kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register Vasikad ja mullikad, nende nr, kehakaalud iga kuu järel ja olulisemad tegevused nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). Lehm või mullikas paaritatakse või seemendatakse innaajal. Ind on emaslooma seisund
Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. SUUREMATES SEAFARMIDES lastakse emistel poegida VOORUDENA. Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg.
Kuid bioloogiliselt, füsioloogiliselt ega ka majanduslikult pole õige selles vanuses emasloomi tiinestada, sest sellega kaasneks kasvu pidurdumine ja jõudlus jääks väikeseks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Puberteediperioodil toimub noorloomade valik aretusrühma (järgmise põlvkonna vanemad). Aretusrühma (ehk põhikarja täienduseks) valitud noorloomad seemendatakse ning ülejäänud praagitakse. Optimaalseks seemendusvanuseks on nooremistel ja -uttedel 8...10 kuud, lehmikutel 15...18 kuud ja noormäradel 3. eluaasta. Isasloomade sugulise kasutamise algus võib olla isegi nooremas vanuses. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noor organism kasvab veel 2. ja 3. sigimistsükli jooksul. Samuti jätkub piima- ja sugunäärmete areng. Täiskasvanuks saavad sugusead ja -lambad 2-aastaselt, veised ja hobused 4-...5- aastaselt
kuidas tagatakse normaalne sigimisrütm. Majandusanalüüsid on tõestanud, et lehm on vaja tiinestada uuesti pärast poegimist 3 kuu jooksul. Eestis on praegu keskmisena uuslüpsiperiood e. Periood poegimisest tiinestumiseni 108 päeva. 54. Sigivuse ja piimajõudluse vastastikune mõju 55. Innatsükkel ja optimaalne seemendusaeg Kõige paremaid tulemusi annab seemendamine 15-20 tundi pärast inna algust. Tavaliselt jääb see aga märkamata ja seepärast seemendatakse praktikas lehm umbes pool päeva pärast inna avastamist. Soovitav on seemendamist poole päeva pärast korrata. Kui inna algusest on möödunud üle 30 tunni, siis seemendus tavaliselt tulemusi ei anna. Kui inna tunnused pole vaibunud ööpäeva jooksul pärast seemendamist, tuleb seemendamist korrata. Mittetiine lehma ind kordub umbes 3 nädala (20-21 päeva) järel. Poeginud lehm indleb tavaliselt esmakordselt 28-ndal päeval pärast poegimist. Selle inna
Tähtsus: haiguste tuvastamisel, kasutatakse meditsiinis ja veterinaarias, ainete puhtaks eraldamiseks, olemasoleva antikeha määramiseks organismis Antigeen kehavõõras aine Antikehad valgud, mis kaitsevad organism patogeenide eest Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse 1. Kutsutakse esile superovulatsioon (eraldub 5-10, vahepeal isegi 30 munarakku) 2. Seemendatakse kunstlikult ning 6-8 päeva hiljem pestakse blastotsüstid välja 3. Hoitakse söötmes, valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 4. Embrüod võib kohe siirata või säilitada sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus 5. Embrüod siiratakse retsepientlooma emakasse Surrogaat ehk asendusema See on hea, sest: 1. Geneetiliselt väärtuslikult loomalt võimalik saada palju järglasi 2. Külmutamine võimaldab transportida kaugete vahemaade tõttu Kloonimine:
sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel ,,tühi-täis". Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor-mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm
asendamist noorloomadega. Mida lühem on lehmade eluiga ja mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive. 21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik. Veiste aretusväärtuse, hindamise ja valiku teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. 1)Esimene valik toimub juba vasikaeas(alles jäetakse lehmikud, pullikud lähevad müüki) 2)Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt lehmikud valitakse karja täienduseks 3)Teine otsustav hindamine ja valik toimub mullikate hulgas -seemendatakse, realiseerit.lihaks või müüakse 4) valik noorlehmade hulgas hinnatakse piimajõudlust 5)Seemenduspullide esmane valik - toimub 3-kuuselt, hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist 6)seemenduspullide teine valik - toimub 12 kuu vanuselt, kontrollitakse sigimisvõimet 7)Lõplik hinnang seemenduspullile - 6 aasta vanuselt 22. Jõudluse mõiste. Jõudluseks nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut
kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel „tühi- täis“. Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa. Voorpoegimine võimaldab spetsialiseeruda, luua sigadele paremad söötmis- pidamistingimused ja sigalaid kasutada printsiibil "tühi - täis". Isoleeritud voorpoegimisel paaritatakse/ seemendatakse emised lühikesel ajavahemikul ja sellele järgneb pikem paarituspaus.Voorpoegimise puuduseks ongi kultide ebaühtlane koor- mus, sugusigade kasutamise intensiivsuse langus ja suure-nenud emiste praakimine. Voolpoegimine Voolpoegimine on täiuslikum poegimisviis. Sisuliselt toimub emiste paaritamine ja poegimine aasta-ringselt, kuid teatud ajavahemikul poegib üks kindla suu-rusega emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid
Nii kujundatakse ema- ja isaliinid, kelle krossid on suure ja väga püsiva (garanteeritud) produktiivsusega 63. ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk · Reeglina kuuluvad vanemad erinevatesse tõugudesse. · Kõige levinenum on ristamine seakasvatuses, kus omavahel kombineeritakse kahte, kolme või isegi nelja tõugu. · Veisekasvatuses pole lihatõugude omavaheline ristamine nii levinud, · sagedamini seemendatakse piimatõugu lehmi lihatõugu pullide spermaga. Ristandjärglased nuumatakse ja tapetakse. · Ristamise eesmärk on: 1) saada väärtuslikke tarbeloomi; 2) parandada olemasoleva tõu omadusi; 3) panna alus uue tõu loomiseks. · Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. · mõjutab tulemust lähtetõu(gude) homosügootsus, mis
Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kasvupinna kategooriat: a) seemendatud pind b) kasvupind (külvipind)c) koristuspindd) tegelikult koristatud pind Seemendatud pind.- kuhu on külvatud seeme. Seemendatud pind võib olla tegelikust olemasolevast pinnast suurem, see on võimalik siis, kui talivili ikaldub ja põld haritakse üles ja seejärel seemendatakse uuesti. Nimatud näitaja majanduslik sisu seisneb selles, et ta kaudselt iseloomustab tööde mahtu, mida oli vaja teha maade külviks ettevalmistamisel. Kasvupind-määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist ja iseloomustab seda pinda millelt on võimalik saada saaki. Selle pinna alusel toimub ka saagikuse arvutamine.Koristuspind- määratakse kindlaks vahetult enne koristuse algust. Sellel pinnal on saak valminud ja koristamiseks küps.
turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit. karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral
sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit. karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi
vananenud sugurakkudega. Viimase tulemuseks on enamasti väheelujõulised embrüod. Kui viljastamist ei toimunud või kõik embrüod hukkuvad, toimub emistel regulaarsete ajavahemike järel ümberindlus. Kui hukkub ainult osa embrüoid, sünnivad väikesed pesakonnad. Normaalselt indleval emisel on Optimaaalne seemenduaeg (innakontrolli viiakse läbi 2 korda päevas) 1-kord 12...24 tundi pärast inna algust 2-kord 12 tundi pärast 1. seemendust PRAKTIKAS seemendatakse hommikul tekkinud paigalseisurefleksiga emised sama päeva õhtul (kordusseemendus järgmisel hommikul)ja õhtul paigalseisu näidanud emised järgmisel hommikul (kordusseemendus sama päeva õhtul) Optimaalsed seemendustingimused saavutatakse siis, kui kogu ovulat-siooniperioodi jooksul on munajuhas täiesti viljastamisvõimeline sperma. Sellisel juhul satuvad paljud viljastamisvõimelised muna-ja seemnerakud kokku.
Embrüosiirdamine kui biotehnoloogiline meetod võimaldab suurendada ühelt emasloomalt saadavate järglaste hulka. Lehm võib oma elu jooksul toota kuni pool miljonit munarakku. Nendest kasutatakse ära vaid mõned. Heal juhul toovad pika elueaga lehmad ilmale 8...10 vasikat. Embrüosiirdamisel kutsutakse hormoonpreparaatide süstimisega doonorlehmal (kõrge aretusväärtusega lehm, kellelt embrüoid võetakse) esile superovulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. Seejärel seemendatakse lehm kõrge aretusväärtusega pulli spermaga. 6- 7 päeva pärast loputatakse embrüod emakast välja, kontrollitakse nende seisundit ja seejärel siiratakse retsipiendile. Retsipientideks on seemendusealised terved mullikad või madala aretusväärtusega noorlehmad. Eelnevalt sünkroniseeritakse retsipientidel ind eelnimetatud hormoonpreparaadi süstimisega, et siirdamismomendil oleks emakas arengujärgus, mis võimaldab embrüol seal kinnitud ja areneda
limavool tupest häbeme pundumine ning punetus. 82) Munaraku viljastamine ja sügoodi varane areng. Embrüosiirdamise mõiste ja kasutamine. Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel. Lehma seemendatakse parima pulli spermaga ning embrüod loputatakse 7 päeva pärast seemendust lehma emakast välja. Embrüod siiratakse lehmaga ühte innatsükli järku viidud mullikate või tervete noorte lehmade emakasse, kes vasika ilmale kannavad. See meetod võimaldab lehmalt aastas saada 3-20 järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll. Platsenta plaatjas, sagaraline elund, mis moodustub emaka limaskestast ja loote trofoblastidest. See on kahe olendi
Koorumine. Emapoolne tiinuse äratundmine. Lootkestade teke. Embrüosiirdamine viljastatud munaraku ehk embrüo siirdamine ühe emaslooma emakast teise emaslooma emakasse. Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel. Lehma seemendatakse parima pulli spermaga ning embrüod loputatakse 7 päeva pärast seemendust lehma emakast välja. Embrüod siiratakse lehmaga ühte innatsükli järku viidud mullikate või tervete noorte lehmade emakasse, kes vasika ilmale kannavad. See meetod võimaldab lehmalt aastas saada 3-20 järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll. Platsenta plaatjas, sagaraline elund, mis moodustub emaka limaskestast ja loote trofoblastidest. See on kahe olendi
emakasse. · Ajavahemikul, mil kõrgetoodangulist lehma ennast ei viljastata, on selle munarakke võimalik saada iga järjestikuse innaga kaasneval ovulatsioonil. · Korraga suurema arvu embrüote saamiseks kutsutakse esile kunstlik munasarja stimulatsioon ehk superovulatsioon näiteks folliikuleid stimuleeriva hormooni abil. · Munarakkude viljastamiseks on seejuures võimalik kasutada kahte erinevat meetodit · Enamlevinud meetodi kohaselt seemendatakse indlevat doonorlehma tipp-pulli spermaga, embrüod loputatakse seitsme päeva pärast emakast välja ning siiratakse sünkroniseeritud innaga geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või noorte lehmade emakasse. · Teise meetodi puhul aspireeritakse doonorlehma munasarjast korraga mitu munarakku, mis viljastatakse laboratoorsetes tingimustes. · Katseklaasis viljastatud munarakkudel lastakse mõnda aega areneda ning siiratakse
4. Sperma bakteriaalne saastatus see võib juhtuda kunstliku seemenduse korral, kui ei täideta sanitaartehnilisi nõudeid. 5. Emiste mittenõuetekohane pidamine tuleb vältida stressi, traumasid. 7. Voorpoegimine, kohtade vajaduse planeerimine sigalas. Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida lühikese aja jooksul voorudena ja sigade eri vanuserühmi peetakse isoleeritult nendele sobivates sigalates. Sigade voorpoegimisel seemendatakse 1-2 nädala jooksul nii palju emiseid, kui neid mahutab poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni. Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja
annaabi.ee 
