISED: Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. ahven, koha, kiisk S
isased ei läheneks pesale. Kui mõni isane tuleb küllalt lähedale, ründab pesaperemees kutsumata külalist innukalt, imeb end imilehtriga tema külge ja tõukab ta ,,ehituskrundist" kaugemale. Pesa ehitamise lõpetab emane, kes nagu isanegi, vetruvate kehaliigutustega pillub eemale kiviklibud ja liiva, süvendades isase poolt ehitatud lohku. Pärast pesa valmimist imeb emane end pesa eesosas kivi külge, aga isane imeb end emase külge, algul keha küljele seljauime eesosa lähedale, aga pärastpoole, tasapisi iminappa edasi nihutades, jõuab emase pea kiirualani ja keerdub sabaga ümber tema keha. (Caputi and Budelli, 2006) Suguprodukte heidavad nad üheaegselt. Pärast kudemist peituvad kurnatud silmud kivide või puunottide alla või muudesse valguse ja voolu eest varjatud kohtadesse, kus nad varsti hukkuvad. 2.1. VÕRGUSTIKU SÕLTUVUS Täiskasvanud merisutid rändavad ülesvoolu kudema, jälgides feroonide välja, mis on eritatud
Läbi aegade on Maltas palju tegeletud kalandusega, põhiliselt tehti seda ellujäämise nimel, sest saarel polnud peale kalapüügi teisi toiteallikaid. Kalandus hakkas Maltas edasi arenema 1980ndatel, kui see hakkas kohalikele kaluritele sisse tooma. Kalandus on Maltas hooajaline. Augustis hakatakse ette valmistuma delfiinide püüdmiseks, kes tulevad Vahemere piirkonda sügise alguseks. Neid on Maltas püütud juba alates Rooma ajast. Delfiine püütakse Maltas tema seljauime ja valge liha ning iseloomuliku maitse pärast. Enamasti püütakse kalu ekspordiks. Euroopa meriahvenat ja merilatikat ning tuunikala hakati kalafarmides kasvatama ning seejärel eksportima. Peale Malta liitumist Euroopa Liiduga, hakkas Malta kalurite tulu kasvama, et toetada tuunikala laialdasemat eksporti. Tänapäeval on Maltas kalandus vähenenud , seda võetakse pigem hobina, sest on juurde tulnud palju uusi sissteulekuallikaid. 10 Tööstus
16.3.4.4.5. Selts tuulekalalised Sihvaka kehaga, luud rohekad. Sgk tuulekalalased lõuad peenikesed ja pikalt välja veninud N. tuulehaug Sgk lendkalalased lühema kehaga, lõuad lühikesed, suured rinnauimed (kasutatakse liuglemisel) N. lendkala, pääsukala 16.3.4.4.6. Selts tursalised Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. Sgk tursklased N. tursk, luts 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud
Portsjoniline kudemine on väga kasulik kohastumine. Kuigi kilu mari on väike, koeb üks isend kudemisperiooni jooksul 10 000 30 000 marjatera. Viimased koetakse pikema aja jooksul ja ebasoodsate välistingimuste korral ei hukku mitte kõik marjaterad ja vastsed. Ülejäänud aga, sattudes sobivatesse tingimustesse, saavad anda küllaldase järglaskonna. 3. TURSK massiivse süstja kehaga kala, keda iseloomustab3 seljauime ja 2 pärakuuime olemasolu ning alalõual paiknev poise. Tursa levila hõlmab Läänemere avaosa, vähemal määral esineb teda ka külgnevates lahtedes. Kõige arvukam lõunaosas. Elab põhjalähedastes külmemates veekihtides. Läänemeres hoidub ta peamiselt kihtidesse, kus temperatuur on alla 6 kraadi. Noore tursa peamiseks toiduks on väiksed põhjaloomad. Suguküps tursk toitub mitmesugustest koorikloomadest ning kaladest. Tursk on väga ablas röövkala.
LEVIK: meredes kalade parasiidid LIIKIDE ARV: 30 PALJUNEMINE: EHITUS: - silmad mandunud - seljauimed puuduvad - puurivad end kalade kehasse - lõpuseavad tagapool ANATOOMIA JOONIS: PILT: Eestis pole 49 CL silmud petromyzontida LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: lahksugulised, mune palju EHITUS: - pole välja kujunenud selgroolülisid - puuduvad paarilised uimed - poolparasiitse eluviisiga - söövad raipeid - pikki keha 2 seljauime - saba ümbritseb sabauim - pehme ja sile nahk ANATOOMIA JOONIS: PILT: NÄIDE: jõesilm ojasilm 50 CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: sisemine viljastamine, mune vähe, esineb ka sünnitajaid EHITUS: - nokis- suuavast ettepoole jääv pea osa
Tintlasi suitsutatakse, peipsi tinti ka kuivatatakse. Karplaste sugukonda kuuluvatel kaladel on kõrge, külgedelt kokkusurutud keha. Selja keskosas üks seljauim. Nahk on kaetud paksu soomusega (soomkalad), neil on hästi nähtav küljejoon. Liha on üldiselt keskmise rasvasusega (8%), kuid sisaldab palju väikesi luid. Enamik karplasi on mageveekalad. Karplased on latikas, karpkala, vobla, särg, vimb, säinas, turb, linask, koger, pardkala jt. kokku üle 1700 liigi. Ahvenlastel on kaks seljauime, millest esimene on teravate, tagumine aga pehmete uimekiirtega. Keha on kaetud, tiheda, tugevasti kinnitunud soomustega. Küljejoon puudub. Liha on lahja, võrdlemisi luine, kuid maitsev, kuna sisaldab rikkalikult ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad. Sugukonda kuuluvad jõeahven, koha ja kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on
Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). Karpkala looduslik levila on kahes osas Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas. Karpkala alamliikide looduslik levila. AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) *Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja "hammastega". Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 ° ( 18-20 °). Koeb madalas vees, mari1,0-1,5 mm, kleepuv, valmimiseks 8-10 ööpäeva. Vastsed toituvad planktonist. Suuremad toituvad suveperioodil
3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. 5 Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 °С ( 18-20 °С). Koeb madalas vees, mari1,0-1,5 mm, kleepuv, valmimiseks 8-10 ööpäeva. Vastsed toituvad planktonist
heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse. Ogalik Nagu nimigi ütleb, on ogalik ogaline kala. Seljauime ees asetseb 3 pikka oga, kõhuuimed on aga täielikult ogadeks muutunud. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Ogalik on pisike kala - kõigest 5...8 cm pikkune ning ta kaal ei ületa 4 g. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane, kuid kudemise ajaks tõmbab ta selga erksa pulmarüü - kõhualune ja rind värvuvad erepunaseks, selg rohekaks, lõpusekaaned ja silmad siniseks. Emased nii erksaks ei muutu.
annaabi.ee 
