tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Laktoos soodustab seedekulglas happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Mõnedel inimestel on laktoosi seedumine teatud määral häiritud. Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooteid. Neile, kes üldse laktoosi ei talu, on laktoosivabad eritoidud. Millist piima eelistada? Võib juua toorpiima, valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piim. Toorpiima eelis on piima biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgne säilimine muutumatul kujul
talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine
energiadefitsiit, mis tähendab, et organism hakkab kulutama muud hädavajalikku kehas olevat biomaterjali ja kulutab tarbetult lisaenergiat. Kõigile kolmele ainele laneb kindel arv protsente organismi energiavajadusest, mida on vaja keha vajaduste lahendamiseks ja korralikuks töötamiseks. 4. Vee biofunktsioonid kehas. Täiskasvanud inimesel moodustab kehakaalust vesi umbes 65%. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada kõige rohkem 12 päeva. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises (higistamine) ja osaleb kehavormide säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka
Esinevad kõik sidemed Valkude füüsikalis-keemilised omadused 1. Suur molekulmass, normaaltingimustes biomembraane ei läbi, kui nt uriinis tuvastatakse valk, on viga neerudes. 2. Valgud kas lahustuvad vees (piim, muna, veri) või ei lahustu (juuste, naha, sülgede, soomuste, küünte). Kui piimas on vesi, saab sellest aru külmutades. 3. Hüdrolüüsuvus, hüdrolüüsuvuse tagajärjel tek vabad aminohapped, nt seedumine 4. Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest. 5. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine,
3) Miksotroofsus Segaainevahetustüüp, milles kombineeruvad autrotroofsus ja heterotroofsus. Eristatakse ajaline mikrotroofsus (päev/öö). Nt. silmviburlased Ruumiline mikrotroofsus. Nt. putuktoidulised taimed Inimese heterotroofne ainevahetus Toidu seedimine ja toitainete imendumine: o Suu õõs Seal toimub toidu peenestamine, segamine süljega ja neelamiseks vajalike toidupalade formeerimine. Suuõõnes algab tärklise seedumine ja seda teostab ensüüm amülaas o Neel ja söögitoru mõlemal on toitu edasijuhtiv funktsioon. Toit viibib seal lühiajaliselt. Olulist seedumist ei toimu o Magu Toit peitub pikemat aega (mitu tundi). Maos toimub põhiliselt happelises keskkonnas valkude seedumine pepsiini toimel. Lisaks toimub maos süsivesikute happeline hüdrolüüs. Maos toimub ka lipiidide ettevalmistamine seedimiseks
parandavad ainevahetust, hoiavad ära vähi tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Laktoos soodustab seedekulglas happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Mõnedel inimestel on laktoosi seedumine teatud määral häiritud. Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooteid. Neile, kes üldse laktoosi ei talu, on laktoosivabad eritoidud. Millist piima eelistada? Võib juua toorpiima, valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piim. Toorpiima eelis on piima biokeemilise koostise
lüsosoomide sees olevate proteaaside eest. Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained on molekulid või isegi terved rakud. Need osakesed tuleb rakus lagundada ja saadud materjal kasutada kas vajalike osade sünteesiks rakus või väljutada rakust. Ka ükski raku enda organell pole igavene. Kui organell vananeb, siis ta lagundatakse. Kõik need protsessid toimuvad lüsosoomides. Normaalselt toimub lüsosoomides ensüümide toimel seedumine, nn. heterofaagia ja autofaagia. Kui vastavad protsessid ei toimu küllaldaselt, ladestuvad ebanormaalsed ained, mida lüsosoomid pole võimelised ümber töötlema. Lüsosoomide membraanide kahjustuse tagajärjel väljub tsütoplasmasse ülemäära ensüüme ja nende aktivatsioonil algab rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides.
Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad
siseorganeid mehaaniliste vigastuste eest, tagada organismi termoregulatsioon ja transportida rasvlahustuvaid vitamiine ning kolesterooli. · Mittemäletsejalistel on rasvhapete seeduvus kõrgem kui mäletsejalistel, kuid liitmaolistel on lipiidide seedeks rohkem erinevaid võimalusi. · Lipiidide lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks toimub lipaasi ja lipaasi mõjul. · Mäletsejaliste vatsas toimub lipiidide seedumine mikroorganismide kaasabil. · Lihtmaolistel toimub enamike rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine tühisooles, kodulindudel ka niude- kui 12-sõrmiksooles. Liitmaolistel toimub imendumine nii vatsas kui peensooles. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Drackley, J.K. 2000. Lipid Metabolism Farm Animal Metabolism and Nutrition. Koostanud J.P.F. D'Mello CAB Publishing, lk 97-202 McDomald, P., R.A. Edwards, J.F.D. Greenhalgh, C.A
3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud. Suguküpseks saavad tegelikult juba 4-5 kuuselt, kuid paaritamiseks valmis 8-kuuselt. 4. Kõrge tapasaagis – 75-85% 5. Sealiha kõrge toiteväärtus-sealiha suurema kalorsusega kui teised loomalihad 6. Hea söödaväärindus-sigadel 1kg kehamassi juurdetootmiseks kulub 3,5-4 sü. Jaaaaa 1ts sealiha tootmiseks alla 500 sü. 7. Sead on kõigesööjad-süsivesikute seedumine algab suus. Päevas moodustub 10-15L sülge, oleneb kas vedel või kuiv toit. Maos toimib pepsiin. Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku. Mao pH on 1-2. Sööda kiire seedimine-95% söödast läbi seedekanali 6-8h jooksul PAARITUSTE JA POEGIMISTE PLANEERIMINE Meie kliimavöötmes sobivaimaks poegimisajaks talv. Sügisel paaritumisel on sigadel mitmekesine sööt ja talvised põrsad on tugevad. Samuti on kesikuid odavam suvel ülal pidada. Sügisel nad
8 5), mis paiknevad lüsosoomis. Lüsosoomid on oma kuju ja suuruse poolest heterogeensed organellid. Ühes rakus on neid tüüpiliselt kuni paarsada. Lüsosoomide heterogeensus peegeldab nende funktsioonide mitmekesisust, mida täidavad temas leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Lüsosoomide biofunktsioonid: 1. Autofaagia (iseenese seedumine) ja heterofaagia (võõrorgaanika lagundamine); 2. Rakusisene seedumine ainuraksete seedevakuoolide teke; 3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke.
8 5), mis paiknevad lüsosoomis. Lüsosoomid on oma kuju ja suuruse poolest heterogeensed organellid. Ühes rakus on neid tüüpiliselt kuni paarsada. Lüsosoomide heterogeensus peegeldab nende funktsioonide mitmekesisust, mida täidavad temas leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Lüsosoomide biofunktsioonid: 1. Autofaagia (iseenese seedumine) ja heterofaagia (võõrorgaanika lagundamine); 2. Rakusisene seedumine ainuraksete seedevakuoolide teke; 3. Kudede histolüüs täismoondega arengus nukustaadiumis; 4. Võõra orgaanika esmane töötlus antigeense immunvastuse saamiseks; 5. Enese seedumine nälgimisel või teatud toitaineterühma spetsiaalsel puudumisel. Nt kui süsivesikud on defitsiidid, siis hakatakse energia eesmärgil lagundama lipiide ja valke.
· Tasakaalus- organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukogused on võrdsed. · Positiivne- organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastikuhulga (kehaliselt töölt taastumine) · Negatiivne- organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. (kehalisel tööl dissimilatsioon on suurem kui assimilatsioon) Vee ainevahetus Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Tal on termoregulatoorne toime. Liigestes leiduv liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Looteveedelik kaitseb loodet termiliste ja mehaaniliste mõjutuste eest. DEHÜDRATSIOON-vee sisalduse langus. HÜPERHÜDRATSIOON-veesisaldusetõus.
Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sigadel ja vähesel määral ka hobustel leidub süljes amülaasi. Neil algab suus süsivesikute (tärklise) seedumine. Sööt viibib suus võrdlemisi lühikest aega ja ei avalda sülg olulist mõju tärklise seedimisele. Sülge eritub loomadel suurtes kogustes. Veistel 50-60 liitrit, sigadel kuni 25 liitrit ja hobustel 40 liitrit ööpäevas. Sülg sisaldab 99% vett ja 1% kuivainet
valku 24.Miks kasutab organism esmase energiaallikana süsivesikuid? Neid kasutavad kõik keha rakud. Lihased suudavad toota süsivesikutest energiat ka ilma hapniku osavõtuta. Sama hulga energia kättesaamiseks kulub vähem hapnikku. 25.Vee- ja mineraalainete ainevahetus. Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Vesi on makrotoitaine. Ta on aga universaallahusti. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine. Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Veel on termoregulatoorne toime. Vesi osaleb kehavormide säilitamises. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest.
tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Laktoos soodustab seedekulglas happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Mõnedel inimestel on laktoosi seedumine teatud määral häiritud. Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooteid. Neile, kes üldse laktoosi ei talu, on laktoosivabad eritoidud. Millist piima eelistada? Võib juua toorpiima, valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piim. Toorpiima eelis on piima biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgne säilimine muutumatul kujul
tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Laktoos soodustab seedekulglas happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Mõnedel inimestel on laktoosi seedumine teatud määral häiritud. Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooteid. Neile, kes üldse laktoosi ei talu, on laktoosivabad eritoidud. Millist piima eelistada? Võib juua toorpiima, valida mõnevõrra lühema säilivusajaga pastöriseeritud piim või mitmekuulise säilimisajaga kõrgpastöriseeritud piim. Toorpiima eelis on piima biokeemilise koostise (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed jne) lüpsijärgne säilimine muutumatul kujul
65 kg 8 kg 4 kg 18 kg pehmik luud nahk 55 kg 7 kg 3 kg Joonis 1. Sajakilose sea koostis 7. Sead on kõigesööjad. Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. Sigade seedeaparaadi töö iseärasus seisneb üldjoontes järgmises. Sööda süsivesikute seedumine algab juba suus süljes sisalduvate fermentide ptüaliini ja maltaasi toimel. Täiskasvanud seal moodustub päevas 10–15 liitrit sülge. Sülje kogus sõltub sööda konsistentsist: kui söödetakse vedelat sööta, eritub sülge vähe, kuiva sööda kasutamisel rohkem. Mao kardiaalses osas toimub süsivesikute lõhustumine nii süljest pärinevate fermentide kui ka taimsetes söötades sisalduvate fermentide mõjul
(manga (karboanhüdraas) munakollane an) I Kilpnäärme hormooni süntees Keedusoola lisandina Kasvupeetus, sugulise arengu peetus 26. Vee tähtsus organismis: Ta on makrotoitaine, universaallahusti, paljudes reaktsioonides üks lähteaine, osaleb kehavormide säilitamises, termoregulatoorse toimega. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest vee jaotumine organismis: 1) Rakusisene vesi – 50% kehakaalust 2) Rakuväline vesi – 20% kehakaalust (3/4 rakkudevahelises ruumis; 1/4 soontesiseses ruumis) -- Organismi päevane veevajadus:
*Kuni 10% Pmst Õunaäädikas, käärimine bakterid 5% äädikhappeslahjendatud ei taha enam veiniäädikas keegi elada * oksübiontiline käärimine käärimine hapniku juuresolekul. Inimese ainevahetus: (süsivesikute tasandil ja nautkene ka rasvade tasandil). Süsivesikute seedumine ja imendumine: esimene koht on suuõõs. Suuõõnes amülaasi toimel toimub tärklise osaline hüdrolüüs (peatub erinevate fragmentide tekkel). Neelus- ja söögitorus 90 lühiajaliselt amülaasi toime jätkub (umbes 10 sekundit). Maos toimub: 1.) amülaasi toime peatub, happeline keskkond lõpetab amülaasi toime; 2.) maos toimub happeline glükosiidsidemete hüdrolüüs
annaabi.ee 
