TREENINGUTE MÕJU ORGANISMILE Merily Randmaa Kadi Jürimäe Hanna Greta Schults Sandra Ruus KATSED Võrdlesime katsetes astmaatiku(Merily) vastupidavust ja terve inimese (Kadi)vastupidavust. Korraldasime kolm katset. ESIMENE KATSE Esimeses katses sõudsime sõudeergomeetriga 250 meetrit. Pulss Aeg Pulss Pulss enne pärast 5min sõudmist taast. KADI 100 1.13 165 109
6. Barone Ricasoli 1141 Itaalia Vein ja oliiviõli 7. Barovier & Toso 1295 Itaalia Klaasi tootmine 8. Hotel Pilgrim Haus 1304 Saksamaa Majutus 9. Richard de Bas 1326 Prantsusmaa Paberitootmine 10. Torrini Firenze 1369 Itaalia Kullassepp Täiendatud 2016, M. Schults (terviklik tabel - A. Miettinen, J. Teder (2006) - Ettevõtlus I, lk 160) Pikaealisi ettevõtteid iseloomustab: • Orienteeritus pikaajalisele, suhteliselt aeglasele kasvule või stabiilsele tegutsemisele • Püsiv kaader • Välditakse suurte riskide võtmist, ei mängita kiirele kasumile • Oluliseks peetakse pere majanduslike huvide kindlustamist ja töö kindlustamist järeltulijatele A. Miettinen, J
Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud.
eristamine jne) Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE Ühe-sõna periood: o 5-8-kuuselt mõistavad sõnu o 10 kuud- 1 aasta esimesed sõnad o Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioonid o Tähenduse üldistamine ja kitsendamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste, 2015) o 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu o 10 kuu vanuselt esimene sõna o 12 kuu vanuselt 10 sõna o Poiste ja tüdrukute keskmine sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti lapse esimesed sõnad (Schults ja Tulviste, 2015) o Kriteerium: 50% valimist kasutab sõna o 10 kuu vanuselt aitäh o 11 kuu vanuselt nämm-nämm o 12 kuu vanuselt ema ja aidaa
otsustada riigivara üleandmine, võõrandamine ja muud riigivaraga seotud tehingud riigivaraseaduses ettenähtud juhtudel jne. Komisjoni esimees: Urmas Klaas Komisjoni aseesimees: Kalev Kallo Komisjoni liikmed: Hannes Astok Margus Lepik Aivar Riisalu Marek Strandberg Olga Sõtnik Jüri Tamm Ester Tuiksoo Toomas Tõniste Taavi Veskimägi Komisjoni ametnikud: Marin Daniel Piia Schults Liivia Soone Teele Taklaja Margit Ubaleht Sirje Viitmaa 7 -Põhiseaduskomisjon Põhiseaduskomisjon menetleb juhtivkomisjonina põhiseaduse muutmise seaduse eelnõusid ning seaduste eelnõusid, mis reguleerivad Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, kohtute, õiguskantsleri ning Riigikontrolli tegevuse korraldust, kohaliku
tulemusega 68.82. Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber. Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus. Tiimi loojaks ja juhiks on Raul Rebane. Gerd Kanter on korduvalt valitud parimaks Eesti meessportlaseks. Kanter lõpetas viimase hooaja maailma edetabeli juhina, võitis 28 võistlust järjest. Gerd Kanteri treener on islandlane Vesteinn Hafstensson. 2009 aastal on kõnekaid tulemusi näidanud ka noor naiskergejõustiklane Ksenija
(isegi kui mänguväljakul on lapsi palju siis mängivad ikka üksi) Arengumaades lapsed on kõik koos, aitavad üksteist ja on harjunud olema suures seltskonnas. Enne 2 aastaseks saamisi enneaegsetel lastel arvetsatakse arengus kui palju varem nad on sündinud. Üldine IQ on enneaegsetel 10p väiksem. ning enne kooliiga on 40% terviseprobleemid. Enneaegsed lapsed vajavad rohkem suhtlemist. Kognitiivne areng-Astra Schults Kognitiivse käitumise aluseks on aju. Beebidel on hästi kiire neuronite vaheline ühenduste tekke, samal kiirusel eemaldatakse neuroneid mis on loodud aga pole kasutatud. (100000 ühendust sekundis). On arenguetapid 2,4,10 ja 14 kuu vanuses, igal arenguetapil kaalub aju 10% rohkem. Jean Pigaet Lapse mõtlemine erineb kvalitatiivselt täiskasvanu mõtlemisest (laps saab asjadest teistmoodi aru, seetõttu tekib mõtlemisvead).
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaz Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (18481933) poolt. Alustan
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus
- Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt - esimesed sõnad: 10 kuud-aasta - nimisõnad-tegevused: žestid, intonatsioon - tähenduse üldistamine ja kitsendamine EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015) - 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna - poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm - 12 kuud: ema, aidaa - 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTTE JUHTIMINE TEENUSTE TURUNDUS JA JUHTIMINE KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Koostaja: Mai Schults Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD .....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1. KINNISOMAND.....................................................................................................................4 1.1. Kinnisasi .....
◦ Susan Carey – erineb teatud viis oma mõtete omandamiseks (nt oskus kõneleda), seega puudub teatud moodi mõtlemine (nt sisekõne) ▪ taju erinevused tekitavad mõtlemise erinevusi > erinev arusaam teatud mõistetest ▪ lastel puudub tunnetus enda mõtlemise/mälu piiratusest ▪ väiksemad eelistavad reaalsusest tulenevaid teadmisi vastuste andmiseks nt kumb on pikem sõna uss või röövik? Uss on pikem, sest on reaalsuses pikem Asta Schults Sotsiaalne areng (slaidide põhjal) imikute areng ◦ nägemismeel --> jäljendamine ◦ ema hääle ja ema piima lõhna eelistamine ◦ eelistavad kõrgemaid helisid ◦ imikud kiinduvad kasvatajasse ja tunnevad end tema lähedal turvaliselt ◦ isa nähakse kui mängukaaslast, ema kui hooldajat ◦ kolmandal elukuul suudab tuttavat inimest ära tunda, kaheksandal juba mäletab inimesi
Paindlik töö ja puhkusegraafik Iga töötaja on väga oluline, kelle lahkumine võib firmale raskeks osutuda. Suur üleelamine oleks muidugi mõne spetsialisti kaotamine. Seega püütakse tulla igati vastu inimeste erisoovidele- puhkuste võtmise võimalus talle sobival ajal, lisapuhkus, töögraafiku tegemisel kaasarääkimise võimalus, äärmisel juhul võimalus seda muuta, vajadusel võimalus kaugtööks. Motiveerimistaktikatest tõstab Ühispanga asepresident Margus Schults esile lisapuhkuse võimalust. Ühispanga juhtkond nõuab, et töötajad käiksid puhkamas, sest inimesel peaks olema pikaajaline väärtus. "Samas need patukotid, kel on väga suured puhkusejäägid, lisapuhkust ei saa. Ja hästi mõjus inimesed hakkasid kohe enam puhkama," muigab asepresident. UURITAVATE ETTEVÕTETE TUTVUSTUS JA ANALÜÜS 22
produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel
Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5 nädalat), meeldivad situatsioonid Laisemine (3-4 kuul)- kõne (Tavaliselt täishäälikutega, võib olla vastuseks vanema kõnele) Ühe sõna periood Mõistavad sõnu 5-8 kuuselt Esimesed sõnad (10 kuud-1 aasta) Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon Tähenduse üldistamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste) 8-9 kuu vanuselt lapsed ei ütle veel sõnu 10 kuu vanuselt üks sõna 12 kuu vanuselt 10 sõna Poiste ja tüdrukute sõnavara keskmine suurus on staatiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti laste esimesed sõnad Kriteerium: 50% valmist kasutab sõna 10 kuu vanuselt aitäh 11 kuu vanuselt nämm nämm 12 kuu vanuselt ema ja aidaa 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna
annaabi.ee 
