See paigaldatakse naistearsti poolt õlavarre naha alla ning see toimib 3 aastat. Implantaat ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Korrektsel kasutamisel on rasestumisvastane toime >99% tõhus. Implantaadi toimeaineks on kollaskeha hormoon etonogestreel, mis takistab ovulatsiooni ehk munaraku küpsemist ja vabanemist munasarjast; muudab emaka limaskesta nii õhukeseks, et viljastunud munarakk ei saa sinna kinnituda; muudab emakakaela lima tihkemaks, mistõttu on seemnerakkudel raske sealt läbi pääseda Emakasisene vahend ehk spiraal Spiraal on väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane vahend. Spiraali paigaldab naistearst emakaõõnde ja sõltuvalt spiraali tüübist mõjub see 3-10 aastat. Spiraali eemaldamisel taastub viljakus kiiresti. Spiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Hormoonspiraal Hormoonspiraal ehk hormonaalne emakasisene süsteem on väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane meetod
paljunemine lõpeb looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemnerakud tuumad, taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill). Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Embrüogenees on organismi looteline areng, mis lõpeb sündimisajaga. Katteseemnetaimede emrüogenaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idujuur, -vars, -leht/-lehed. Inimese embrüogenees Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, toimub lõigustamine ning areneb blastotsüst,
8.Tea 2 erinevat rasedusest hoidumise meetodit(millel põhineb, mis on head ja halvad küljed). Rasestumisvastased tabletid Pärsivad ovulatsiooni ja muudavad emakakaela lima seemnerakkudele läbipääsmatuks. + kaitseb peaaegu 100%-liselt raseduse eest, naine on kaitstud emakavälise raseduse eest, takistab munasarja- ja emakakaelavähi teket. vahel lühiajalised kõrvalnähud, ei kaitse suguhaiguste eest Kondoomid Ei lase seemnerakkudel tungida emakakaela ega munajuhadesse. + kaitsevad ka suguhaiguste eest, tõhus, odav, lihtne kasutada. võib maha libiseda, igaks vahekorraks on vaja uut kondoomi. 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Inimloode areneb emakas embrüogeneesi teel. Kõige enam kahjustatav esimestel arengukuudel ja sünnitusel. 10.Millised elundid tekivad ekto-, ento- ja mesodermist?
Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he
spermat. Suguti e. peenis väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine (kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha). Seemnerakk enamike suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk. Sperma e. seemnevedelik sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Ejakulatsioon spontaanne lihaste vappumine, mis põhjustab sperma väljapurske. Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Erektsioon puhul peenis kõvastub ja pikeneb. See juhtub tavaliselt meestega, kui nad mõtlevad romantilistele või seksuaalsetele asjadele või nad on seksuaalselt erutatud. Viljastumine - (ehk fertilisatsioon ehk süngaamia) on sugulise sigimise põhiprotsess,
· Kasutusnädalates tuleb järge pidada · Võib põhjustada mõningast sügelust ja punetust paigalduskohal · Võib mõnel inimesel põhjustada peavalu ja meeleolukõikumisi · Võib põhjustada peavalu, kehakaalu tõusu Tuperõngas See on painduv plastikust rõngas, mille naine paigaldab tuppe. Rõngast vabanevad aeglaselt hormoonid, mis imenduvad vereringesse. Tuperõngas pärsib ovulatsiooni ja paksendab ühtlasi emakakaela lima, mis takistab seemnerakkudel munarakuni jõudmast. Plussid · Väga efektiivne · Kerge paigaldada ja eemaldada · Selle kasutamist ei pea iga päev meeles pidama · Võimaldab seksuaalset spontaansust ega katkesta vahekorda Miinused · Nõuab järje pidamist paigaldusest kulunud nädalates · Võib põhjustada tupevoolust, ebamugavustunnet tupes ja ärritust · Võib mõnel inimesel põhjustada peavalusid ja meeleolukõikumist · Võib põhjustada menstruatsioonihäireid Naise kondoom ja mehe kondoom
annab ka ülevaate sellest, millest tuleks raseduse ajal hoiduda. Lk 3 Mis toimub enne loote arengu algust? Viljastumise tagajärjel tekib loode ning hakkab arenema. Viljastumine on rasedusele eelnev suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud
Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb, see võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustusest pärast eostumist. 3. Viljastumine Rasedusele eelneb suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Seemnerakkudel aitavad elus püsida suhkrud, valgud ja muud ained, mis sisalduvad spermas. Seemnerakud on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida kasutatakse ujumiseks. Mehe sugurakud on ainsad rakud, millel on selline võime. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks püüab seda viljastada. Spermatosoidid üritavad tungida läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda.
Pessaari kasutatakse sagedamini kui väikest emakakaela katet. Sinu arst või medõde ütleb, kumb neist sulle paremini sobib. Spermitsiidid Spermitsiid üksinda ei ole rasestumisvastane vahend. Spermitsiide tuleb kasutada koos teiste barjäärimeetoditega nagu meeste või naiste kondoomi või pessaari/väikese emakakaela kattega ning need on välja töötatud barjäärimeetodite tõhususe suurendamiseks. Spermitsiidid tapavad seemnerakke või vähendavad nende liikuvust nii, et seemnerakkudel ei oleks võimalik emakasse jõuda. Spermitsiide on saadaval vahuna, geelina, kreemina või kilena. Mõned barjäärimeetodid nagu nt mõned kondoomid on juba spermitsiidiga töödeldud. Spermitsiidi kasutamine üksinda on vähem usaldusväärne, kui selle kasutamine koos mõne muu barjäärimeetodiga ning see ei kaitse sind STLH eest. Kui tõhusad need on ? Kui pessaari ja spermitsiidi kasutatakse koos õigesti, siis on selle meetodi tõhusus 98% (aastas rasestub 20 naist 1000st).
ning moodustab seemneväädi sisekatte - funktsionaalselt 3 tsooni: - Musculus cremaster periuretraalne – kusiti limaskest (lima)näärmeid musculus transversus et oliquus internus abdominis’e jätk tsentraalne – eelmisest dorsolateraalselt, östrogeenist sõltuv temperatuuriregulaator, mis aitab seemnerakkudel munandikotis perifeerne – eelmisest dorsolateraalselt, androgeenist sõltuv valmida kehatemperatuurist madalamal temperatuuril tsentraaltsooni kuulub kiilukujuline lobus medius – paikneb kusiti ja temperatuuri langusel tõstab munandit soojale kõhuõõnele lähemale, pursejuhade vahealal; vanemas eas võib see seoses suguhormoonide
9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need haploidsed (ühe kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk ühineb ühe
Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe.
Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis – nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe.
Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsud: emastel 1 sugukromo. rohkem kui isastel; emastel 2 X kromo., isastel 1 emased XX , isased X0. Munaraku viljastamisel mood. sügoot sisaldab kas 1 või 2 X kromo. kas isane v emane. Paljudel teistel, ka inimesel mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, tootes võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel viljastamisel väike eelis XY:XX suhe 1,3:1. XY embrüod võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 paljunemisikka jõudmisel meeste & naiste suhe 1:1. Tõendid: XX saj algul näit. T. Morgan, et teatav äädikakärbse silmavärvust mõjutav geen paikneb X kromosoomis. Tegemist oli silmade valget värvust põhjustava retsessiivse mutatsiooniga, mis avaldus ainult isastel kärbestel. 16. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast.
Inimene näeb välja nagu naine, ent on geneetiliselt mees. Pole võimeline järglasi saama. 19. Soomääramine erinevatel organismidel. Inimesel sõltub sugu sellest, millised kromosoomid sugurakkudesse satuvad; XX naine ja XY mees. Seega määrab soo Y kromosoomi olemasolu. Kui seemnerakk munaraku viljastab, sõltub lapse sugu sellest, kas seemnerakk on X või Y kromosoomiga. (On täheldatud, et siljastumisel on teatav eelis Y kromosoomi kandvatel seemnerakkudel, ent paljunemisikka jõudmise ajaks suhe võrdsustub.) Äädikakärbsel toimub soomääramine samuti selle järgi, millised on sugukromosoomid, ent määravaks on hoopis X kromosoomid (arv k.a!). Lindudel vastupidi: naissoost isendid heterogameetsed (ZW), meessoost homogameetsed (ZZ). Mesilastel sugu seotud haploidsuse ja diploidsusega: isased haploidsed (16 krom), emased diploidsed (32 krom). 20
See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostumist. Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need haploidsed (ühe kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on haploidsed emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga,
võivad elada ka 37 päeva olles ikka veel viljastumisvõimeline · emakas võib seemnerakk elada 1020 tundi · tupes hukuvad kiiresti tänu selle happelisele keskkonnale · liigub saba abil ja väga liikuv tänu nõredele · liikumiskiirus umbes 33,5 cm minutis · tavaline aeg naise munajuhasse jõudmiseks on umbes 70 minutit · kõige paremates tingimustes naise ovulatsiooniperioodil kulub seemnerakkudel ainult 6 minutit, et jõuda läbi emaka munajuhadesse · viljastub kõige elujõulisem · erilised ained väljuvad seemneraku peast ja sulatavad tänu erinevatele keemilistele ühenditele munarakku ümbritseva kesta, tungides seejärel sinna sisse. Seejärel munaraku ümbritsev kest sulgub ja teisi spermatosoide sisse ei lasta. Alkohol ja sugurakud · Noortel lasevad kõik rakukestad üle kogu keha alkoholi paremini läbi kui täiskasvanute.
16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. · Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Nt rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel (vastavalt XX ja X0). · Inimestel (nagu ka paljudel teistel loomadel) on mõlemal sugupoolel võrdne arv kromosoome. Inimeste puhul on Y sugukromosoomi kandvatel seemnerakkudel viljastamisel eelis, seega XY:XX suhe on 1,3:1. Kuna XY embrüod on vähem eluvõimelisemad, siis on sünnihetkeks see suhe 1,07:1. Paljunemisikka jõudmisel on meeste-naiste suhe 1:1. · Morgani eksperiment teatava äädikakärbseliigiga Omab silmavärvust mõjutavas geenis valget värvust põhjustavat retsessiivsed mutatsiooni, mis paikneb X kromosoomis ja avaldub ainult isastel. Kui ristati
pilukestes) võivad elada ka 3-7 päeva olles ikka veel viljastumisvõimeline emakas võib seemnerakk elada 10-20 tundi tupes hukuvad kiiresti tänu selle happelisele keskkonnale liigub saba abil ja väga liikuv tänu nõredele liikumiskiirus umbes 3-3,5 cm minutis tavaline aeg naise munajuhasse jõudmiseks on umbes 70 minutit kõige paremates tingimustes - naise ovulatsiooniperioodil- kulub seemnerakkudel ainult 6 minutit, et jõuda läbi emaka munajuhadesse viljastub kõige elujõulisem erilised ained väljuvad seemneraku peast ja sulatavad tänu erinevatele keemilistele ühenditele munarakku ümbritseva kesta, tungides seejärel sinna sisse. Seejärel munaraku ümbritsev kest sulgub ja teisi spermatosoide sisse ei lasta. Esimesed rasedustunnused menstruatsiooni ärajäämine ( vahel harva kestab edasi )
kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andesaluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe.
Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. Pärilikkuse kromosoomiteooria
viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt võrdne arv XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. Pärilikkuse kromosoomiteooria
viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Paljudel teistel loomadel ning ka inimesel on mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, produtseerides võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese puhul peaks viljastumise tulemusena tekkima teoreetiliselt võrdne arv XY ja XX sügoote. Tegelikult on Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel võrreldes teistega viljastamisel väike eelis nii on XY:XX suhe 1,3:1. Kuna XY embrüod on võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised, on sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 ning paljunemisikka jõudmisel on meeste ja naiste suhe 1:1. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. Pärilikkuse kromosoomiteooria
annaabi.ee 
