Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas
1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas vanuserühmi peetakse 2.Hiina isoleeritult nendele 3.37-42 sobi...
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28%
emiste rühm. See võte võimaldab emiseid intensiivselt kasutada ja siga-laid (sektsioone) hõivata põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad
Piimaejektsiooni esilekutsumiseks süstitakse emistele eelnevalt oksütotsiini. 4. Põrsaste sünnimass Sigade viljakuse kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kui suured on vastsündinud põrsad ja kas põrsapesakond on ühtlane. Ei ole mingit kasu suurest pesakonnast, kui põrsad on väikesed ja nõrgad ning lõpevad esimestel päevadel või jäävad kasvus kängu. 5. Põrsapesakonna mass võõrutamisel Pesakonna võõrutusmass on üheks seakasvatuse üldist taset iseloomustavaks näitajaks, kuna ta näitab nii emise piimatootmisvõimet kui ka tema emaomadusi ning põrsaste elujõudu ja kasvuenergiat. Pesakonna võõrutusmass oleneb võõrutatavate põrsaste arvust ja nende võõrutusvanusest. Neljanädalaselt võõrutatud kümnepõrsalise pesakonna kogumass on tavaliselt 70 kg ümber, kahe kuu vanuselt kaalub hästi arenenud põrsapesakond aga 180 kg ja rohkem. 3. Sigade nuumajõudlus
Reproduktsioon Üleskasvatamine - nuum Emised Põrsad 1 2 3 Vabad 1 k. 2k 3 k. 4 k. imetavad Jaan. 78 78 Veebr. 66 Märts 78 78 66 Aprill 66 66 Mai 78 78 66 66 791 Juuni 66 66 66 696 Juuli 78 78 66 66 791 696 Aug. 66 66 66 696 Sept. 78 78 66 66 791 696 Okt. 66 66 66 696 Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets. ...
võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum 1931 Eestis Kuremaa Seakasvatuse katsejaam (10a) 1957 Eestis Kehtna Seakasvatuse katsejaam Metoodika 1: mõõtmine toimub 2 punktis: (elusa sea pekipaksuse mõõtmine) Viimase roide joonel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas: - X1 seljapeki paksus 1 - X2 seljalihase läbimõõt 11. 12. roide vahel e 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 - X3 seljapeki paksus 2 Nende näitajate alusel arvutatakse ,,Piglog 105"
3) kohukeste valmistamisele 4) jäätise valmistamisele 279) 280) Veiseliha (ja sealiha) keskmine kokkuostu hind /kg, on suures sõltuvuses teraviljahinnaga) 281) 2009 1,77 (1,51) 282) 2010 1,81 (1,44) 283) 2011 2,01 (1,57) 284) Liha tootmine maailmas 285) Juhtivad maad: Taani, India, Soome 286) Seakasvatus 287) Seakasvatuse erijooned: 1) ajaliselt lühem tootmistsükkel st kiirem vahendite käive 2) tootmistsükli lühidus võimaldab kiiremini reageerida turunõudluse muutmisele 3) on tööstuslikku tüüpi tootmine, st kontsentreeritum ja mehhaniseeritum tootmine j asuhteliselt väiksem tööjõukulu toodanguühiku kohta 4) söötasid (teravili) võimalik pikemaajaliselt säilitada ja need kergemini transporditavad 5) maailma mastaabis kasvav nõudlus kvaliteetse sealiha järele
· Välismaa paremate põllutööriistade järgi on neid vaja valmistada ka kodumaal · Kevadel tuleb põllumullas talveniiskust säilitada · Mullaviljakust saab pidevalt suurendada · Sõnnik on põllumehe kukd · Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus · Põldu ei tohi välja kurnata · Kõrgete saakide saamiseks tuleb mineraalväetisi panna · Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus SEAKASVATUS Seakasvatuse küsimust käsitleb C.R. Jakobson nii: ta soovitab arendada seakasvatust väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad väga aeglaselt. Seepärast soovitab ta kasvatada inglise sigu puhtalt või paaritamiseks kohalike maatõugu emistega.Inglise siga pidavat leppima kehvema toiduga ja läheb kiiremini rammusaks. Kohalikku maatõugu emiseid ei soovita ta hävitada, sest neil olevat väga maitsev liha.
Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga, kuid samas prognoositakse seakasvatuse vähenemist lähiaastatel. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 22 Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit
kohal, saagikus (2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12 043, nisu 9284, kaera 4251 ja rukist 1683 hektarilt. Kartulit saadi 630 hektarilt 10 820 tonni. Piimaveiseid oli 7600, keskmine piimatoodang 5037 kg lehma kohta (Eesti keskmine 5432 kg). Sigade arvult on Viljandimaa Eestis esikohal (122 800), enamiku neist kasvatab Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõte AS Ekseko. Paistu vallas tegeleb seakasvatusega Saimre Seakasvatuse OÜ (käive 2009. aastal 68 miljonit krooni). Mune toodeti 1,15 miljonit. Põllumajandusloenduse (2001) andmeil kasvatati Viljandimaal avamaaköögivilja kokku 156 hektaril, sellest peakapsast 4, söögipeeti 11 ja porgandit 37 hektaril. Aianduses on olulisimad ettevõtted Polli Aiandusuuringute Keskus (marja- ja puuviljaaiad ning istikukasvatus), Seedri Puukool OÜ (Karksi vallas) ja Oru-Nõlvaku talu (Abja vallas, marja- ja istikukasvatus).(entsyklopeedia.ee)
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve
21) veekogu rannajoone muutmine; 22) maagaasi kõrgsurvetrasside või nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks magistraaltorustike rajamine; 23) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 m3 maagaasi ammutamine; 24) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine, kui vett võetakse või heitvett juhitakse ära rohkem kui 500 m3 ööpäevas; 25) linnu- või seakasvatuse rajamine, milles saab kasvatada rohkem kui: 85 000 broilerit või 60 000 kana; 3000 nuumsiga arvestusliku kaaluga igaüks üle 30 kg; 900 emist; 26) karjääride rajamine, allmaakaevandamine suuremal kui 25 ha alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 ha alal; 27) kõrgepingeliinide rajamine, mille võimsus on üle 220 kV või pikkus üle 15 km; 28) tehiskiu või mineraalvilla tootmine; 29) tselluloosi, paberi või kartongi tootmine;
veel vastust saanud ja arvatavasti ei saadagi. Raske oli jääda iseendaks suure Nõukogude Liidu koosseisus, ehkki ideoloogiliselt jäeti mulje, justkui oleksime ise liidu liikmeks saada soovinud. Väikerahvaga manipuleeriti, väitega, et vaid nii elame hästi ja areneda saavad majandus ja kultuur. Suur Nõukogude Liit ei tunnistanud, kui väga ta Eesti nimelist väikeriiki vajas. Meie viljakandvad põllud ja eestlaste loomuomane töökus lubas siia rajada seakasvatuse, mis suure riigi vajadusi rahuldas. Seepärast meedias põllumajandusest nii palju juttu tehtigi. Samas võimaldas see ka tublimatel kolhoosidel sovhoosidel hästi elada, sest toodangu eest maksti kõrget hinda. Oli võimalik isegi kasumi arvelt preemiat saada ja see motiveeris maarahvast veel paremini töötama. Kohanimed: Viljandi, Eesti, Tori. 4.2. Punalipp 29. 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupeo paremaks ettevalmistamiseks ja
4. Söötade omahinna arvutamine Söötade omahinna eraldi kalkuleerimine on vajalik seepärast, et jooksval aastal kasutatavatest söötadest osa on toodetud eelmisel aastal, osad saadud/saadakse vaatlusaluse aasta saagist ja osad on ostusöödad, mistõttu omahind on erinev. Et piima tootmisomahinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam ja sigade pidamisel on söötmiskulud samuti võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu seakasvatuse kuludest, sõltub peamiste produktiivloomade jõudlus (piima-, lihatoodang), toodangu omahind ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus kõige enam söötadest ja söötmisest. Seetõttu on vajalik enne kulude jagamist loomaliikide ja vanuserühmade vahel teha kindlaks ettevõtte keskmised kulutused erinevatele söödaliikidele, ja kasutada saadud andmeid loomakasvatussaaduste omahinna kalkuleerimisel. Enne loomakasvatuse
ja piimasaadusi ületootvatel maadel piimalehmade ristamine lihatõugu pullidega. (sarolee, aberdiini-anguse, herefordi, limousiini). Saadud järglased on suurema kasvukiirusega ja parema söödakasutusega kui piimatõugu puhtatõulised loomad. Omavahel ristatakse ka lihatõugu veiseid - heteroosi eesmärgil. Laialdaselt kasutatakse tarberistamist seakasvatuses ja linnukasvatuses. Ristandpõrsad on suurema kasvukiirusega ja parema söödaväärindusega, mis omakorda tõstab seakasvatuse majanduslikku efektiivsust. Linnukasvatuses saadakse lihatõugude ristamisel broileritibusid. Lihtne tarberistamine seisneb selles, et paaritatakse kahte tõugu loomi ja saadakse ristandid, keda kasutatakse tarbeloomadena. Sea- ja linnukasvatuse aretusprogrammides toimub ristandjärglaste saamine enamasti erinevate puhtatõuliste vanemliinide ühendamise teel. Tarbeloomade saamiseks võib kasutada erinevaid ristamisskeeme.
3. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 3.3.1. Lammaste kunstlik seemendus 3.3.1.1. Kunstliku seemenduse viisid: 3.4. Lammaste poegimine 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrutatud tallede pidamine 4. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad 2 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis Lambakasvatus on olnud Eestis veise-ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatus-haruks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis
tugevamini meeli köidab, on ikka ja jälle kerkinud idee eesti omakultuurist ning päris oma tähtpäevadestki. Kuid püüded pidada teisejärguliseks laenulist ja kogu tavandikompleksist välja eraldada n.ö oma muistne kalender jäävad väheviljakaks. Kui Lääne-Euroopa rahvastel on püha Antonius sigade ja püha Katariina lammaste kaitsja, siis ei tule arvata, et näiteks tõnisepäev (17. jaan.) kui seakasvatuse ja kadripäev (25. nov.) kui lambaõnnega seotud tähtpäev on vastava kombestiku meile laenanud väljastpoolt. Eesti on väike maa kahe suure kultuurihoovuse vahel. Leidub tähtpäevi, mille tundmisest kaugemal kui äärealadel pole mingit märki. Sellised on Lääne- ja Loode-Eestis skandinaavia- ja soomemõjuline nuudipäev (7. jaan.) ning olevipäev (26. juuli), põhjarannikul soomlaste vahendatud tabanipäev (püha Stefanuse mälestuspäev, 26. dets.), paljud maa idaosas Peipsi piiril
Lamamisalal paikneb lisasoojusallikas või on soojendatava lamamisala põrand. Et vältida tõmbetuult, tuleb kasutada lamamisalal tihedaid piirdeid. Tihedate piiretega võiks olla ka naabersulud, aga emis peaks saama põrsaid jälgida, seetõttu võiks olla emise ja põrsaste lamamisala vahel läbipaistvad piirded. Vajalik on kasutada vähest allapanu. 11.Põrsaste võõrutamine, võõrutusjärgsed probleemid. Põrsaste võõrutamise ajast oleneb otseselt seakasvatuse tulukus. Mida varem põrsaid võõrutada, seda rohkem saab kasutada emiseid ja toota intensiivsemalt põrsaid emise kohta aastas. Põrsaste varajasemal võõrutamisel lahjuvad emised vähem ja vähem kulub ka sööta sugukarja pidamiseks. Mida varem põrsaid võõrutatakse, seda lähedasem peab olema põrsaste lisasööt oma koostiselt emisepiimale ja seda paremad peavad olema põrsaste pidamistingimused. Põrsaste võõrutamise viise on kaks: 1
annaabi.ee 
