· Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenning (e perifraas) vana germaani luule iseloomulik stiilivõte
alusel,kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitseall,neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista,ega karistada,ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitteisiklikes vaid riiklike huvedest. Roomariik oli õigusriik.suurt tähelepanu pöörati protsessi korekts ,juurdlusepõhimõte oli et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetundejärgi,rangelt järgima seadusesätteid,roomlased vältisid karme karistusi,sel ajal tekkisid ka esile seadusetundjad-juristid. Enamik roomariigi elanikest olid talupojad,nende seas oli rentnike kui ka maaomanike. Ülemkohi rikkus põhines suurtel maavaldustel-latinfundiumid. Need olid üha enam isemajandavad suurmõisad,kõike toodeti jatarbiti ise. Olid ka kõrgelt arenenud linnad. Linnad olid rooma impeeriumis nii majandus,kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad kui ka suuromanikud elasid linnas. Rooma oli orjanduslik ühiskond,orjatähtsus oli veel suurem kui kreekas,orjad olid erirahvustest,orje
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda
*draamas: müsteerium, miraakel, farss. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos-kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti harfi või viiulitaolise pilligi, kestis mitu päeva e. liigendati. Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda
kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke, kes olid head seadusetundjad ning aitasid murda feodaalide vastupanu Louis IX Püha: arendas riikidevahelist suhtelmist ning tugevdas avalikku korda, loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament), arvekoda, keelustas feodaaltülid, duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli
Enamik keisreid püüdis nii ka talitada · Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest · Seaduste loomisel tuginesid roomlased enamasti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, st arvestasid pretsedenti. · Õigust tuli mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seadust silmas pidades · Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi · Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad juristid; kujunes õigusteaduslik terminoloogia. Sai alguse õigusteadus · Rooma seadustest lähtuti kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad tänaseni. Ehituskunst · Vastupidiselt kreeka ehituskunstile, milles on keskne jumalatele rajatav tempel, tekivad rooma ehituskunsti monumentaalsed tüübid praktilistest vajadustest lähtudes · Mördi kasutuselevõtt sideainena · Tellised · Kaar-ja võlvkonstruktsioonid
paindlikuks. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Olid parimad kindluste piirajad. 8. Rooma õigus- Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.Karistused polnud väga karmid. Kujunes juriidiline teminoloogia ja kerkisid esile seadusetundjad- juristid. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. 9. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid probleeme üritati lahendada reformidega.
kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Kõik pidid alluma seaudstele, sh keisrid. Rooma oli õigusriik. Alguse sai 12 tahvli seadustest. Pärast tuli juurde seadusi, mis võeti rahvakoosolekutel vastu. Tugineti varasema sarnase juhtumi puhul lanegtatud otsusele. Üh turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Esile kerkisid seadusetundjad, juristid. 16) Rooma kui antiikaja suurlinn - elanike arv ulatus hiilgeajal võib-olla isegi üle miljoni. Oli palju sisserännanuid. Üldine kõnekeel ladina keel. Foorum omandas piduliku välisilme. Keiserlikud foorumid Caesar, Augustus ja Traianus. Jumalate tempel Panteon. Palatinuse künkale kerkisid keisrite paleed. Sajandite jooksul arenes välja kanalisatsioonisüsteem. Termid avalikud saunad, millest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati
keskus ja "suurim küla", mille elanikud tegelesid sageli samuti põllumajandusega, Rooma tõelise ekspansiooni algus oli alles ees. Rooma riigi maafondi (ager Romanus) kuulusid nii ager publicus kui ka eramaad. Orjapidamise ja liigkasuvõtmise areng viis maaomandi kontsentratsioonini ja talupoegade maast ilmajätmiseni. Seaduse väljaandmise põhjuseks peetakse plebeide nurinat, et patriitsidest magistraadid ja preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigust meelevaldselt. Pärimuse järgi sai asi alguse 462 eKr pleebsitribuun C.Trentilius Arsa süüdistustest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu, eelkõige plebeidide suhtes. Selle takistamiseks tegi ta ettepaneku kirjutada üles ja kehtestada seadus konsulite võimu kohta. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid lõpuks seadust kirjalikult välja andma. Paari aasta jooksul koostas komisjon
Ajal mil kuningas kukutati, sattus Rooma rahvas jälle ebakindlasse õiguslikku olukorda, elati rohkem tavaõiguse kui kirjutatud seadsute järgi, sest viimase kukutamisega kadusid kuninga poolsed seadused. Kõige pikemalt on uurinud XII tahvli saamisloost ja kümme aastat kestnud eelloost Livius, lisaks samaaegsed ja hilisemad autorid ( Halikarnassosest, Diodoros, Cicero, Tacitus) arvates, oli seaduse väljaandmise põhjuseks pleebsi nurin, et patriitsidest magistraadid ning preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigust meelevaldselt. Selle lõpetamiseks valiti kümme üldtunnustatud autoriteediga meest, kes pidid Kreeka riikidelt õigusalast nõu küsima ja riigile seadustega aluse panema. See sai alguse aastal 462 eKr pleebsitribuun C.Terentilius Arsa süüdistustest patriitsidest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu, eelõkige pleebsi suhtes. Selle
Seaduse tekkelugu võib nimetada peaaegu legendaarseks. Meieni jõudnud variant pärineb esimesest sajandist eKr, toetudes ilmselt täielikult ajaloolisele pärimusele ning selle kinnituseks on äärmiselt raske fakte leida. Klassikalise aja ajaliolased tuginesid küll varasemate annalistide andmetele, kuid nende käsutuses polnud seaduse välja andmise ajast dokumente. Seaduste väljaandmise põhjuseks oli ilmselt pleebside nurin, et patriitsidest magistraadid ning preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigyst meelevaldselt. Pärimuse järgi sai asi alguse 462 eKr pleebsitribuun C.Trentilius Arsa süüdistustest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu, eelkõige plebeidide suhtes. Selle takistamiseks tegi ta ettepaneku kirjutada üles ja kehtestada seadus konsulite võimu kohta. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid lõpuks seadust kirjalikult välja andma.
Suurt täheepanu pöörati protsessi korektsusele,mis tagaks kõikide osapoolte õiguste kaitse. Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi.Seduste loomisel tuginesid roomlasedenamasti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele,st arvestati pretsedenti. 2) kuidas on Rooma mõjutanud tänapäeva õiguskultuuri? Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele.Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad-juristid-ja kujunes välja selge juriidiline terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus.Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad ka tänapäevalgi ÜL 7 Selgita kirjalikult ja argumenteeritult, milline oli religiooni roll Rooma poliitilises elus? Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja
Rooma seadusandlus sai alguse 12tahvli seadustest.Kujunes seaduste kogum. Juurdus põhimõte,et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi,vaid rangelt seaduse sätteid silmas pidades.Seadused vältisid liialt karme karitusi.Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus,mitte karmid karistused. Keisririigi ajal hakati tähelepanu pöörama saj jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele.Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad- juristid- ja kujunes selge juriidiline(õigusteaduslik)terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi. 8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl
Rooma seadusandlus sai alguse 12tahvli seadustest.Kujunes seaduste kogum. Juurdus põhimõte,et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi,vaid rangelt seaduse sätteid silmas pidades.Seadused vältisid liialt karme karitusi.Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus,mitte karmid karistused. Keisririigi ajal hakati tähelepanu pöörama saj jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele.Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad- juristid- ja kujunes selge juriidiline(õigusteaduslik)terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi. 8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl
Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Cicero (10643 eKr) oli VanaRooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Temast on säilinud 58 kõnet. Vergilius Maro ( 70 eKr 19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Skaldid viikingiajastu skandinaavia poeedid ja laulikud. Luuletusi esitasid nad ilma muusikalise saateta, mis oli vanade kangelaslaulude puhul olnud kohustuslikud.
Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja karistada. Keiser pidi ka kuuletuma seadustele ja andma 5 neid välja vaid riiklikest huvidest lähtudes. Vastasel korral ähvardas keisrit senaatorite vastasseis ja äärmisel juhul ka võimult kõrvaldamine. Riik oli seega õigusriik. Keisririigi ajal pöörati suuremat tähelepanu seadustele. Kerkisid esile silmapasitvad seadusetundjad juristid. Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Eluolu ja ühiskond keisririigi ajastul Enamik rooma elanikest olid talupojad, nende seas oli maaomanikke kui ka rentnikke. Paljudes maakondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifunfiumid. Linnad olid Roomas majandus-, kultuuri kui ka poliitilised keskused. Roomlaste ettekujutuses kuulusid linn ja tsiviliseeritud elu lahutamatult ühte. Rooma ühiskond oli seisuslik
Ka Rooma keiser kui kõrgem seaduseandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele, andma seadusi välja mitte isiklikest, vaid riigi huvidest lähtudes. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Seaduste loomisel tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, mis tagas seaduseloome järjepidevuse. Oluline oli kõigi osapoolte õiguste kaitse protsessi läbiviimisel. Tekkisid esimesed seadusetundjad - juristid, välja kujunes juriidiline terminoloogia, alguse sai õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal, paljud põhimõtted kehtivad veel tänapäevalgi. 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: 1) Panteon Panteon on vanim ja täiuslikuim kuppelehitis, mida kasutati kõikide jumalate templina. Ruumi kõrgus ja diameeter on võrdne - 43,5 meetrit.
Ladina keel ja tähestik- ladina kel ehk Rooma riigikel muutuus üldkasutatavaks Lääne-Euroopas ja baasil tekkisid romaani keeled. Ladina tähestik on olnud u 500 keele alus tähestikuks. Rooma õigus - Rooma riik toimis seaduslikul alusel.Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ka keiser kui kürgem seadusandja ja riigi plemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad. Roomas sai alguse õigusteadus. Eesti talurahva õiguslik ja majanduslik seisund 13.-16. sajandil Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13.-14. sajandil. Jüriöö ülestõus. Talurahva õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15.-16. sajandil. Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13-14 sajandil. Jüriöö ülestõus Talurahava õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15-16. sajandi.
Kiri jõudis germaanlastele ristiusuga, Iirimaa ristiusustati 5. sajandil. Keskseks kujuks saab Püha Patrick, see loob eelduse vanade tekstide kirjapanekuks (Patrick oli neil varasem tegelane enne ristiusutamist). Vaimulikud olid kohalikku päritolu, hakkasid pärimusi kirja panema, tänu sellele on tolleaegsed motiivid teada. druiidid – tolle ühiskonna teadjainimesed, loitsijad bardid – muusikaga seotud luule, ülistuslaulud filid – seadusetundjad, vanade uskumuste ja pärimuste kandjad, sugupuude teadjad. Põimiti vahele laulusid Ulaaditsükkel – sündmused Ulsteri maakonnas. Kuningas, tema poeg ja võitlused Lõuna-Iiri: kuningas Finn, feinid, Finnil poeg Ossian – muistne laulik. James MacPherson – teda inspireerisid muistsed lood, „Ossiani laulud“, lõi loomingut edasi Islandi eepika „Vanem Edda“ – Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. Eri aegade laulud 11. – 13. sajandist
annaabi.ee 
