ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2. Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub nimetissõrme küüslülile. NIMETISSÕRME SIRUTAMINE. 3. Sõrmedesirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub 2.-5.sõrme seljale (sirutab 2-5 sõrme) 4. Väikesõrme sirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad
Sääre lihased Eesmine osa- 3 lihast Eesmine Sääreluu lateraalselt 1.talbluule Sirutab pöida sääreluulihas pinnalt 1.pöialuule Pikk Pindluu mediaalselt Suurvarba Sirutab suurt varvast suurvarbasirutaja pinnalt selgmisele pinnale Sääreluu lateraalselt Pikk varvastesirutaja 2.-5. varbale Sirutab pöida põndalt Külgmine osa- 2 lihast 1.talbluule Pikk pindluulihas Pindluu pealt 1.pöialuule Tõsta jala lateraalset 5. pöialuu köprusele serva
randmesirutaja põndapealselt 12. Õlavarreluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele Painutab küünarvart, kodarluu lihas põndapealselt osale põõrab sisse ja välja Tagumine rühm 13. Sõrmede sirutaja Õlavarreluu lateraalselt 2.-5. sõrme seljale 2.-5. sõrmede sirutaja põndapealselt 14. Väikesõrme Õlavarreluu lateraalselt Väikesõrme selgmisele Väikesõrme sirutab sirutaja põndapealselt pinnale 15. Küünarmine Õlavarreluu lateraalselt 5. metakarpaalluu randmesirutaja randmesirutaja põndapealselt põhimikule 16. Lühike Kodarluult Põidla proksimaalsele Põidlasirutaja põidlasirutaja faalanksile 17. Pikk Küünarluult Põidla distaalsele Põidlasirutaja
Kõõlusplaadid piiravad sõrmede, eriti 3. ja 4. sõrme iseseisvat sirutust. Kujutab endast Tema kõõlus kinnitub Väikesõrme sõrmedesirutaja üht haru väikesõrme selgmisele Talitlevad vastavalt nimetusele. sirutaja (st. Algab õlavarreluu pinnale, kus muutub selle lateraalselt põndapealiselt) aponeuroosiks Toimides puusaliigesele, teostab
mediaalselt põndapealiselt; · Lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt EESMINE RÜHM (3) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Pikk suurvarbasirutaja Pindluu mediaalselt pinnalt Suurvarba selgmisele pinnale Töstab päkka ja langetab kanda, sirutab suurt varvast. Pindluu pealt ja sääreluu Jala piirkonnas jaguneb 4 Töstab päkka ja langetab kanda, Pikk varvastesirutaja lateraalselt põndalt kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. sirutab 2.-5.varvast.
karvadega. täiesti piisav. Näiteid kärbeseliste liikidest 2 Nahkhiirekärbes Väike, vaid 150 liigist koosnev sugukond äärmuseni parasiitse eluviisiga kohastunud kärbseid. Loomade kehapikkus on vaid paar millimeetrit. Tiivad puuduvad nahkhiirekärbestel täielikult. Pea väike, nihkunud selgmisele küljele ja asetseb eesselja vastavas lohus. Jalad on pikad ja tugevad, väga hästi kohastunud peremehe karvade külge klammerdumiseks, puusad on nihkunud seljale. Nagu sugukonna nimestki näha, on need loomad eranditult nahkhiirte ektoparasiidid ja toituvad nende verest. Kasutatud materjalid Liigikirjeldused: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter_s.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised
-5.sörme ja kätt põndapealiselt neljaks kõõluseks, suunduvad 2.- 5.sörme seljale ja muutuvad aponeuroosiks Väikesörmesirutaja Õlavarreluu lateraalselt Tema kõõlus kinnitub väikesörme Sirutab väikest sörme ja kätt põndapealiselt selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks Küünarmine randmesirutaja Õlavarreluu lateraalselt 5. metakarpaalluu põhimikule Sirutab rannet ja kätt põndapealiselt
Algab: küünarluult Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: sirutab pöialt, eemaldab ja sirutab kätt NIMETISSÕRME-SIRUTAJA Algab: küünarluult Kinnitub: nimetissõrme dorsaalaponeuroosis Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt SÕRMEDESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 2-5da sõrme seljale Funkts: sirutab 2-5dat sõrme, sirutab kätt VÄIKESÕRME-SIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: väikesõrme selgmisele pinnale Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 5. metakarpaalluu põhimikule Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt
Sõrmedesirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt. Suundub kõõlustena 2.-5. Sõrme *sõrmede sirutamine. seljale. Väikesõrme-sirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt. Väikesõrme selgmisele pinnale. *väikese sõrme sirutamine. 67. VAAGNAVÖÖTME LIHASED Niude-nimme lihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena. Mõlemad lihased kinnituvad *reie jõuline ette viimine *suur nimmelihas viimaselt rinnalülilt jakõikidelt ühise kõõluse abil reieluu (sprindid, reietõsted). nimmelülidelt ning lülivaheketastelt
13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub – nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsioon – sõrmede painutamine. 15 14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub – tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks . Funktsioon – sirutab randme ja väikese sõrme kõigis liigestes. 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus Algab – kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub – pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsioon – adutseerib pöialt. 17 16
Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks. g) Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning supineerivad küünarvart koos käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased
d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks. g) Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning supineerivad küünarvart koos käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased. Tagumise rühma lihased talitlevad vastavalt oma nimetusele. 67
d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks. g) Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning supineerivad küünarvart koos käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased. Tagumise rühma lihased talitlevad vastavalt oma nimetusele. 67
(3) Kuigi enamik meritähti on aktiivsed röövloomad, ei ole neil saagi tükeldamiseks ega toidu läbi mälumiseks mingeid kohastumusi. Toese eristunud suuplaadid on kohastunud ainult toidu suhu lükkamiseks. Pehme nahkja alaga oma suuvälja ehk peristoomiga ümbritsetud suu on võimeline tugevasti välja venima. Lühikese söögitoru kaudu on ta seotud mahuka maoga, mis täidab suure osa ketta siseruumist. Mao ülemisest osast algab lühike ja kitsas tagasool avaneb pärakuga ehk anaalavaga selgmisele küljele ketta tsentri ligidal. Pärak on aga niivõrd väike, et tema kaudu pole seedimata toidujäänustel eemaldamine praktiliselt võimalik. Need heidetakse välja läbi suu. Mao ülemisest osast lähtuvad igasse kiirde paarilised hargnevad umbjätked, niinimetatud maksjätked ehk püloorilised jätked, mille sees olevatesse kanalitsse eritub suurel hulgal seedemahlu. Maksjätkete seintes toimub seeditud toidu imendamine ja sinna kogunevad toitainete varud, mida võib kulutada
kaal kuni 6 kg. Selles on mitu gaasiga täidetud kambrit. Gaasiga reguleerivad laevukesed vee peal püsimist. Kui laevuke tahab merepõhja laskuda, täidab ta oma koja veega, muutub raskeks ning laskub kiiresti. Selleks, et ujuda uuesti üles merepinnale, surub laevuke oma kambrisse gaasi, mis tõrjub neist vee välja ja koda kerkib ülespoole. Veel on tal suur õõs, kus loom ise elab. Koda on spiraalne, selgmisele poolele käändunud ja vaheseintega mitmeks kambriks jaotunud. Kasvades lisab laevuke oma spiraalselt keerdunud kojale uusi kambreid. Loom paikneb viimases kambris, mis on kõige suurem. Suuremaks kasvades siirdub laevuke uude ja avaramasse kambrisse, mis kasvab juurdekoja suudmepoolsest otsast. Koja sisepind on vooderdatud pärlmutterkihiga. Suures peas on silmad ja ka arvukad iminappadega jalgkombitsad. Emastel ja isastel on jalgkombitsate arv erinev, keskmiselt on neid 90 tükki
luudevaheline membraan moodustis) Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne kinnituvad 2.-5. sõrme Sirutaja, sõrmede põndapealis seljale, lähevad üle sirutamine kilelõõluseks Väikesõrme-sirutaja Õlavarreluu lateraalne Väikesõrme selgmisele Sirutaja, väikesõrme põndapealis pinnale. sirutamine Küünarmine- Õlavarreluu lateraalne 5. kämblaluu Sirutaja, randme randmesirutaja põndapealis põhimikule sirutamine (küünarluu poolel). 67. Vaagnavööde
luudevaheline membraan moodustis) Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne kinnituvad 2.-5. sõrme Sirutaja, sõrmede põndapealis seljale, lähevad üle sirutamine kilelõõluseks Väikesõrme-sirutaja Õlavarreluu lateraalne Väikesõrme selgmisele Sirutaja, väikesõrme põndapealis pinnale. sirutamine Küünarmine- Õlavarreluu lateraalne 5. kämblaluu Sirutaja, randme randmesirutaja põndapealis põhimikule sirutamine (küünarluu poolel). 67. Vaagnavööde
põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. · Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. · Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. · Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 50. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine. · Suur tuharalihas algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist- ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu
põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. * Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. * Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale. Funktsiooniks sõrmede sirutamine. * Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 67. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine. * Suur tuharalihas algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist- ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele
kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. Kolme esimese lüli alaküljel paiknevad tikkeljad jätked, esimene jätkepaar alati kahelüliline, tagumised võivad olla väiksemad. Kaheksanda tagakehalüli selgmisele küljele avaneb kleepjat nõret eritav nääre, mis täidab kaitsefunktsiooni. 11. tagakehalüli lõpule avanevad sugunäärmed; isastel paaris. Elavad pinnases; maksimum sügavus 10 cm. Samblas, mullas, lehekõdus, kõdunevas puidus. Oluline on piisav niiskus. Noored tõujkalalised sarnanevad täiskasvanud isenditele, kuid keha pikkus on vaid 9 kehalüli. Puuduvad lülid ilmuvad arengu käigus. Talvel talvitutakse, munetakse kevadel. Eluiga on umbes aasta.
Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt SÕRMEDESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis 31 Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Funkts: sirutab 2.-5 sõrme, sirutab kätt VÄIKESÕRMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: tema kõõlus kinitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt 60) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? IV KONTROLLTÖÖ EESMINE RÜHM NIUDE-NIMMELIHAS Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:
NIMETISSÕRMESIRUTAJA Algab: küünarluult Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt SÕRMEDESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Funkts: sirutab 2.-5 sõrme, sirutab kätt VÄIKESÕRMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: tema kõõlus kinitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks 31 Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt 60) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? IV KONTROLLTÖÖ EESMINE RÜHM
Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt SÕRMEDESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis 31 Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Funkts: sirutab 2.-5 sõrme, sirutab kätt VÄIKESÕRMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: tema kõõlus kinitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks Funkts: sirutab väikest sõrme, sirutab kätt KÜÜNARMINE RANDMESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule Funkts: sirutab rannet, sirutab kätt 60) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? IV KONTROLLTÖÖ EESMINE RÜHM NIUDE-NIMMELIHAS Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:
annaabi.ee 
