koralriffide kaitsvas varjus. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit Seened Seened on omapäraste tunnustega elusolendid: ühelt poolt on nad taimede, teiselt poolt aga loomade moodi. Seened kasvavad taimede kombel maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad valmis orgaanilisest ainest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata
SEENED VÕHMA GÜMNAASIUM Pilvi Ailt 2007 ... päristuumsed organismid ... paljunevad põhiliselt eostega või seeneniitidega ... Kasvavad kõikjal, kus leidub piisavalt: - toitu, soojust, niiskust - NB! Valgust nad ei vaja Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel moodustavad seeneniidistiku e mütseeli Seened erinevad nii taimedest kui loomadest Sarnasused taimedega Erinevused taimedega - puudub aktiivne - puuduvad plastiidid liikumisvõime - pole klorofülli - rakukestad - ei fotosünteesi - vakuoolid - piiramatu paljunemine Sarnasused Erinevused loomadega loomadega - Varuained (glükogeen - on liikumatud või rasvad) - sisaldavad rakukesta - toituvad orgaanilisest - sisaldavad vakuooli
pisiseened aga veelgi varem: ühed vanemad jäljed elust planeedil Maa jätsid ilmselt pärmilaadsed seened umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Seened on levinud pea igasse maakera sfääri. Neid on mullas ja puudel; õhus, järvedes, jõgedes ja meredes on miljoneid seenespoore. Neid on kuivas ja niiskes, külmas ja kuumas, kõrgel mägedes ja sügaval veekogude põhjas. Seentel on väga omapärased tunnused, ühelt poolt sarnanevad nad taimedega, teiselt poolt aga loomadega. Nagu taimedki, kasvavad seened maas ja püsivad kogu elu paigal, kuid nad toituvad orgaanilistest ainetest nagu loomad, sest seened ei suuda fotosünteesida. Kuni viimase ajani loeti seeni taimeriigi koostisosaks. Seentel on 3 peamist hõimkonda: ikkeseened, kottseened ja kandseened. Nüüdseks on aru saadud, et seeni eraldavad taimedest väga paljud tunnused mis on olulised. Hetkel on seened paigutatud omaette eluriiki seeneriiki
Referaat SEENED Elvi Sobolev 10C Pärnu Koidula Gümnaasium 2009 Sisukord 1. Seene ehitus ja elutegevus.......................................................................................................5 1.1. Ehitus .............................................................................................................................. 5 1.2. Paljunemine .....................................................................................................................5 2. Seente tähtsus..........................................................................................................................6 2.1. Orgaanilise aine lagundamine .........................................................................................6 2.2. Seened toiduaine- ja farmaatsiatööstuses ........................................................................7
Se eneriiki eristatakse taimeriigist ja loo mariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loo madel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened o maette pärisseente rüh ma (Eum yc ota), mis on arvatavasti m onofüleetiline rüh m. Sellesse rüh ma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Se eneteadust hõl mab niihästi pär mi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järg misteks hõi m kondadeks: * Viburseened * jõnksviburseened * Neocallimastigo m y c ota * Kroh mse ened * Ikkeseened * Kottseened * Kandseened * Teisseened. Se ened esinevad k õikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii o ma väikeste m õ õtm ete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loo mades. Sageli elavad nad s ü mbioosis taimede, loo made ja teiste seentega
-Enamasti on rakus kaks tugevasti ühinenud tuuma liittuum - diplokaryon, vahel ka üks tuum Replitseerumine peremeesrakus Siia kuuluvad perekonnad Enterocytozoon, Bacillidium ja Nozema Põhjustab enamasti mittesurmavaid vaid kroonilisi, kurnavaid haigusi vähendab eluiga, paljunemisvõimet, kaalu, elujõudu Glomeromycota - krohmseened (arbuskulaarse mükoriisa moodustajad); Tallus hulktuumne rakuvaheseinteta seeneniidistik Paljunevad mittesuguliselt krohmeostega (glomerospoor), mis on 40– 800 μm suured ja paksuseinalised. Sisaldavad ohtralt varuaineid ning sadu kuni tuhandeid tuumi Mõnel liigil võivad areneda kuni 2–3 mm krohmeoste kogumid, mida seovad hüüfid ja millel võib kujuneda väliskiht (periidium). Kõik ca 200 kirjeldatud liiki on obligaatsed arbuskulaarse mükoriisa moodustajad,
ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja membraani vahele. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnale seeneniidistikku ning taime juurekarvad säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku. Seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma. Ektomükoriisa - moodustab u. 3% kõikidest taimeliikidest
Kisklus (röövlus) on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomasid nimetatakse röövloomadeks. Saakloomadel puudub tihti kaitsevõime, sageli kasutavad nad enesekaitseks sarvi ja jäsemeid. Kiskjatele on iseloomulik kiskhammas. Kiskjad on nt hunt, rebane, ilves, tuhkur ja lõvi. Konkurents - Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kelle on ühesugused vajadused, siis kõik sinna ära ei mahu. Taimedest jäävad püsima need, kes kasvavad kiiremini ja jätavad teised varju. Loomadest jäävad elupaika asustama need, kes on teistest edukamad. ______________________________________________________________________ _____ 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest; Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt Vetikad fotosünteesivad ja on ühtedeks suurimateks hapnikutootjateks maailmas. Inimesed kasutavad neid mitmetel otstarvetel - söögiks, põlluväetiseks, loomasöödaks,
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritse
Osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Seente ehitus: hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb lagunemise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seene rakukest koosneb kitiinist, samast ainest on ka putukate välistoes. Seenerakkudes on tuum, enamikel seentel on rakus tuumasid üks või kaks. Osal ürgsematel seentel pole rakuvaheseinu ning seeneniit on üks suur rakk, milles on palju tuumasid. Seeneniidid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seente toitumine: paljud seened lagundavad surnud organisme või ammutavad toitaineid mullast. Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lõhustavad toidu lihtsateks molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ning imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, st seeneniidistiku lähiümbruses.
Nad on teistest riikidest erinevad, sest nad elavad igal pool, kus on toitaineid, soojust ja niiskust ja hapniku (va pärmseened). Enamus seeni elab maismaal, nii maa sees kui peal. Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened on loomse toitumistüübiga organismid, kes omastavad valmis orgaanilisi aineid ja vett läbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened erinevad nii taimedest kui ka loomadest. SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA puudub aktiivne liikumisvõime, seenrakkudes talletuvad samasuguseid rakkudel on rakukestad, varuaineid (nt glükogeen), rakud sisaldavad vakuoole, seened toituvaad valmis orgaanilisest ainest, rakud võivad piiramatult jaguneda. st seened on loomse toitumistüübiga organismid. 10
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn.
Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad).
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
