Näide teosest Küsid kas sa ei peaks mulle raamatuid saatma. Kulla sõber, jäta mind nendega jumalapärast rahule! Ma ei taha enam juhtimist, ergutamist ega süütamist- tormleb mu süda ju iseenesestki liialt-, ma vajan hällilaulu, seda aga olen ma külluslikult leidnud oma Homerosest. Werther ja ühiskond Suhe ühiskonnaga oli suhteliselt halb, sest inimesed kellega ta igapäevaselt kokku puutus ei suhtunud temasse kuigi hästi, kuna nad oli kõrgest soost ning seisusevahe tõttu põlgasid inimesed ta tihti ära. Ta küll teadis, et seisusevahe on tähtis ja annab inimestele palju eeliseid, kuid sellegipoolest ei mõistnud ta miks see seisab sul teepeal just siis ees kui sa tahaksid end õnnelikuna tunda. Näide teosest Teatavast seisusest inimesed hoiduvad lihtrahvast jahedalt eemale, otsekui kardaksid nad lähenemisega oma tähtsusest midagi kaotada. Näide2 Mis mind kõige rohkem ärritab, on need ettemääratud kodanlikud vahekorrad. Ma tean küll
elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid, plebeid,proletariaadid. Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad
Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, mis viis 450. aastal eKr Rooma esimese seadustekogu avaldamiseni 12 tahvli seadused. 370dal aastal võeti vastu uus seadus, mis lubas plebeide valimist konsuliks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, mis lubaks plebeidel oma koosolekul vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus patriitside ja plebeide seisusevahe. Sellest hoolimata ei muutunud Rooma vabariik demokraatlikumaks, vaid tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Umbes 4. sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad
Ordul oli Eesti alal neli komtuurkonda (Tallinna, Pärnu, Viljandi ja Kursi) ning seitse foogtkonda (Järva, Narva, Vasknarva, Karksi, Maasilinna, Rakvere ja Toolse). Ajutiselt oli olemas ka Lihula komtuurkond ning ametis Sauga foogt. Ordulinnuseid ja neid ümbritsevaid piirkondi (komtuurkondi ja foogtkondi) valitsesid komtuurid ja foogtid, neid abistasid konvendid. Ordu algusaegadel oli komtuuri ja foogti vahel selge seisusevahe, hiljem see kadus. Liivimaa Ordu sõjaväe (15. sajandi alguses umbes 4000 meest) moodustasid rüütelvennad koos sõjasulastega ja vasallid; 14. sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa piiskoppidest läänisõltuvuses, kuid olles piirkonna tugevaim sõjajõud, saavutas ta 15. sajandi teiste Liivimaa maaisandatega võideldes (visa vastupanu osutasid sel
roomlaste jaoks palju suurema tähtsusega kui kreeklaste jaoks Ares. Roomas oli 2 kodaniku kihti patriitsid ja pleibed, alguses pärast kuningavõimu kukkutamist võis riigiasjades ainult osaleda patriitsid, aga tänu pleibede rahulolematusele enda staatusega hakkasid nad enda õiguste eest rohkem võitlema. Alguses nõudsid pleibed õigusi valida oma seast riigiametnikud ja tekkis rahvatribuun mis ei lasknud teha ülekohtuseid otuseid pleibede suhtes. Hiljem kadus patriitside ja pleibede seisusevahe ja kõik roomlased moodustasid ühtse seaduse ees võrdes kodanikkonna. Kuid see ei tähendanud tegeliku võrdsust päriselt oli rooma riigi juhtimine ikka kitsa ringi jõukate kodanike käes kuid nüüd kuulus sinna ka rikkaid pleibesi. Rooma riigis veel oli väga suur vaeste mass, mass mis ei olnud üldsegi arukas pealekauba ja poliitikast ei mõistnud nad kindlasti midagi. Võrreldes kreeka linnriikidega oli rooma rahvas minu meelest nagu lollpeade rahvamass
Rooma riigi algus kuningate ajal 7 kuningat. Viimane Romulus. 510 roomavõim kukutati. 4. Tõus suurriigiks ja kodusõjad itaalia langed rooma võimualla. 3 puuniasõda kartaagoga. Laienemine idapoole. Kodusõjad väepealike vahel (pompeius ja caesar; antonius ja octavianus). 5. Vabariiklik kord patriitisid ja plebeid. Plebeide võitlus võrdsete õiguste eest. Hakati valima rahvatribuune, keelati võlaorjus, jagati maatükke, lõpuks kaotati P ja P seisusevahe. 6. Vabariigi languse põhjused talupoegade laostumine, Gracchuste reformide nurjumine, tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid. Palgaarmee kujunemine. 7. Varane keisririik rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg
esiisadest. Ainult nemad võisid olla preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused-seadustekogu..plebeidele karmid, keelates patriitside ja plebeide abielud. Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda nende laienemise eest. Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, seisusevahe kadus, moodustus rooma rahvas Roomast saab suurriik: suureks vastaseks Kartaago , peeti kolm sõda-I Puunia sõda-merel, Kartaago pidi valdusi lovutama. II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu laevastik. III Puunia sõda-Kartaago vallutati 146 eKr. Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res publica`ks. Riigiametnikud ehk magistraadid. Kõrgeimad kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega.Tsensorid korraldasid loendust.
See oli asutus, mis on alati olnud Rooma poliitikaelu keskpunktiks. Seal otsustati, kuidas arendada sõjandust, poliitikat, kultuuri ja majandust. Kodanik kõik seal elavad inimesed. Vabariigi periood Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule. Keisririigi periood Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.
vahel kestsid paarsada aastat. Alates 490 a eKr hakati valima rahvatribuune. Nad pidid esindama plebeisid patriitside ees ja nende isik oli puutumatu. Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku, Nad võisid panna veto magistraatide ja senati otsustele. Rahvatribuunid nõudsid seaduste kirjapanekut võeti vastu 12 tahvli seadused 450 eKr. See oli esimene Rooma seadustekogu. Rahvatribuune valiti esialgu 2, hiljem 10. Aastal 287 eKr kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Plebeide rikkam osa sulas kokku patriitsidega ja kujunes uus ülemkiht nobiliteet. Sõjaväekorraldus. Sõjavägi koosnes kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest, kes olid saanud 17 aastaseks. Põhiüksuseks oli leegion Rooma impeerium Imperium Romanum Gallide sissetung 387 eKr. (legend kuidas haned päästsid Rooma) Samniidi sõjad 328-290 eKr Sõjad Lõuna- Itaalia kreeklastega 280-275 (legend Pyrrhose võit)
Tancredi on kõrgest soost nagu ka tema tütar. Guiscardo on lihtrahva hulgast ja töötab Tancredi teenrina. Tancredist ehk siis Salerno vürstist kirjutatakse kui väga heasüdamlikust ja inimlikust valitsejast. Väga põhjalikult on räägitud sellest, kui väga ta oma ainsat tütart armastas. Olukorras, kus tema tütar teenriga vahele jäi, võis järeldada, et vürst tundis kõige rohkem just häbi, teotust ja alandust noorte seisusevahe tõttu, mis talle ja tema tütrele nii osaks võib saada. Vürst oli selles suhtes karm ja hoolimata tütre ähvardusest endaga sama teha, lasi ta Guiscardo tappa. Ghismonda ütles isale hiljem, et viimane peab üldisest arvamusest rohkem lugu, kui tegelikust tõest. Vürsti tütart Ghismondat kirjeldatakse väga targa ja ilusa naisena. Ghismondat võib vähemalt väliselt olekult väga tugeva loomuga inimeseks pidada, sest kui tema isa
Tegelikkuses koguti heeringapead kokku, hoiti leivateoni alles ja pandi kalapiruka sisse. Heeringat sai suhteliselt harva ja kalapead olid nii suured maiuspalad, et jumal hoidku nende äraviskamise eest, nagu rahvasuu väitis. Alles XIX sajandi lõpul muutus soolaheeringas taludes suhteliselt tavaliseks toiduaineks, mida pakuti lausa iga päev nii oma rahvale kui ka palgatud töötegijatele. Tõsi, ka siis polnud heeringas kõigile taskukohane. Vaesem rahvas pidi ikka silguga piirduma. Selline seisusevahe sünnitas uusi kõnekäände. Näiteks andis rahvasuu järgmist hüva nõu: "Kui rootsi vangi (heeringat) ei ole, siis siruta silku, kui silku ei ole, siis söö sabata silku (ehk soola)!" Rasvase ja soolase suutäiena sobis heeringas nii kördi-, leeme- kui ka leivakõrvaseks. Et tegemist oli siis juba suhteliselt odava ja hästi säiliva kaubaga, hakati seda lausa mitu korda päevas sööma. Veelgi enam, sageli maksti isegi osa töötasu soolaheeringates. Just sellest
sallinud silma otsaski.(maaülem) Werther ja ühiskond: Lk. 41- Aga ka argielus on talumatu, kui kuuled peaaegu igaühele mõne julge õilsa ootamatu teo puhul järele hüütavat: ,,See inimene on ju arust ära, peast põrunud!" Häbenege te mõistlikud! Häbenege te targad! Lk. 56- Mis mind kõige rohkem ärritab, on need ettemääratud kodanlikud vahekorrad. Ma tean küll niisama hästi kui iga teine, kui vajalik on seisusevahe, kui palju eeliseid see mulle eneselegi annab, ainult et see ei tohiks mul teel ees seista just siis, kui võiksin maitsta veel raasikese rõõmu, kübekese õnne siin maa peal. ... Sõgedad, kes ei näe, et asi ei seisa sugugi kohas ja et see, kes on esimesel kohal, mängib haruharva esimest rolli! Nii mõndagi kuningat valitseb ta minister ja nii mõndagi ministrit ta sekretär! Kumb on siis esimene? Minu arust
nõudmisel pandi 450 eKr kirja esimene Rooma seadustekogu 12 tahvli seadus . Plebeidele olid need üsnagi karmid , kuid vähemalt olid need kirja pandud ja see andis võimaluse edasi nõuda nende muutmist jne . Varsti lubati patriitside ja plebeide vahelised abielud , kaotati võlaorjus ja lubati plebeidel kandideerida riigiametisse . Vallutatud maad jagati plebeidele . 287 eKr kehtestati kord , et plebeide koosolek võis võtta vastu üldkohustuslikke seadusi . Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus ja moodustus ühtne võrdne kodanikkond- rooma rahvas . Kuid ka edaspidi juhtis vabariiki kitsas jõukate kodanike ring , kuid sinna kuulusid nii patriitsid kui ka plebeid . 23.3 Roomast saab suurriik. Rooma oli üks tugevaimaid riike Vahemereäärsetel alade . Tõsiseks vastaseks talle oli aga Põhja-Aafrikas asuv Kartaago , võimas mereriik , mille valduses oli nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid . Rooma ja Kartaago
20)Nobiliteet- mis on , miks tekkis? uus lemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest. 21) Riigivalitsemine-Ateena, Sparta, Rooma vabariik- vrdlus Rooma Vabariigi ajal : Kuningate asemel psesid vimule kaks konsulit, kes valitsesid sjavge. Suurema reaalse vlisohu korral mrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist vimu hoidis enda kes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejrel alustati Kartaagoga sdimist (kolm Puunia sda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma lemvimule. Sparta:Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli heaegselt kaks pritava vimuga kuningat. Geruusa (nukogu) koosnes kolmekmnest le kuuekmneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek
Kuna pleibeid moodustasid kodanikkonnast enamuse, siis ei suutnud patriitsid nende nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast nende kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast):
Kuna plebeid kartsid patriitside omavoli seaduste tõlgendamisel, nõudsid nad seaduste kirjapanemist 450ekr 12 tahvli seadused. Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele.
Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr). Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist (kolm Puunia sõda) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule. Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim senati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.
Suurem osa kodanikke plebeid, nad olid ka sõjaväes patriitsid ei saanud vastu; plebeid said õiguse valida enda seast oma huvide kaitseks ametnikud rahvatribuunid keelas riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Valiti ainult plebeide hulgast. Plebeide nõudmisel avaldati 450 eKr I Rooma seadustekogu 12 tahvli seadused. 287 eKr sai plebeide koosolek vastu võtta seadusi. Seisusevahe kadus, kõik moodustasid ühtse võrdse kodanikkonna rooma rahva populus Romanus. Kuid tegelikku võrdsust polnud, juhtimine jõukate käes. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest, siis ei tugevnenud võim liialt. Tasu ei makstud, ainult jõukad said kandideerida. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastat