Johann Wolfgang von Goethe Johan Wolfgang von Goethe sündis 1749. aastal Saksamaal, Frankfurdis. Ta oli Saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Alghariduse sai ta oma õigusteadlaselt isalt, hiljem õppis Leipzigi ning Strasbourgi ülikoolides samuti õigusteadust. Oli tegev ,,Tormi ja tungi" rühmituses (eesmärgiks oli rahvaluule kogumine jms.), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd. Oma loometööd alustas ta elurõõmsate luulenäidete avaldamisega, mille eeskujudeks olid Shakespeare ja rahvaluule. Kuulsaimad luuletused on ,,Nõmmeroosike", ,,Ränduri öölaul" ning ballaad ,,Metsahaldjas". Goethe huvitus palju antiikkunstist, reisis palju Itaalias ja muutus tõsisemaks. Siis tekkisidki tähtsamad teosed nagu näidendid ,,Faust", ,,Hermann ja Dorothea", ,,Iphigeneia
teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks.Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni.Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse.Aastatel 17861788 reisis Itaalias.Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe.Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal.Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" (18361846).
Esimesed kirjanduslikud loorberid sai 1773 ,,Götz vin Berlichingen", ajalooline draama 16. sajandi talurahva ainetel. 1772 alustas juurapraktikat Wetzlari kohtus. Tõeline tuntus saabus romaaniga ,,Niire Wertheri kannatused" 1774. 1775 läks administratiivtööle Weimarisse, kuhu jäi kogu eluks. Itaalia reisist inspireerituna kirjutas mitu näidendit: ,,Iphigeria Taurises", ,,Egmont", Torquato Tasso". Goethe sai Weimari õueteatri direktoriks, tutvus Schilleriga. Kirjutas satiirilise loomaeepose ,,Reinuvader rebane". !808 ilmus tema suurteos ,,Fausti" teine osa. Kokku kestis Fausti loomine 60 aastat. 7. Goethe kunsti gredo. ,,Suure mõistuse ees langetan pea, suure südame ees kummardan maani" (J.W. Goethe) Kunsti ülesanne on arendada mõistust, kasvatada ja väärtustada tundeid luua inimeses nende harmoonia. 8. Goethe luuletuste põhiteemad Tunde- ja looduslüürika, rahvalaulu stiilis luuletused, ballaadid, hümnid, oodid
Sai haridust kodus. · Ülikoolis õppis õigusteadust ja tutvus seal Herderiga · Esimene lõpule viidud teos `' Götz von Berlichinger'' saab tuntuks, 16. Saj talurahva sõja ainetel kirjutatud. · Kuulsus tuleb tal romaaniga `' Noore Wetheri kannatused'' · Temast saab minister · Romaanid: `'Wilhelm Mesteri õpiaastad'', `'Wilhelm Mesiteri rännuaastad'' · Läks elama ja töötama Itaaliasse, kuna oli väsinud õukonnast · 1794, alas sõprus Schilleriga, kestis elu lõpuni nende koostööd nimetatakse Weimari klassitsismiks · Elutööks on `'Faust'', I osa ilmus 1808 ja II osa 1832 · 1600 luuletust ilmunud, 20 köidet proosat, 12 käidet draamateoseid, 15 00kirja ja palju muid asju · Goethe lüürika on väga sugestiivne(mõjuv), rõõmus ja elu jaotav · 2 põhiteemat: 1. Inimene oma intiimsete tunnetega, 2. Igikestev loodus
o Herder- Tormi ja Tungi(edaspidi T ja T) liikumise vaimne isa, suurim poeet. Kohtumist Goethega peetakse T ja T alguseks. o Goethe o Schiller T ja T oli saksa noorte emotionaalne protest isiksuse vaba arengut takistava vastu. Johann Wolfang Goethe(1749-1832)- Saksa kirjanik ja loodusteadlane. Ta sündis heal järjel olevasse peresse. Õppis erinevates ülikoolides ning kohtus Herderiga. Tutvus Schilleriga. Tema teosed: "Noore Wertheri kannatused"(kiriromaan, õnnetu armastus) ja "Faust"(draama). "Faust"- Värsstragöödia. Räägib taltsutamata uudishimust ja kustutamata teadmisjanust. 1808. a ilmus "Faust" I. Ta laiendab ja arendab oma algset motiivi. Teos sisaldab viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust, kui peategelane, on rahutu teadlane.Raamatu peamõte: Otsib elu mõtet aga ei
Sisse on põimitud ka romantiline õhkkond. Sellele raamatule kirjutas Goethe ka jätku ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829). Euroopa romantismi haripunktis XIX sajandi alguses oli Goethe hilisluule. Loomejõudu jätkus Goethel hilise vanaduseni. Siis jõudis ta ka filosoofilise küpsuse ajajärku ja viis lõpule ,,Fausti" ning täiendas oma loomingut süviti ka teistes zanrites. 1791. aastast juhatas Goethe Weinaris õukonnateatrit. Seal süvene sõprus ja koostöö Schilleriga, kelle surm 1805. aastal oli talle raskeks hoobiks. Õukonnateatris töötamise ajal valmis ka ,,Fausti" I osa, mis ilmus 1808. aastal. Uus värskendav tõus lüürikas tuli 1810-ndate algupoolel. Siis avaldati saksa keeles pärsia luuletaja Hafizi loomingut ja see avaldas Goethele sügavat muljet. Selle kümnendi teisel poolel aga hakkas levima Byroni Ida-aineliste poeemide mõju. Kõige olulisem oli aga 65- aastase Goethe vahekord 30 aastat noorema Marianne von Willemeriga. Sellest saadud
Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. *Aastatel 17861788 reisis Itaalias. *Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. *Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. *Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann
Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 1786 1788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit
Johann Wolfgang Goethe Sündis Maini äärses Frankfurdis. Isa oli õigusteaduse doktor. Kunstianne päritud eelkõige emalt. Peres hinnati väga kõrgelt haridust ja vaimsust. Oli 16, kui astus juba ülikooli. Esialgu Leibzigi ülikoolis, hiljem suundus edasi Strassburgi. Seal kohtus rahvaluule teadlase Herderiga, kes jubatab Goethe rahvaluule juurde, kust Goethe saab hiljem inspiratsiooni. Herberilt on ilmunud kogumik ,,Maailma hääled lauludes" Tihedad sidemed ka Schilleriga. Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" . Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud. Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused
Tuli tagasi 1788. aastal, selleks ajaks ilmunud juba ,,Noore Wertheri kannatused". Ei võta enam osa õukonnaelust. Abiellub lillekaupluse müüjannaga Cristina Vulpiusega. Prantsuse revolutsiooni suhtub pigem vaoshoitult, samas ühiskonna uuenemist pooldas. Ei hinda kuigi kõrgelt groteski. Inimese põhieesmärk on leida koht ühiskonnas ja teenida seda kohta võimalikult hästi (Wilhelm Meister). 1794. aastal saab algus sõprus Schilleriga, kes tegeleb selleks ajaks kirjastamisega, tal on oma ajakiri, millest Goethe osa võtab. Viljakas koostöö. Asub avatavasse tatrisse usinalt tööle. Weimarist kujuneb üleeuroopaline kultuurikeskus, Goethest kujuneb Euroopa mõõtu figuur, tema juures käidi nõu saamas, vestlemas. Euroopa kultuurielu juhiti mõnes mõttes Saksamaalt. Kultuurilise palverännaku tekkimine. Weimaril on Saksa kultuuri jaoks oluline tähendus. Nt Thackeray ja teised külastasid teda. Kogu selle aja on Goethe
Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 17861788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus
Thüringeni tulid ka revolutsioonimeeleolud "kolinal" sisse. Eriti agaralt tegi seda Schelling, kes tõlkis saksa k marseliesi. Hölderingi luules on vabaduse idee tuntav - nn Thürigeni hümnid. Peale Thüringeni algavad Hölderlinil otsingulised aastad - otsib tööd kuvernandina. Hölderlin üritas minna Jenasse. Jena lähedal Weimaris olid nii Goethe kui Schiller, tal õnnestus nendega ka tutvuda. Need suhted võtsid hiljem siis dramaatilise pöörde. Hölderlin tundis erilist lähedust Schilleriga - Schilleril ka kreeka teemalised luuletused. Aga ei Goethe ega Schiller tundnud Hölderlini vastu huvi. Goethe pidas Hölderlini luulet liiga abstraktseks. Kuvernandiks ta siis jäigi, nii kaua kui ta üldse töötas. Lisaks sellele juhtus 1796-1798 aastal dramaatiline seik, sest Hölderlin oli koduõpetajaks suurkaupmehe juures Jakob Goutar. Hölderlini ja suurkaupmehe naise vahel toimus lähedane suhe. See suurkaupmehe naine on jõudnud ka Hölderlini luulesse. Tema kunstist
Tour). Läheb sinna omal algatuses. Tuleb tagasi muutunud mehena 1788. aastal. Selleks ajaks ilmunud juba ,,Noore Wertheri kannatused". Ei võta enam osa õukonnaelust. Abiellub lillekaupluse müüjannaga Cristina Vulpiusega. Prantsuse revolutsiooni suhtub pigem vaoshoitult, samas ühiskonna uuenemist pooldas. Ei hinda kuigi kõrgelt groteski. Inimese põhieesmärk on leida koht ühiskonnas ja teenida seda kohta võimalikult hästi (Wilhelm Meister). 1794. aastal saab algus sõprus Schilleriga, kes tegeleb selleks ajaks kirjastamisega, tal on oma ajakiri, millest Goethe osa võtab. Viljakas koostöö. Asub avatavasse tatrisse usinalt tööle. Weimarist kujuneb üleeuroopaline kultuurikeskus, Goethest kujuneb Euroopa mõõtu figuur, tema juures käidi nõu saamas, vestlemas. Euroopa kultuurielu juhiti mõnes mõttes siit. Kultuurilise palverännaku tekkimine. Weimaril on Saksa kultuuri jaosk oluline tähendus. Nt Thackeray ja teised külastasid teda
Vene talupoegi on kujutatud tekstides ,,Lauljad", ,,Kaks mõisnikku" jne. T rõhutab, et vene talupoja iseloom pole välja kujunenud. Tekib lõpetatuse puudumine. Tugevalt kerkivad esile üksikud jooned tugev füüsiline jõud või vägivaldsus. Tekib selline tunne, nagu inimene oleks alles hakanud kujunema, kuid pole teinud läbi mingit protsessi. On kirjeldatud ka poeetilisi talupoegi (nt ,,Hor ja Kalinõts"). Kalinõtsit oli võrreldud Schilleriga, aga Hori Goethega. Hor põlgab naisi. Novell/ olukirjeldus ,,Lauljad" T arvates on talupojad väga tundlikud ilu suhtes. Siin näitabki ta andekat meest. Kogu novell on pühendatud lauluvõistlusele ühes külakõrtsis. Tekst on väga täpne omane olukirjeldusele. Kõrtsis toimub lauluvõistlus. Üks andekas noormees laulab nii, et ka küla kõige metsikum mees hakkab nutma. Vaatamata erakordsele andele, mille
õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse). Noor Werther armus ülemuse naisesse, mispeale lasi end maha. "Värvide teooria" (1810) valgus ja vaim on figureerivad mõisted
Ühiskonnas Elu paremaks muutmiseks tuleb kasutada kunsti. Aga pöördub Weimarisse tagasi. 21 Mõned pealkirjad: draama „Iphigeneia Taurises“. Weimaris jäi õueteatrit juhtima, pühendub kunstile. Kirjutab luuletsükli „Rooma eleegiad“. Seal räägib maisest armastusest, Goethe’l on ka endal palju naisi. Teeb veel oma käsitluse „Reinuvader Rebasest“. Sõbruneb Schilleriga, teevad koostööd. Kirjutab „Wilhelm Meisteri õpiaastad“ – kujunemis- romaan. Noor aadlik ühineb näitlejatega ja areneb. Järg „Wilhelm Meisteri rännuaastad“. 1808 „Faust“ I osa, 1832 „Faust“ II osa Tegeles loominguga kokku 59 aastat! Miks Faust oli enesega ummikus? Tajus piire, mis on inimmõistusel, oli nii kaugel kui võimalik. Olulised küsimused, maailma mõistmine oli lahendamata. Mis mõte on edasi vegeteerida
,,Goethe ja Schilleri, need võtan ma enda peale," ütles Slopasev siis Tigapuule. ,,Ütelge, olge head, ka teistele, et kui härra Maurus küsib, siis las vastavad, et mina, muud mitte midagi; mõistate? Küll ma ise härra Maurusele seletan, kuis see sündis. Peaasi, mitte palju rääkida, mina ise seletan," kinnitas Slopasev. ,,Aga luik?" küsis Tigapuu. ,,Issand halasta, luik!" piiksus Voitinski ja katsus naerda. ,,See tuleb ühes Goethe ja Schilleriga," vastas Slopasev natukese mõtlemise järele. ,,Luik, Goethe ja Schiller -- mõistate?" ütles Voitinski suud matsutades, nagu peituks selles kõrvutuses mingisugune eriline mõte. Aga ükski ei näinud selles midagi iseäralikku ja sellepärast mindi päevakorras edasi; Tigapuu sundis poisse magama ja Slopasev talutas peagi ka nõdraks jäänud Voitinski oma asemele. Aga inimestesse oli täna nagu vanakuri ise sõitnud, neli tuldnorskavat musta ees. Sest niipea
tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 17861788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa 38 luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal
annaabi.ee 
