min. 3) Jälgisin Cu2O sademe moodustumist. Tulemused: Katseklaasis, mis sisaldas fruktoosi, tekkis punane Cu2O 2-3 minuti jooksul. Sellest järeldasin, et fruktoos on monosahhariid. Maltoosi lahus värvi ei muutnud, mistõttu oli tegemist oligosahhariidiga, kuid lahuse liigsel kuumutamisel tekkis selleski katseklaasis Cu2O sade, sest toimus oligosahhariidi glükosiidsidemete hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid taandasid vaske. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli suhkrute kvantitatiivne määramine. Töö põhimõte seisneb selles, et suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapetega pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal, mis reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte. Katse ehk Selivanoffi reaktiiviks on soolhape koos benseen-1,3-diooliga (C6H4(OH)2), mis on kondenseerivaks agendiks. Töö käik:
glükoosi. Mõlemasse lahust 3-4 minutit. Lahus katseklaasi lisada 3 maltoosiga, tekkis sinine sade ml Barfoed´ reaktiivi. ning teise lahusesse tekkis punakas sade, mis näitab, et lahuses oli monosahhariide. 6) Selivanoffi reaktsioon I katseklaas: 1 ml Lahust soojendatakse 10 fruktoosi lahust, II minutit keeval vesivannil. I katseklaas: 1 ml katseklaasis olev lahus muutus glükoosi lahust. oranzi värvi ja II katseklaasis Mõlemasse olev lahus tumepunaseks. katseklaasi lisatakse Suhkrute kuumutamisel
· Jälgitakse sademe moodustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: - laktoosi juhul sade ei teki - glükoosiga katseklaasis tekkis sade. Järelikult taandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), kuid happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annab võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest 1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik:
maltoosi (taandavad disahhariid) lahust lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed´ reaktiivi Cu(CH3COO)2 kuumutasin keeval vesivannil 10 minutit. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis üsna kiiresti põhja erkpunane tugev sade, Mis ühend? (vaskoksiid) maltoosis mitte. Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornaziks. Järeldus: Katse kinnitas, et fruktoos on monosahhariid ja maltoos disahhariid. 6. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid. Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust
reaktsioon maltoosi, II segasin hoolikalt ning kuumutasin katseklaas: 1 ml keeval vesivannil lahust 3-4 minutit. glükoosi. Lahuses maltoosiga, tekkis sinine Mõlemasse sade ning teise lahusesse tekkis katseklaasi lisada punakas sade, mis näitab, et lahuses 3 ml Barfoed´ oli monosahhariide. reaktiivi. 6) Selivanoffi I katseklaas: 1 ml Lahust soojendasin 10 minutit keeval reaktsioon fruktoosi lahust, II vesivannil. I katse-klaasis olev lahus katseklaas: 1 ml muutus oranzi värvi ja II katseklaasis glükoosi lahust. olev lahus tumepunaseks. Suhkrute Mõlemasse kuumutamisel tekib pentoosidest katseklaasi heterotsükliline aldehüüd furfurool,
vaske üksnes monosahhariidid. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml monosahhariidi lahust (fruktoos), teise taandava oligosahhariidi (maltoos). Mõlemasse lisame 3ml Barfoed reaktiivi, segame ja hoiame kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga maltoosi lahuses ei ole. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid, mis taandavad vaske nõrgas happelises keskkonnas. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust
veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga laktoosi lahus jäi muutumatuks. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid ning nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. H O +2 HO O + C + 2Cu + 2H2O C + Cu 2O + 4H R R 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub suhkrute kuumutamisel pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise
Ühte katseklaasi valasin 1ml glükoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Glükoos moodustas punaka sademe ehk taandas vase välja, laktoosi lahus aga värvi ei muutnud. Järelikult on glükoos monosahhariid ja laktoos polüsahhariid. Selle reaktsiooniga on võimalik määrata, kas tegemist on mono- või disahhariidiga. Disahhariidi puhul tekib katseklaasi tumepunane sade, monosahhariid aga jääb värvituks. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamise happelises keskkonnas tekivad ühendid,mis reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Nende värviliste produktide abil saab määrata suhkruid. Selivanoffi reaktiivi kasutataksegi suhkrute määramiseks pärast kuumutamist nende värvi alusel. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 2ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendasin vesivannil
Nende hulgast eristatakse energeetilist rolli täidavad ja ehituslikku rolli täidavad sõsuvesikuid. Süsivesikute tuvastamise reaktsioonid on kaks tüüpi: · Karbonüülrühma sisalduvad suhkrud. Enamus süsivesikute kvantitatiivseks eristamiseks kasutatakse nõiteks hõbepeeglireaktsiooni, Fehlingi reaktsiooni jt. · Heterotsüklisisalduvate suhkrute eristamiseks kasutatakse näiteks Moloschi test ja Selivanoffi reaktsioon. Kirjutage pikemalt. 1.2.1 Molisch'i test Süsivesikute kvalitatiivne reaktsioon, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Kasutatud ained: 2 katseklaasi: I katseklaas: 2 ml sahharoosi, 5 tilka Molischi reaktiivi, 1ml kontsentreeritud väävelhapet.
Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 2–3 minuti jooksul. Tulemus: Pärast mõne minutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust
hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. O Pentoosid C furfurool O H O Heksoosid HOCH2 C hüdroksümetüülfurfurool H Selivanoffi reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ja FeCl 3 katalüsaatorina. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisan 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi ja soojendan 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis fruktoosiga kolme minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks.teises katseklaasis glükoosiga varvus ei muutunud. Mida saate siit fruktoosi ja glükoosi kohta järeldada? Järeldus:
monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl3 katalüsaatorina. Tärklise reaktsioon joodiga: Tärklistele iseloomulik omadus mood joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud polüsahhariidiahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Joodiga värvuvad ka natiivsed tärkliseterakesed ning on hõlpsamini mikroskoobis vaadeldavad. Monosahhariidid: 6 Cheksoosid, 5- C pentoosid; kiraalse aatomi
Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks.
Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks.
2. Millise keemilise omaduse järgi klassifitseeritakse oligosahhariide? Nimetage nende rühmade esindajaid. Poolatsetaalse (ribopüranoos) või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või mitteesinemise. 3. Millistele keemilistele omadustele (funktsionaalsetele rühmadele) baseerub enamus süsivesikute kvalitatiivseid reaktsioone? Karbonüülrühma esinemine 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Molischi ja Selivanoffi test Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. 5.Milline läbiviidud reaktsioonidest võimaldab kindlaks teha mistahes süsivesiku esinemist lahuses? Molischi test annab positiivse reaktsiooni kõigi sahhariididega. 6. Mis on osasoonid? Miks saab osasoonide tekke reaktsiooni kasutada süsivesikute kvalitatiivse reaktsioonina? Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga
taandavaid monosahariide oligosahariididest. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti, mida sageli kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. . Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv.Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: 1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühe valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teisele sama palju glükoosi lahust. 2 Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. 3 Loksutasin. 4 Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil. Fruktoosi lahus muutus roosaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosaks, kui l glükoosi lahuses ei toimunud mitte midagi.
Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Töö tulemus Esimeses kasteklaasis, kus oli fruktoosi lahus, pärast kuumutamist värvus muutus punaseks, mis tähendab, et sadestus vask(I)oskiid. Teises katseklaasis, kus oli lisatus laktoosi lahus, ei toimunud midagi. Saame järjeldada, et ainult monosahhariidid(aldehüüdrühmasisaldavad) taandavad vaske, mitte oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsukliline aldehuud furfuraal, heksoosidest 5-hudroksumetuulfurfuraal. Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes varvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks maaramiseks. Uks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See
annaabi.ee 
