ainult vanema ajaloo ainestikku · Eesti kirjanduses avaldub klassitsism kõige rohkem Kristjan Jaak Petersoni luules. Klassitsism kunstis · Maalikunst jäljendati antiikskulptuuri kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest hinnati ilu ja vormi emotsiooni asemel · Arhitektuur levis kogu Euroopas matkiti antiikaja ehitisi ehitised sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega Madeleine'i kirik 1806 Poseidoni tempel Jacques Louis David "Horatiuste vanne" Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast · Imalikkus ja homofoonia (üks hääl on tähtsam kui teised) · Viini klassikud (Haydn, Mozart, Beethoven) Klassitsismiaja heliloojad Neoklassitsism · Klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil.
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist
välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias. 9) Prantsuse revolutsioon 1789 vabadus , vendlus ja võrdsus. Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti 15) Kuppel Hoone keskosas. Sakraalehitised loodi tsentraalsetena, nende kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. 16) Muuseumides juhinduti Kreeka templitest
oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. · Pierre Vignon. Madeleine'i kirik. · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar. · Jacques Germain Soufflot. Pantheon. · Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone. · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. Skulptuuri iseärasused klassitsistlikul ajal. · Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikajast;
Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. ARHITEKTUUR Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge-seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. MAAL
Klassitsism Arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje.
TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL MAALIKUNST Eeskuju antiigist, kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida seostati tollal juhtunuga Eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust Tuntumad maalikunstnikud: David, Ingres, Cabanel, Bougureau ARHITEKTUUR Levis Euroopas ja ka väljaspool Kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile Ehitused olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutab kreeka templi otsaseina, sammastik, üleval kolmnurk SKULPTUUR Eeskujud antiigist
Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma
ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Klassitsistlik arhitektuur Maksvusele pääses stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsism avaldus Euroopa arhitektuuris Itaalia renessansehituskunstist ja A.Palladio loomingust võrsunud palladionismina ehk palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal ulatus esile sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Rakendati ehituses ka skulptuuri st, reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel
Klassitsismi jagatakse varaklassitsismiks e. Louis XVI stiil (1770-1800) ja kõrgklassitsismiks e. ampiirstiil (1800- 1830). Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsistlikud ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus dooria, joonia või korintose stiilis sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad tulid esile või taandusid vähe. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad
Teine põhjus oli see, et 1789 aasta Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et ehitati täpseid koopiaid. ,,Madeleini kirik". Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari
valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanlusekunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 2.1 Klassitsism arhitektuuris Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise
tõrjub Euroopa kunstipealinna kohalt vaikselt Rooma. Klassitsismiga konkureerib 19. saj. alguseks romantism, 19. saj. keskpaigaks realism & impressionism, lõplikult suudab klassitsismi välja juurida 19. saj. moodne kunst. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge-seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Leningradi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Smolnõi instituut ja Admiraliteedihoone. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet, samuti
Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. · Maailma tuntumad klassitsistlikud hooned on presidendi residents Valge Maja · ning Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. · Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i
antiikkultuuri "üllas ilu ja rahulik suurus" eeskuju väärivaks. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompei väljakaevamistel. Roomas elava antiigiuurija Winckelmanni tegevus ja kirjutatu. Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsa ja külge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. 6 Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi: auväravaid, võidukaari jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal, enim Peterburgis. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise
Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus . Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga, linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Lehekülg 3 - 29 USA
Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje.
3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik
esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid: 1342 Barbara kabeli esmamainimine, asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj), ~1350 Püstitatakse 2-võlvikulised püha Jüri kabel peaportaali ees ja Matteuse kabel torni lõunaküljel ~1385 Püstitatakse Väike kabel ühendatakse kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga 15. saj: Ulatuslikud ümberehitused 1405-1420.
Alguse sai klassitsistlik stiil Prantsusmaalt, kus see tekkis reaktsioonina barokk- kunsti rahutustele. Ajastule iseloomulik on tärkav huvi antiikkunsti vastu. Tähtsamateks tunnusteks on rangemad ja lihtsamad vormid kusjuures pööratakse tähelepanu fassaadi monumentaalsusele ja ilule. Ruumide otstarbekas kujundamine jääb teisejärguliseks. [15] Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. [12] 1.4 Kirna mõis Kirna mõis (vt joonis 1.4) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid Järvamaal. 1614
UUSAJA JA UUSIMA AJA KUNST KLASSITSISM 18 sajandi II pool PEROODID: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. ARHITEKTUUR : · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega EESTS: · Tartu Riiklik Ülikool- kuuesambalise fassaadiga peahoone · Tartu on rikas klassitsistlike ehituste poolest · Neid püstitati ka Sakus, Kolgas ja Riisiperes jm ( mõisahooned MAAL: JACQUES LOUIS DAVID ( 1748- 1852) · Tuntuim teos ,, Horatiuste vanne" · Kõrgemalt hinnatakse Daivide loodud portreid · ,, Napoleoni kroonimine" üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai
väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni "Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ehituskunst Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Prantsusmaa
tegelasest Amphitryonist. * Pierre Corneille „Horatius“ – tragöödia, mis räägib Horatiuste ja Curatiuste vahelisest võitlusest. * Jean Racine „Andromache“ – Euripidesel ja Vergiliusel põhinev tragöödia, mis räägib Trooja sõja järgsest ajast ning Trooja Hektori lesest Andromachest. 45. Tooge näiteid klassitsitlikust arhitektuurist (sh vähemalt üks näide Eestist). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsekülge – seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Madeleine’i kirik (Pierre Vignon), Tähe triumfikaar (Jean Francois Chalgrin), Valge Maja Washingtonis, Kapitoolium, Tartu Ülikooli peahoone (Johann Wilhelm Krause), Riisipere mõis... 46. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce´i romaanis „Ulysses“.
mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakati valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustus eelnevate perioodide ehitustehnika, Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Klassitsistliku arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega hooned, mida iseloomustasid massiivne terviklikkus, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Varaklassitsismis säilisid küll veel barokk- ja rokokooarhitektuurile omased detailid, aga nad allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale. Üks peamisi tunnuseid klassitsistlikus arhitektuuris on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas
annaabi.ee 
