8. Töö sisu: 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enim koormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. 9. Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind. UNP profiil, mõõtme L ja koormuse F väärtused valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele tüvenumbrile A
Essee ,,Miks valisin Autotehniku eriala" Miks ma valisin autotehniku eriala? Ma valisin selle eriala selle pärast,et mulle meeldib nokitseda autode ja muu taolise tehnika kallal ning mull on kannatust pisi detailide suhtes mida igal ühel pole.Mõni ei suuda kinnitada pisikesi detaile või väikseid osi sisaldavaid asju et kus on vaja tegeleda väikese mõõduliste mutrite,poltide,seibide või muu taolisega. Selles erialas ma saan õppida autode ehitust,agregaatide tööpõhimõteid ja palju muud. Eriala raames on võimalik teha ka autojuhi load.Eriala lõpus on võimlik ka lisa eksam mille sooritanud saab diplomi mida loetakse kõrge tunnustusena ka euroopa autotöö kodades kuhu on võimalik minna tööle asuma, mida tavalise lõputunnistuse puhul ei pruugita tunnistada. See sügis valmis ka uus praktika baas kus on parim tehnika mida igas ametikoolis juba ei ole
ristlõikepindala väärtuse tingimusel A tabel ≥ A A , seega tabliväärtuseks valin 353 mm (353 ≥ 259) . Selle põhjal saab tabelist 8.8 omadusklassi ja jämeduskeermega poldi M24. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. Mutter: m = 21,5 mm ja e = 39,6 mm Poldi ava: M = 26 mm Seibid: Omadusklassiga ≤ 8,8 korral M24 d 2=39 mm ; h=4,3 mm Poldi pikkus: l≥ 21,5+8+10+ 4,3=43,8 mm ≈ 45 mm 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. Antud juhul sobib UNP-profiili sisse paigaldada mutrit ja seibi, sest ruumi jääb 14,20 mm , mis on piisav, et pääseks mutrivõmega või padruniga ligi. Seibi peaks võtma natukene suurema, et ületaks mutri läbimõõtu sest, et seibi kasutegur oleks suurem 7. Teha saadudnliite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida
Nukkvõlli rihmarattal on 40 hammast, väntvõlli rihmarattal on 20 hammast, seega kui väntvõll teeb ühe pöörda, siis nukkvõll teeb 2 pööret. Ülekandearv 1:2. 7.2 Määrata sisse-ja väljalaske klapi tõusud millimeetrites. Sisselaskeklapi tõus on keskmiselt 8,32mm. Väljalaskelapi tõuson keskmiselt 9,10mm. 7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes? Standard: 0,08-0,18mm. Maksimaalselt 0,25mm. 7.5 Kuidas õlitatakse jaotusvõlli nukke? Liugelaagrite vahelt voolab õli tõukureid ümbritsevasse süvendisse. Kui klapp langeb, siis voolab õli tõukuripeale. 7.6 Mitu mm liigub VL klapp allapoole kui kolb on ÜSS? Väljalaskeklapp ligub keskmiselt 2 mm allapoole kui kolb on ülemises surnud seisus. 7
Väljastpoolt pleki väljatõmbamiseks kasutatakse koos spotteriga venitushooba, mille üks ots toetub detaili jäigale otsale ja konksudega venitatakse paneelile keevitatud seibe või lainetraati. Venitushoob „Karukäpaga“ tõmbevasar toimib sarnaselt spotteri tõmbevasaraga, ainult et „karukäpaga“ tõmmatakse mitut punkti korraga, kas siis lainetraadi abil või pinnale keevitatud seibide reast läbilükatud vardast tõmmates. karukäpaga varustatud tõmbevasar PLEKIKÄÄRID Plekikääre valmistatakse nii parempoolse kui vasakpoolse teraga ja vaja läheb plekksepal neid mõlemaid – vastavalt sellele, kummalt poolt on võimalik plekki lõigata ja kus on takistav serv. Lisaks on erinevus kääri otste kujus – sirgete otstega käärid on mõeldud
Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb.
8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. 9. Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind. 10. Missuguste meetmetega saaks sellise poltliite kandevõimet tõsta?
· Siduri osad on: Siduri korv, siduri ketas Siduriketas · Veetav ketas (3) on terasest. · Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). · Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. · Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Siduri ketas Hooratas · On tegelikult mootori väntmehhanismi detail, aga tema välimist pinda kasutatakse siduri osana.
Vali üks: a. lähtematerjali kitsas sortiment b. stantside keerukus ja kõrge maksumus c. tööliste kõrge kvalifikatsioon d. külmalt töötlemine Küsimus 17 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Surverõngast kasutatakse Vali üks: a. rõngaste valmistamiseks b. õõnsate pöördkehade valmistamiseks c. rõngakujuliste detailide valmistamiseks d. seibide valmistamiseks Küsimus 18 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid seadmeid kasutatakse ainult lehtstantsimisel? Vali üks: a. sepavaltse ja rotatsioonsepistusmasinad b. rõngavaltspinke c. vasaraid ja presse d. impulss-stantsimisseadmeid Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
töötab. Seejärel mõõdetakse ettejooksu keerates rooli paremale ja vasakule. Peale ettejooksu mõõtmist pannakse rool otseks ja fikseeritakse seejärel pinkile ilmuvad hetke mõõtarvud. Ebatäpsed mõõdud reguleeritakse. Vastavalt autotootja poolt ette nähtud juhistele. Seejärel trükitakse välja reguleerandmed kontrollitakse pidurid. 8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine. Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada. Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele. Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine. Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket
Otsustamine- kuidas seda teeme -----selle tõttu on välja tõrjutud vaba tahe Probleemide lahendamine 42. Taju sõltuvus isiksusest. We don't see the world not as it is but as we are....peaks õige vastus olema -teadmised -väärtused-mida peame oluliseks, mid aüldse vaatame siin maailmas -tõekspidamised-neutraalsed uskumused -vajadused -hoiakud!!! 3 komponenti: 1. kognitiivne-tean 2.emotsionaalne-pos. vs neg. 3.käitumuslik 43. J. Bruneri seibide ja müntide katse mõte. Tõlgendame maailma läbi sarnasuste ja erinevuste Taju subjektiivsus 44. Müller-Lyeri illusioon. Need on need ühepikkused jooned. Tsiviliseeritud inimesed näevad rohkem illusioone kui primitiivsed, sest elame täisnurksetes majades jne. Tsivilisatsioon täh. sirgjooni, lineaarsust 45. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Hüpnoosi olemus teadmata Erksate kujutluste kogemine, reaalsuse taju vähenemine
9)Võnkesummuti plaat Veetav ketas (3) on terasest. Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv: 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest
9)Võnkesummuti plaat Veetav ketas (3) on terasest. Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv: 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest
Tangentsiaalvedru 14. Siduriketta kate. 18 Siduriketas Veetav ketas 3 on terasest (Joonis 25). Temale on needitud kaks hõõrdkatet 1. Katted 1 on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) 2 külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. Võnkesummuti osadeks on vedrud 8, mis asuvad veetava ketta rummu 6 väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi 5. Viimased on pigistatud ketta 3 ja rummu 6 ning ketta ja plaadi 9 vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede 7 valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. 19 20 Joonis 25:Siduriketta ehitus. 1.hõrdkatted. 2.plaatvedrud. 3.veetavketas. 4.needid. 5.hõõrdseibid. 6.veetava ketta rumm. 7.reguleerseibid. 8.vedru. 9.võnkesummuti plaat. Hüdroajam (Joonis 26) koosneb siduripedaalist servovedrust 10 peasilindrist
valikunoolel, millele asub värviline (must vms.) nelinurk ja avanenud lühikesel värvuste ripp- menüüs klõpsata soovitaval värvusel. Sama ikooniga saab tagasi minna kihile antud värvusele klõpsamisega real ByLayer. Siit alates joonestatakse just selle seadistatud värvusega, sõltumata kihist ja sellele kihile antud värvusest ja kihtide vahetusest. * * * DONUT – seibide ja ketaste joonestamine Laia joonega ringjoone – seibi – joonestamine. DONUT ↵ (esmapöördumisel põhimuutuja DONUTID = 10.000; kui siseläbimõõt võtta võrdseks nulliga, joonestatakse ketas,) {siseläbimõõt} ↵ {välisläbimõõt} ↵ (esmapöördumisel põhimuutuja DONUTOD = 20.0000; kui välisläbimõõt võtta väiksemaks kui siseläbimõõt, vahetab arvuti nad ära, tegemata seejuures kurja nägugi) {punkt B } ┐
Saadud 20 tulemused liidetakse ning tulemus peab jääma 16-18 cm vahele. See kõrgus võib muutuda seoses paadi istumisega vees ja sõltuvalt tullide kõrgusest veepinnast. Tullide kõrguse muutmiseks on järgmised võimalused: • Asetada kronsteinid kõrgemasse auku; • Tullide alla panna seibe; • Kronsteinide alla panna seibe. Tullide kõrguse muutmine kasutades kronsteinides olevaid auke või seibide asetamine tullide alla on suhteliselt lihtne, kuna sellisel juhul ei muutu võlli nurk. Seibide panek kronsteinide alla aga muudab võlli kallet. Rusikareegel ütleb, et tõstes kronsteini 1 cm võrra muutub võlli kalle 1 kraadi võrra. Igal juhul peavad sellisel juhul seibid olema ka sama paksud ja suured. 0,5 mm paksune seib tõstab kuskil 0,5 cm tulle kõrgemale. Tulle on vaja tõsta, kui: • Kui võetakse paati kaasa pagasit; • Kõrgema laine korral;
Eristatakse ühe, kahe ja mitmelõikelisi ühendusi. Ühendus koosneb tavaliselt suurest arvust naaglitest. Purunemisvõimalusi on palju: naagel võib puruneda nii lõikele kui ka paindele; naagel muljutakse puitu; purunevad ühendatavad elemendid jne. 45 Poltliide töötab tõmbele, nihkele, paindele, kasutatakse tüübelliidetes. Määratletud on poltide ja seibide läbimõõt. Purunemisvõimalused: puruneb polt, muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse. Naelliide töötab lõikele, tõmbele ja paindele, igas liites vähemalt 2 naela. Määratletud on naelte läbimõõt, vajalik pikkus ja kaugused omavahel ja elemendi otsast. Eristatakse ühe ja kahe lõikelisi ühendusi. Purunemisvõimalused: puruneb nael, muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse. Kruviliide töötab lõikele, tõmbele ja paindele
väljuda jühtpuksile kuppelmutriga kihnitatud õlikindel kummi tihend. Soovi korral saab siin reguleerida õlivoolu takistust kolvi allaliikumisel. Selleks tuleb muuta klapivedrude eel- ^pingu seibide eemaldamise või lisamisega kolvi ja selle kinnitusmutri vahel. Selline vajadus võib tekkida sooja ja külma aja piiril. Tagavedrustus. Tänapäeva mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tagahark ühendatakse raamiga sarniirselt
annaabi.ee 
