21. Eesti seatõud Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine puhasaretusel oleks väheefektiivne või isegi võimatu. Seakasvatuses kasutatakse erinevaid ristamiskombinatsioone: · Kahetõuline ristamine suure nuuma- ja lihajõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB · Kahetõuline tagasiristamine paaritatakse ristandemis ühega lähtetõugude
Bakterid inimese igapäevases elus: Biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms) Taimekasvatuses biotõrje, seenhaiguste ravi Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan) Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Antibiootikumide valmistamiseks, ka insuliini valmistamiseks jms
Tuleb teha nii, et inimesed kiidaksid mitte ei naeraks. Tuleb olla tubli tööinimene. Mulle meeldis ka lugu seafarmi juhatajast Ingelist. Ingel on teadmishimuline naine, kes tahab areneda, aga kellele selleks palju võimalusi pole antud. Kirjas on näha, kuidas ta arutleb asjade üle, mida ta ei mõista, aga väga tahaks mõista. Ka siinkohal saab lugeda kulakute üle arutlemist ja nende suunas sajatamist. Tubli nõukogude naine. Tubli kõnepidamise eest seakasvatuses saabki Ingel minna farmijuhatajate kursustele. Inimese unistus täitub. Kuuendas kirjas juhatatakse lugeja sisse kogu teose kesksesse loosse. Tegelasteks on kalamehed, kelle eesotsas on vana Martin Puri. Tema elu puudutavad ka kõige mahukamad ja kõige täpsemate kirjeldustega kirjad. Martin Puri oli elupõline meremees, kes ei tahtnud sellest elust kuidagi loobuda, aga see ähvardas käest libiseda ning aastad olid vanamehele selga kuhjunud. Seadusorganitelt ei olnud tal abi loota,
On täheldatud, et varavalmivad loomad on suhteliselt madalamad ja laiemad. Luude epifüüsid luustuvad varem, hambad vahetuvad kiiremini, ainevahetus on kiirem. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Järelikult varavalmivus on pöördvõrdeline eluea pikkusega. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Seakasvatuses on varavalmivus väga tähtis. Tavapäraselt realiseeritakse nuumsead 100 kg raskuselt ja nende vanus peaks olema 6 kuud e. 180 päeva. Intensiivsem söötmine või tõugude ristamine lühendab seda vanust 2...3 nädalat. Sellega suureneb majanduslik efektiivsus, sest lüheneb tapaküpsuse saavutamise aeg, mis omakorda võimaldab vabanevat sulupinda kasutada uute sigade nuumamiseks. Suguloomadel ja tööloomadel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust
osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähe- nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis
28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähenemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Leningradis. Iseseisvuse taastamise järel
skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav- hakatakse parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma ja parandatakse niimoodi tõuge.Uudikristamine- uue tõu loomiseks on vaja luua uus tõug,siis valitakse 2 või enam lähtetõugu.valikul arvestatakse,et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.et aendada eelkõige kehasehitust ja jõudlusomadusi.Hübridiseerimine veise ja seakasvatuses-veisekasvatus-veis*seebu-kasut. Kõige sagedasemalt,ssis veis*piison ja veis*jakk.Sigadel- metssiga*kodusigaHübridiseerimine hobuse-ja lambakasv.-hobustel-hobune*eesel=muul, hobune*sebra lmmastel-mufloon*argalTõuraamatud-inglise täisverd ratsahobuse tõraamat,sorthorni tõug,orlovi traavel,hereford,saksa mustakirju,hollandi mustakirju,taani punane,eesti veisetõud,ameerika holstein-friisOhustatud
muud põhi ja üldkulud. Töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus. Sööda maksumusele avaldab mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Sööda erikulu sõltub karja produktiivsusest. Mida kõrgem on produktiivsus, seda vähem kulub sööta toodanguühiku kohta. Töömahukus on seotud pidamistingimustega ja mehhaniseerimistasemega, kui ka karja produktiivsustasemega. Omahinda kujundavad enamasti töötasu ja sööda maksumus. Nt seakasvatuses ligi 70 % kõigist kulutustest on söödakulud. 45. Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses Omahinda kujundavateks teguriteks on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. Nt seakasvatuses ligi 70 % kõigist kulutustest on söödakulud. (Tootmisomahinda kujundavad: töötasu, sööda hind, töövahendite amortisatsioon, remont ja muud põhi ja üldkulud.) 46. Tootmise efektiivsuse süsteem
aretusliinidesse. · Genealoogilisse liini kuulusid kõik silmapaistva isaslooma e. liinialustaja isasjärglased mitme põlvkonna jooksul. · Aretusliini kuulusid ainult need isasjärglased, kes sarnanesid liinialustajaga. · Eriti vajalikud olid liinialustajal eripärased omadused. · Aretusliin püsis 3...5 põlvkonna jooksul. Samal ajal toimus uute liinide kujundamine liinaretus · Perekonnaaretus - Perekonna kujunemine sõltub eeskätt emaslooma viljakusest. · Seakasvatuses on lihtne kujundada perekonda, sest igast pesakonnast võib valida 3...5 jätkajat, kusjuures eluajal annab viljakas emis 4...10 pesakonda. · Hoopis teine olukord on ainupoegsete liikidega (veis, hobune), kus keskmiselt saadakse emasloomalt eluaja jooksul 1...3 emasjärglast. · Vaid üksikud rekordemasloomad on pikaealised, kes annavad rohkem tütreid. 62. liinide ühendamine ja inbredliinid · . Ainult linnukasvatuses on paljunemisaste arvestatav.
Bakterid inimese igapäevases elus: · Biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. · Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, · Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms) · Taimekasvatuses biotõrje, seenhaiguste ravi · Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan) · Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks · Antibiootikumide valmistamiseks, ka insuliini valmistamiseks jms.
nisul 13-14 %, rukkil kuni 14 %, rapsil 6-9 % ja hernel 14 %. Kui niiskus oli saavutatud, siis tuli teravili laadida autosse, millega viidi see kaarhalli, mis asub kuivatist 500 meetri kaugusel. Laadimiseks kasutatakse teleskooplaadurit Manitou MT 732, mille tõstekõrgus on kuni 7 meetrit. Kogu teravili viidi kaarhallidesse, kus iga vili oli eraldi suurtes hunnikutes. 3. VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT Kuna seakasvatuses on kokku peaaegu 2000 siga, siis odavam on ise teravilja kasvatatada ja seda jahvatada kui seda kõike sisse osta. Ruum oli piisavalt suur, et sinna mahuks ära masinad kui ka suurtes kogustes teravilja. Töö algas sellega, et tuli vaadata lehelt, millises sigala osas hakkab jahu otsa saama ning vastvalt sellele tuli järgida sigadele tehtud ratsioone, kus oli kirjas, kui palju tuleb panna mingit kindlat koostisosa. Kui näiteks kindel 6
voolata. Süstimine kõhuõõnde on levinuim põrsastele ja kesikutele ravimite manustamise viis. Kõhuõõnde süstimisel hoitakse põrsad ja kesikud tagaj asemest rippu, pea allapoole. Pärast süstekoha desinfitseerimist viiakse nõel lühikese torkega häbemeluu ja naba vahe keskkohalt (tagapool naba) 1-2 cm kaugusel keskjoonest läbi kõhuseina ning tehakse süste. 35. Söötmisvigadest põhjustatud probleemid seakasvatuses (mineraalelementide sisaldus ratsioonis, ratsiooni suur proteiinisisaldus, ebaõige ingredientide sisaldus ratsioonis jt). SÖÖTMISVIGADEST PÕHJUSTATUD PROBLEEMID KÕHULAHTISUS 1. Mineraalelementide sisadlus ratsioonis Suur sööda kaalimusisaldus üle 1,2 % (sigade söötmiseks kasutatakse melassi, ratsioonis palju sojasrotti). Liiga suured kaltsiumikogused (põrsastel üle 1 %, kesikutel ja nuumikutel rohkem kui 1,2 %). 2. Ratsiooni suur proteiinisisaldus
-patogeensed bakterid võivad põhjustada tervisehäireid (nt hingamisteede haigused) Bakterid inimese igapäevases elus: Biotehnoloogia uurimisobjekt (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) toiduainete- ja farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, loomakasvatus, keskkonnakaitse, metallurgia, meditsiin. Toiduainete töötlemine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu valmistamine, Etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eralduva läga kasutamine metaani saamiseks (gaas elamute kütteks vms) ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Antibiootikumide valmistamiseks, ka insuliini valmistamiseks jms. VIIRUSED Väljaspool rakku eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga
Töötasu kujudavad palatase ja töömahukus. Sööda maksumusele avaldavad mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Sööda erikulu sõltub karja produktiivsusest. Mida kõrgem on produktiivsus, seda vähem kulub sööta toodanguühiku kohta. Töömahukus on seotud pidamistinimustega ja mehhaniseerimistasemega kui ka karja produktiivsustasemega. Omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus, nt. seakasvatuses ligi 70% kõigist kulutustest söödakulud. 44.Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses Omahinda kujundavateks teguriteks on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. 45:Tootmise efektiivsuse süsteem Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: 1.tööviljakus ehk tootliku (P/T) 2.vara ehk fonditootlus (P/F) 3.haritava maa tootlikus (P/M)
Bakterid ini m ese igapäevases elus: * biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organis mide elutegevuse ga seotud protsesse inim esele vajalike ainete tootmiseks) toiduaineteja far maatsiatööstuses, tekstiilitööstuses, energe etikas, loo makasvatuses, keskkonnakaitses, m etallurgias, m editsiinis. * toiduainete töötle mine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu val mistamine * etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eraldava läga kasutamine m etooni saamiseks (gaas ela mute kütteks jne) * taimekasvatuses biotõrje, seenhaiguste ravi * m etallurgiasm etallide tootmine (raud, uraan) * valguliste ensüümide tootmine (juustu val mistamine, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötle miseks * antibiootikumide val mistamiseks, ka insuliini val mistamiseks j ms. LISA 5 Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk
Olenevalt keskkonna temperatuurist ja niiskusest võib PED viirus väljaspool sea organismi püsida eluvõimelisena pikka aega. Näiteks sea lägas 4°C juures võib viirus püsida eluvõimelisena vähemalt 28 päeva; viirust sisaldava sea väljaheitega saastunud kuivsöödas 25°C juures 7 päeva. Levik: Teada on, et PED-i võivad haigestuda kodusead, metssigade haigestumise kohta andmed puuduvad. Inimesele see viirushaigus ohtu ei põhjusta, kuid seakasvatuses võib haigus põhjustada suurt majanduslikku kahju. PED on fekaal-oraalsel teel leviv viirushaigus, mille ülekanne toimub otsese kontakti kaudu ning fekaalide vahendusel. Viirus kandub kergesti edasi ka kaudselt saastunud rõivaste, inventari, transpordivahendite, sööda, personaliga jms. Kõige suuremas kontsentratsioonis leidub viirust just sea roojas. Haigestuda võivad sead igas vanuses, kuid eriti vastuvõtlikud on noorpõrsad, kelle suremus võib ulatuda 100%-ni
3 Eestis valitses käsumajandus, millega jäi toodang oodatust väiksemaks. Eesmärkide seadmine on küll hea, aga kui töötada millegi parema nimel sunniviisiliselt, tekib vastureaktsioon ei jõuta ega taheta enam. Kui tegevus oleks meelepärane, oleks ka tahe suurem. Seepärast suurendati kolhooside sõnaõigust plaanide koostamisel ja alustati järk järgulist üleminekut rahapalgale 45. Seakasvatuses on Torma sovhoos rea aastate jooksul oma tootmisülesandeid hästi täitnud ... Et omas majandis sündinud vasikatest ei piisa, siis võetigi tänavu vastu sotsialistlik kohustus osta sovhoosi töölistelt kokku 250 vasikat. Meie rajooni majandeist on see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960).
amortisatsioon, remont; juhtimiskulud, seadmete remont, intressid). Sööda maksumusele avaldavad mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Söödaerikulu sõltub karja produktiivsusest: mida kõrgem on produktiivsus, seda vähem kulub sööta toodanguühiku kohta. Töömahukusele avaldab mõju: mehhaniseerituse tase, karja produktiivsuse tase. Omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus (nt 70% seakasvatuses söödakulud). Produktiivsuse mõjurid: tõug, noorloomade hukkumine Tootmise maht sõltub: juhtimisotsustest ja maj-st teguritset (konkurentsivõime) 80 Vaata lisaks konspekt, teema 8 tabel !!! 50. Muutuv- ja püsivkulud taime- ja loomakasvatuses. Taimekasvatus Muutuvkulud [palgad, mis sõlt palgatasemest, töömahukusest); Materjalikulud (seeme, väetised,
4) keemiline indeks suhtarv, mis näitab antud sööda esimese asendamatu aminohappe suhet munavalgu vastavasse aminohappesse 5) asendamatute aminohapete indeks suhtarv, mis näitab kõigi asendamatute aminohapete hulka vastavatesse munavalgu aminohapetesse (praktikas praegu väljatõrjutud) 6) ideaalproteiin asendamatute aminohapete suhtes tasakaalustatud proteiin vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Eeskätt linnu- ja seakasvatuses. Mäletsejalised 1) toorproteiin 2) seeduv proteiin mäletsejalistel seedub kogu proteiin, aga loom ei saa sellest midagi, sest see väljub uriiniga 3) proteiini lõhustuvus (vatsas lõhustumatu proteiini %) 4) metaboliseeruv proteiin arv, mis võtab kokku peensooles potensiaalselt imenduvate aminohapete koguhulga 11.Söötmisnormid ja normeeritud söötmine. Söötmisnormid jagatakse: 1
annaabi.ee 
