Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sdvga" - 21 õppematerjali

Saksa Liitvabariik
1
docx

Saksa Liitvabariik

· Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" ­ seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika ­ Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Külm Sõda
4
doc

Külm Sõda

× Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin ­ (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. × Eisenhoweri doktriin ­ (1957) lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. × Hallsteini doktriin ­ Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDVga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. × Breznevi doktriin ­ kui mõnes IdaEuroopa riigis on sots. süsteem hädaohus, siis on NL püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. × Marshalli plaan ­ (19481952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Külm sõda
2
doc

Külm sõda

Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
II maailmasõja kriisid
2
docx

II maailmasõja kriisid

USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid, veidi hiljem ka USAs. vastaseis Euroopas-Berliini müür- 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür ­ Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.

Ajalugu → 9.klass ajalugu
8 allalaadimist
Külma sõja algus
3
doc

Külma sõja algus

Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV (Liitvabariik) ei tunnustanud Saksa DV-d (Demokraatlik Vabariik, NSVL mõju all), pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Võidurelvastumine 1950.-1980

Ajalugu → Ajalugu
183 allalaadimist
Külma sõja kriiside põhjalik tabel
3
pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

Saksa LV Saksa riiki. Saksa LV ei suhtes nimetati Hallsteini lääneriikide poolt. Nõuti lääneriikide vägede tunnustanud Saksa V-d doktriiniks (SLV ei omanud väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi pidas end ainsaks diplomaatilisi suhteid nende SDVga (läbi L-Berliini põgenes Ida-Saksast sadu saksa riigiks. riikidega, kes SDVd tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist tunnustasid st. vägesid välja ei viidud. sotsialismimaad). Tulemuseks püstitati 1961 Berliini müür (Lääne-

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
Pingelõdvendus
4
doc

Pingelõdvendus

1972. a kirjutasid USA ja NL alla SALT-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973. a Viinis. Sellekohane lepe valmis kuus aastat hiljem ja sai tuntuks SALT-2 nime all. Ent NLi vägede viimine Afganistani 1979. a oli ajendiks võidurelvastuse piiramise ja pingelõdvenduse lõpetamisele. Uus idapoliitika 1955 võeti vastu Halsteini doktriin, millega SLV katkestas SDVga kõik pol ja maj suhted. 1966 otsustati , et L ja I Saksamaad on 11 liiga erinevad ja loobutakse Hallsteini doktriinist. Ükski idabloki riik ei hakanud L-Saksamaaga sisse seadma diplomaatilisi suhteid. 1970 toimuvad esimesed kohtumised I ja L Saks tippjuhtide vahel. Põhiteemaks on Poola ja I S vaheline oderneisse joon. L-S tunnutab seda. 1972 L-S parlament ratifitseerib seda 1 klausliga, et kui Saksamaad peaks ühinema, vaadatakse piirilepingud uuesti üle.

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
Külma sõja kriiside tabel
12
docx

Külma sõja kriiside tabel

Saksa LV ei Saks NSVL tahtis saavutada SDV tunnustamist Saksa LV tunnustanud Saksa V-d pidas end ainsaks saksa a LV lääneriikide poolt. Nõuti lääneriikide vägede riigiks. polii väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi tikat SDVga (läbi L-Berliini põgenes Ida-Saksast sadu Saks tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist a vägesid välja ei viidud. DV Tulemuseks püstitati 1961 Berliini müür (Lääne-

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Põhjalik konspekt külma sõja kohta
5
docx

Põhjalik konspekt külma sõja kohta

1956 jaan ­ likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Soomes, tunnustas Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina 1956 nov ­ Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga. 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis Jugoslaavia-poliitika muutmine ­ neutraalne puhverriik NSVL tunnustas SLV-d iseseisva riigina, loobus selle liitmisest SDVga Suhted USA-ga 1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennuk U-2 Powersiga. Toimus kohus. Selle intsidendi tõttu jäi ära NSV Liidu ­ USA tippkohtumine, mis pidi toimuma Pariisis 1960. aastal. Poliitikal kaks äärmust: esiteks sõnum, et sõdu võib ära hoida, teisalt jõudis tema ajal maailm kolmanda maailmasõja ääre peale (Kuuba kriisiga). Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hrustsovi ajal teatud pingelõdvendus

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Üliriigid
3
doc

Üliriigid

Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Külma sõja kriisid
10
docx

Külma sõja kriisid

Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Maailm pärast II maailmasõda
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

Adenauer, kelle ajal jätkus majandusime ja kiire areng, leiti õige suhtumine minevikku, sõjaliste kulutuste puudumine, majanduslikku edu imeteleti kogu maailmas, ei kaldutud enam revansismi, lepitus Prantsusmaaga (majanduslik põimimine ­ EL), NATO liige, sõjavägi 1960. aastail, sotsiaalne turumajandus (riik sekkub turumajandusse, rakendab sotsiaalprogramme), 1969 liidukantsleriks Willy Brandt (muutis SLV poliitikat, sõlmides idalepingud NSV Liiduga ja Poolaga ning suhete alustamine SDVga), SDV võimul Walter Ulbricht, näiliselt mitmeparteisõsteem, püüdlik allumine Moskvale, maha jäämine SLV, idasakslaste põgenemine läbi Lääne-Berliini läände, millele tegi lõpu 1961. aasta Berliini müür, Eric Honecker. 13. Söe- ja Teraseühendus (1951/1952) ­ majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine, EL eelkäija, asutajaliikmed Saksamaa ja Prantsusmaa, sellega liitusid kohe ka Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland; 1957

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
1960 aastad lootuste ja mässu aeg-kahepooluseline maailm
16
docx

1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm

Sotsialistlik Ühtsuspartei. Täitis Moskva käske eriti inukalt, et suruda maha demokraatia. Ida jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Põgeneti läände. 34. Berliini kriis, selle tulemused ja kes osalesid: Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür , Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.(ulbrich ja hruštšov) PRANTSUSMAA 35. Alžeeria ja Prantsusmaa: 1954.a puhkes Alžeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG
8
doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1961-1989.

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
30 allalaadimist
Külma sõja põhjalik kokkuvõte
4
doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F

Ajalugu → Ajalugu
202 allalaadimist
Külm Sõda
5
rtf

Külm Sõda

palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse. Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile. Kuis 13. august 1961 rajasid NSV Liit ja SDV nn Berliini müüri. Suhtlemine Ida ja Lääne vahel lõpetati täielikult. 23

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Majanduse areng peale II Maailmasõda
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

sõja läbi korvamatut kahju 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust samal aastal NATO liikmeks 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga 1972 tunnustati SDV'd ÜHINEMINE ­ 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist müür langes uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS ­ II maailmasõja lõppedes oli Suurbr. veel maailmariik Briti

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
USA majanduse areng peale II MS
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

sõja läbi korvamatut kahju → 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust → samal aastal NATO liikmeks → 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid → 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes → uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt → sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga → 1972 tunnustati SDV’d ÜHINEMINE – 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte → toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva režiimi vastu → rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist → müür langes → uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks → Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK RAHVASTE ÜHENDUS – II maailmasõja lõppedes oli Suurbr

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Aeg pärast II maailmasõda
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud

Ajalugu → Ajalugu
129 allalaadimist
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
KÜLM SÕDA- RAUDNE EESRIIE
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.  POOLA ÜLESTÕUS

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun