Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest. Suuresti tänu sellele on alumised seinapalgid väga hästi säilinud. Seinad Hoone seinapalkide puuliik on mänd. Palgitüüp on kindlaks tehtud lähemal vaatlusel oksakohtade järgi saab öelda, et tegu on männiga. Sammuti on enamus Eestis tehtud palkmaju männist või kuusest, sest neid puuliike on Eestid kõige rohkem ja neist saab jämedamaid palke, kui näiteks kasest või haavast. Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks.
käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihendseks ja soojustuseks Elumaja seinapalgi suuvituslik keskmine diameeter on 25..30com, abihoonete korral alampiirmäära ei ole Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse plakide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga: Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud Püstpalksein Püstplakseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine
manomeetrit. Katsemaja õhupidavust mõõdeti uuringu käigu kokku seitsmel korral. Keskmine õhulekkearv ja – vahetuvus olid katseperioodi jooksul kerges langustrendis kuni viimaste kevadiste mõõtmisteni. Algne paranemine võis olla tingitud asjaolust, et katuse raskus surus palke omavahel tugevamalt kokku. Viimase kahe mõõtmise ajaks oli lumi katuselt ära sulanud, tänu sellele avaldus seintele väiksem raskus ning hoone õhutihedus langes. Samuti mõjutab õhutihedust seinapalkide sorbeerumine ajas ja sellest tingitud mahuline muutus. Katsemajas sees toimus kuni viimase kevadise mõõtmiseni palkide kuivamine, väljas aga oli palkide niiskus kevadsuve perioodil madalam kui sügistalvel. Muutused ajas toimusid agressiivsemalt palkide otsindadel, st tappide piirkonnas, mis vastavalt kiiremini niiskuvad ja kuivavad. 5 2
toitu. Suits lasti välja ukse või suitsuaugu kaudu. Rehetuba jagunes kindla korra kohaselt. Nii asusid rehealuse poolses seinas magamisasemed. Ahjuesine osa täitis köögi ülesannet ja kõige puhtam ja auväärsem paik oli söögilaua asukoht. Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt poolt maas olevatele postidele ja teiselt poolt olid kinnitatud seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst. Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. Talutööd jätkus aastaringselt
perele ja loomadele toitu. Suits lasti välja ukse või suitsuaugu kaudu. Rehetuba jagunes kindla korra kohaselt. Nii asusid rehealuse poolses seinas magamisasemed. Ahjuesine osa täitis köögi ülesannet ja kõige puhtam ja auväärsem paik oli söögilaua asukoht.Sajandi algul oli mööblit vähe ja needki seina ja põranda külge kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt poolt maas olevatele postidele ja teiselt poolt olid kinnitatud seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst.Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. 4.Talupere suurus ja nende toidulaud.
korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid, mille: vahekaugus on 1,2m (maks. 2,5 m) Niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga. Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud
ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga.
selle pinnal olev papp. ● Mida kauem on fassaad ilma kaitsva värvikihita, seda enam ta ● Kuna laudvoodri ülesanne on kaitsta palkkonstruktsiooni pleekub ja praguneb ning ka tulevase värvikihi nakkeomadused märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema langevad. välisõhuga tuulutatav õhkvahe. ● See tähendab omakorda, et fotodegradeerunud puidu värviga ● Välisvoodri lekete kaudu võib märguda ka pööning. katmine nõuab suures mahus eeltöid ning nii töökindluse
kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnamajad ja tänavad: Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegused mugavused: kraanivesi, keskküte, elekter jms. Linnamajad olid enamasti kõrged , isegi viie-kuue korruselised. Suurem osa käsitöölistest elas oma perega tõõkoja või poe peal. Ajapikku hakati majadele tegemarohkem aknaid. Kõige sagedamini ehitati majad puusõrestikule. Vahed, mis seinapalkide vahele jäid, täideti õle-savi-plonnidega ning korruseid eraldasid laudpõrandad-laed. Kivi oli haruldane ja kallis ehitusmaterjal ning seda said endale lubada üksnes rikkad linnaelanikud. Tänu kiviraidurite tööriistade täiustumisele hakati seda aga järjest rohkem kasutama. Keskmise linnakodaniku maja oli siiski kahe-või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli
õled jms. Kasutati tavaliselt männi- või kuusepuud, lehtpuud kasutati ainult mõne kõrvalhoone ehitamiseks ja sedagi siis, kui okaspuud polnud võimalik kätte saada" (Tihase 1974: 52). Ehituspuude raiumisele ja nende otsimisele pöörati suurt tähelepanu. Vana kombe kohaselt raiuti ehituspuud talvel, peamiselt jõulu- ja näärikuul, siis kui puu oli "surnud". Okaspuud raiuti noorel, lehtpuud vanal kuul. Valvsalt jälgiti seda, et seinapalkide hulka ei satuks nn tulioksaga puud, mis rahva ebausu kohaselt võis tulekahju põhjustada. Tulioksaga puu oli pikk tugev võsaoks, mis oli kasvanud 9 ühes koorega palgi sisse, samuti alaspidi kasvanud oks või murdunud vaigune okastüügas (Tihase 1974: 52). Enne suursae kasutuselevõtmist, st peamiselt kuni XIX sajandi keskpaigani, raiuti ehituspuud ning ehitati hooned kirve abil. Seejuures käsitsesid ehitusmeistrid
koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide vahele. 19.saj. lõpus ehitati saunale esik (vöörus), kus sai riietuda. Saunavihad tehti arukasest, aga ka tamme ja kadakaokstest, raviotstarbeks nõgesevihtu. Saunas käidi laupäevaõhtuti, enne mehed, siis naised. Varasemal ajal oli levinud meeste-naiste ühine saunaskäimine. Usuti, et vihtlemine paneb lapsed kasvama ja teeb noored neiud kauniks. Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal. Talvel suurte külmadega jäeti mõni laupäev vahele
keskkonnast vajuvad need ~1% rohkem, kui välisseinad. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jä jätta piisavalt ruumi 74 vajumiseks. 37 Rõhtpalksein Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m (maks. 2.5 meetrit). Niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisav tuleb palke jä jätkata. Soovitav on teha palgi jä jä tkamine tapis. Palke võib jä jätkata ka ühendades palgid otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Tööstuslikus
ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga.
Probleemiks on siin kohal väikeste kividega ääristatud põranda selv, kust tungib läbi külm ja niiskus, nii tuppa kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Peale selle on kultuurkiht majade ümber aastatega tõusnud mõnikümmend sentimeetrit, mille tõttu alumised palgid on tihti jäänud maapinnast allapoole ning mädanenud. Vanade hoonete remontimisel tuleb samaaegselt vundamentide ehitamisega ja alumiste seinapalkide vahetamisega ka hoonet tõstanii, et vundamendi pealispind jaaäks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist mrdil laotud lintvundament. Odavam oleks kivikbetoonist või betoonist valatud postvundament. Eelistada tuleks postvundamenti, mis vajab vähe materjali. Postidele valatakse armeeritud umbes 40 cm kõrgune soklitala paksusega20-25 cam. Postvundamentide rajamissügavus võiks olla liivases pinnases
Vundamendi vajumisel võib olla mitmeid põhjuseid: maapinna vajumine, sideaineta laotud vundament, külmumisest põhjustatud lagunemine jne. Tulemuseks võivad olla kaldu vajunud põrandad ja avatäited, suurenenud niiskuskahjustused, palkidevaheliste pragude suurenemine ja halvenenud välimus. Joonis 2.3 on näha väikestest kividest sideaineta laotud vundament, mis oli aja jooksul laiali vajunud. Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib
pikemas perspektiivis viivad need tõsiste kandekonstruktsioonide kahjustusteni. Joonis 2.34 Sammal ja ronitaimed ei mõju hästi puitkonstruktsioonide kestvusele. Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb see vett läbi, vt. Joonis 2.35. Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või selle pinnal olev papp. Kuna laudvoodri ülesanne on kaitsta palkkonstruktsiooni märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Välisvoodri lekete kaudu võib märguda ka pööning. Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb vett läbi. 59 Joonis 2.36 Selline laudvooder (ja võimalik, et ka selle taga olev seinapalk) tuleb kiiremas välja vahetada. Uuritud elamutest olid krohvitud fassaadid halvemas seisus kui puitvoodriga fassaadid –
» See nõu võeti kiiduga vastu. Terve salk lagunes mööda õue elumaja .ümber laiali, et iga elusa hinge väljapääsemist võimatuks teha. Jaanuse kambri aknaauk leiti lahti olevat ja pandi kinni. Salakäikude peale, mis lossitaolisel talul vahest võisid olla, ei mõelnud keegi. Sulased kuhjasid õlgi ja kuivi raagusid seinte aarde ja pistsid need igast küljest korraga põlema. Tuleleek lippas kiiresti seinapalkide kaudu üles, torkas kõrgesse katusesse, pääses lahtisest kojauksest majja ja vuhises akendest jälle välja. Kõrbenud juustega ja hilpudega jooksid kaks poolsurnud ümmardajat leekide vahelt välja. Neid tervitati toore naeruga ja määrati sõjasaagiks. Tuli vingus, nagu oleks tal kahju seda kauaaegset õnnelikkude inimeste varjupaika hävitada. Igal silmapilgul ootasid põletajad õnnetu, tulest ja suitsust tagaaetud Jaanuse valukisa kuulvat,
kes need riistad ka siia tõi, ta märkas meid ja pidas vaimudeks, kuraditeks või millekski muuks niisuguseks. Vean kihla, et ta veel praegu lidub.» Joe urises midagi, kuid nõustus siis sõbraga, et ülejäänud päevavalgust tuleb käsutada äramineku ettevalmistuseks. Varsti seejärel pugesid nad süvenenud videvikus majast välja ja suundusid oma väärtusliku kastiga jõe poole. Tom ja Huck tõusid nõrkadena, kuid suure kergendusega, ja vahtisid neile järele läbi pragude seinapalkide vahel. Järgneda? Nemad küll mitte! Nad olid rahul, et pääsesid kaela murdmata jälle maapinnale ja võisid üle künka linna poole kõmpida. Nad ei kõnelnud palju, nad olid selleks liiga vihased iseendile -- vihased õnnetule juhule, et nad olid labida ja kirka sinna toonud. Vastasel korral poleks Indiaani Joe'l mingit kahtlust tekkinud. Ta oleks hõbeda ühes kullaga sinna maha matnud ja ootama jätnud, kuni tema kättemaksuhimu oli
annaabi.ee 
