Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seened- BIOLOOGIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, elusate, mükoriisa, tsüanobakteri, puhastamiseks, bakteritega, keerukad, ühenditeks, ligniini, elusatest, sümbioosis, seeneniidistik, samblik, rakud, rohevetikad, fotosünteesijad, nind, seeneniidid, parasiidid, majavamm, lagundab, lühikese, ajaga, niisketes, paiskavad, eoseid, bakterid, tungaltera, häireid, söömine, hallitusjuust, veeksteel. Heterotroofsed organismid. Mõisted: Autotroofid - organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutades selleks valgusenergiat või keemilist energiat. Heterotroof - organismid, kes saavad energiat oma elutegevuseks mõne teise organismi poolt loodud orgaanilisest ainest. Saprotroof - surnud organismide kudedest toitujad. Biotroofid - hangivad orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Parasiit - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Sümbiont - organism, kes elab tihedas kooselus teise erisuguse organismiga. Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum. Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas, membraaniga ümbritsetud. Prokaarüon eeltuum. Eukaarüon päristuum. Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse
eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? Vetikas org. ainet ja seen vett ja min. aineid Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas vetika ja seen või seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit - vaheprodukt haustor muundunud hüüfid(seeneniidid) sporangium eoslad, leivad pinnal tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad
Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida. Kasvavad kiiresti, lühike elutsükkel ja suhteliselt väike genoom (eukarüootide kohta) Ehitusmükoloogia mõiste. - Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. (Uurib seen kahjustusi puitrajatistes) Hallitusseened ja puitulagundavad seened. Harilik majavamm Ohtlikeim puitehitiste lagundaja * suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel
______________________________________________________________________ _____ 12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus; Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused Looduse aineringes on seened bakterite kõrval asendamatud orgaanilise aine lagundajatena. Osa seeni aga elab taimedel ja loomadel, sealhulgas ka inimestel. Ühed neist on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis : nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. Neist tuntuim on pintselhallik, millest saadakse penitsiliini. Antibiootikume kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Soojas ja
enamasti loomadega. Põhjustavad koduloomadele ja inimestele haigusi. Liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nt: amööb, kingloom, silmviburlane. III. SEENERIIK Seened. 1. Kus seened elavad? Nad elavad niidistikuna varjatult mullas, puidus, juurtel, lehtedes jm. Kõige liigirikkamad on seened parasvöötme ja troopika metsakooslustes. Seente mitmekesisus: nende kasvukohad ja eluviis on mitmekesised. Mõni seen on kübara ja jalaga, mis kindlal ajal mullast välja trügib. Suur osa seeni on aga mikroskoopilised (neid on rohkelt mullas ja maapinnal kõdus). Paljud seened on roht- ja puittaimede parasiidid, osal on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel. Osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Seente ehitus: hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
surnud organismide lagundamisel aineteks, mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates. Enamik vabalt elavatest algloomadest toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetõttu kasutatakse neid heitvee puhastamiseks biopuhastites. Nad lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks ja kahjutuuteks ühenditeks. Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Ürgsed algloomad elasid maakeral ennem hulkrakseid organisme. Algloomade toestest on ajajooksul moodustunud settekivimeid, nt lubjakivi- ja kriidilademed. 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Seetõttu peeti neid alles hiljuti taimedeks, nüüd aga arvatakse nad protistide hulka. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik
Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks. 3.Heitvee puhastamine Inimesele: 1.Piimatoodete valmistamine (piimhappebakterid) 2.Äädikas (äädikhappebakerid) 3.Veini tootmine 4.Salaamivorst 5.Hapendatud kurk, kapsas, seen 6.Kohvi, kakao ubade töötlemisel 7.Ravimite tootmine 8.Silo, bakteriväetised 9.Inimese kehas on kahjutud bakterid (ei tee nii head, kui halba), vajalikud bakterid (kasulikud, elavad seal, kuhu tahaks elama minna halvad bakterid), tõvestavad bakterid (paljunevad kiiresti ning põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi, nt katk, koolera, tüüfus). 10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine.
osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe- (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne
mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid
mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri igal aastal mitmeid tuhandeid loomi ja umbes 15000 inimest. Koolera, epideemia. Esimese silmapaistva avastuse tegi Friedrich Branell avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Robert Koch avastas samuti siberikatku tekitaja. 19. sajandil Bravel süstis surnud loomade verd elusatele loomadele ja kõik need loomad surid
osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe- (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne
eritavad mükotoksiine. Leidub ka üherakulisi seeni- pärmseened nt. Seenerakk. Seeneraku tsütoplasmas samad organellid, mis loomarakus. Kuna neile on omane toitumine, siis puuduvad neil plastiidid, samuti vakuoolid- need on taimes. Membraanis väljapoole jääb rakukest- kitiinist. Enamik seeni toitub osmoosi teel. Tuum on kahe membraaniga eraldatud. Mitokondrid varustavad seent energiaga. Valkude süntees toimub ribosoomides- erineb taime ja looma omast. Tähtsus. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kui hangivad eluks vajalike aineid peamiselt teistest organismidest, põhjustades seenhaigusi. Seened on võimelised lagundama taimedes leiduvat tselluloosi ja ligiini. 23 Aine- ja energiavahetus Ainevahetus. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid – nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks. 2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
