Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie
Pisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad - rasksulavad1380- 1450 °C) savilasundid paiknevad Lõuna-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruküla, Burtnieki või Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid läätsjaid kehi, mis kohati põimuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks. Üksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab märkimisväärse lisandina kaoliniiti ning kuulub rasksulava savi kategooriasse. Erinevates tingimustes tekkinud savi omadused võivad tugevasti erineda: mida suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana.
(304 m). Geoloogiline ehitus Pinnakattes on moreen ja mandrijää sulaveesetted. Maakoore võib jaotada kolme ossa: pinnakate, aluspõhi ja aluskord. Neist kõige pealmine kiht pinnakate koosneb Haanja kõrgustikul moreenidest ja mandrijää sulamisvee setetest. Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Mandrijää sulamisvee setetest võib olulisemaks pidada liustikujõe liivasid ja kruusasid ning jääjärvelisi liivasid ja savisid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele
Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. [3] Vendi ajastu Esineb ligikaudu 100-200m sügavusel, ainult Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis, ning maapinnal ei avaldu mitte kuskil. Esiveb liivakivisid ja savisid. Liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. [5] Kambriumi ajastu Kambriumi ajastu avaldub maapinnal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Esinev sinisavim. Sinisavimit kaevandatakse ja kasutatakse relliste ja katusekivide tegemiseks. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5] Ordoviitsiumi ajastu Avaldub maapinnal Põhja-Eestis
kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts-päevakivigneiss. Tardkivimitest leidub seal graniiti, mis on hästi ära murenenud. Aruküla kihistu liivakivid Settekivimite pealiskorra kõige alumistes kihtides leidub liivakive, aleuroliite ja savisid. Peal pool on kvartsliivakive, kvartsiteri, laminariitsavi, dolomiiti,lubjakivi. Liivakivide ja aleuroliidi paljand Emajõe ääres. (viide 2) 5 5. Pinnakate ja pinnamood Tartumaa pinnakattes leidub mitmeid setted, enamasti liivsetted. Kõige sügavamal Ugandi kihistus on rabakivigraniit,mille põhiline koostisosa saviliivmoreen. Peal pool leidub pakse ja peeneteralisi liivsetteid. Nende
vajalik aega nõudev töötlusprotsess. Glasuurid, angoobid- Laiema värvigamma annavad keraamilistele esemetele angoobid ja glasuurid need on keraamika pealispinna tonaalsuse muutmiseks. Angoob on värvainega toonitud vedel savi, mis kantakse põletamata niiskele savipinnale keskmiselt 2mm paksuselt ja hiljem kaetakse läbipaistva glasuurikihiga. Angoobi põhimassina saab kasutada nii heledaid kui ka tumedamaid savisid, tingimuseks on eseme massile võimalikult sarnane olemus. Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus. Klaasimassi sulamise temperatuur on liig kõrge võrreldes madalkuumussaviga, klaasile lisatakse glasuuride saamiseks erinevaid sulamistemperatuuri alandavaid keemilisi aineid. Keraamika ajalugu
Vann oli suhteliselt suur ning sügav ning selle vett vahetati regulaarselt, et see oleks puhas (Indus Valley). Vanas-Egiptuses oli kõrgel kohal pesemis ja keha puhastamis rituaalid (Bushak, 2015). Nad pesid ennast iga päev, ajasid juuksed maha, et vältida täisid ning regulaarselt kasutasid kosmeetikat (Mark, 2017). Arvati, et mida puhtam ja õlitatud inimene oli, seda lähedasem on ta jumalatele (Bushak, 2015). Egiptlased kasutasid erinevaid savisid, mineraale ja õlisid, et valmistada seepe ning muid kosmeetikatooteid, et naha eest hoolt kanda (Mark, 2017). Toodete mõte ei olnud ainult puhastamises vaid ka naha niisutamises ning selle toitmises (Mark, 2017). Igas majapidamises kaasaarvatud ka vaesemates oli mingit sorti nõu ja pesemiseks mõeldud vahend, mis võimaldas egiptlastel ennast igapäevaselt pesta (Mark, 2017). Pesemise all mõeldi küll jalgade, käte ja näo pesu, kuid keha ja juukseid pesti
mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a)Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid. b)Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c)Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d)Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi e)Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveesetted, järvelubi ja turvas Kambrium -savi; Ordoviitsium lubjakivi: Silur lubjakivi; Devon - liivakivi 4) RELJEEF RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate
mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS – PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a) Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid b) Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c) Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d) Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi e) Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja mereveeset- ted, järvelubi ja turvas 4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased
Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju,sealjuures vee lisamisel on savi algolek taastatav,. Põletamisel moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav . Ka erineb keraamika mineraloogiline koostis lähtematerjali, savi, koostisest 3.1.1.Savide kui tooraine omadused Saviks nimetatakse peeneteralist materjali, mis valdavalt koosneb hüdratiseeritud alumiinium silikaatidest. Savisid, mis sisaldavad <40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse rasvasteks savideks. Savisid, mis sisaldavad >40% tolmu ja kvartsliiva, nimetatakse lahjadeks savideks. Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi leiduvus savides põhjustab toodete purunemist. · Keemiline koostis · Savide granulomeetriline (terastiku) koostist iseloomustatakse tema osiste terastiku jaotusega (nimetatakse ka disperssuseks): saviosa <0,005 mm tolm 0,005....0,1mm liiv > 0,14 < 5,0mm > 5 on kruus
Tootmisviisid: poolkuiv-sobib väheplastsetele savidele. Toorsegu saadakse pulbrina, millest vormitakse tooted. Plastne menetlus-lihtsaim ja odavaim meetod, kasutatakse telliste valmistamisel. Lobrimenetlus- savi vedelmassi valamist ja valmistamist kasutatakse fajansi ja portselani tootmisel ja keeruka kujuga santehnilise keraamika valmistamisel. Lisandid: lahjendajad on lisandid, mis võimaldavad muuta rasvaseid, kõrge saviaine sisaldusega savisid (mahukahanemise vältimiseks). Kasutatakse jahvatatud liiva, Samotipuru. Väljapõlevad- toorsegusse ettevalmistusprotsessis segatud, hästi homogeniseeritud madalakaloorsed kütsed nagu põlevkivi ja saepuru. Võimaldavad toota madalama tihedusega tooteid, suurendavad toote poorsust ja külmakindlust, vähendavad kütusekulu põletatava toote kohta ja vähendavad termilisi pingeid. Eriotstarbelised lisandid on savimassi plastfitseerivad lisandid, mida kasutatakse seguvee hulga vähendamiseks
-materjalide haprus -suhteliselt suur kaal - keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. *KERAAMIKA TOORMATERJAL- SAVI Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Liiva sisaldus ehitussavides on teatud piirides kasulik, kuna ta moodustab savis jäiga skeleti, mis takistab tema kahanemist ja pragunemist kuivamisel. Sobiva veesisaldusega savi on plastne ja hästi vormitav materjal. * KERAAMILISTE MATERJALIDE VALMISTAMINE
ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal-kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiit, rauaühendeid jne. Need lisandis muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Ka Eestis leidub savi. Leiukohtadeks ja savi liikideks on: · kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis, · denovi savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis, · kihiline viirsavi, Lääne-Eesti,
seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakate on Eestis kõikjal võrdlemisi õhuke: Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel kohati isegi puudub. Lõuna-Eesti tasandikel on pinnakatte paksus 10 m piires. Kõige paksem on ta Haanja ja Otepää kõrgustikel (kohati üle 180 m) ja vanade, ennejääaegsete mattunud orgude kohal. Valdava osa Eesti pinnakatte setetest moodustab moreen. Rohkesti leidub ka liivasid ja savisid. Pinnakatte hulka loetakse ka turvas, mida praegugi soodes juurde tekib. Eestis leidub kõikjal palju rändkive, mida samuti võib pinnakatte hulka lugeda. Lääne-Eestis on palju viirsavisid, mida iseloomustab õhukeste heledamate ja tumedamate viirgude vertikaalne vaheldumine. Heledad viirud on liivakamad, need moodustusid suvel, kui sulavett oli rohkem ja see oli sogasem. Tumedad viirud tähistavad savikaid vahekihte,
tsementatsioonisidemetest. Rikkumata, loodusliku struktuuriga pinnase tugevuse suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse nimetatakse pinnase tundlikkuseks. Savipinnast, mille tundlikus on alla 4, nimetatakse mõõdukalt tundlikuks. Pinnas tundlikkusega üle 16 liigitatakse väga tundlikuks. On olemas ülitundlikke pinnaseid, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. Selliseid savisid võiks analoogia põhjal vesiliivaga (quick sand) nimetada vesisaviks (quick clay). Eeltoodust järeldub pinnase struktuuri säilitamise vajadus nii ehitustööde tegemisel kui ka pinnase omaduste, eriti mehaaniliste omaduste, määramisel. Pinnase struktuuri rikkumine vähendab tunduvalt selle tugevust ja suurendab kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. Tagajärjeks võivad olla ehitiste ülemäärased ebaühtlased vajumid ja kahjustused
Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Keraamilised materjalid jagatakse poorseteks (veeimavus üle 5 %) ja tihedateks (veeimavus alla 5 %). Poorsete materjalide hulka kuuluvad enamik telliseid ja tihedateks materjalideks on enamus keraamilisi plaate. Keraamika toormaterjal savi Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal - kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Tähtsamad eesti savid on järgmised: kambriumi sinisavi, devoni savi(punakaspruun), kihiline viirsavi, Joosu savi (tulekindel) jne. Liiva sisaldus ehitussavides on teatud piirides kasulik, kuna ta moodustab savis jäiga skeleti, mis takistab tema kahanemist ja pragunemist kuivamisel. Sobiva veesisaldusega
Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad Orgita Kalana Kaarma dolomiit populaarseim · Karstivormid ja allikad KAART Devoni ladestu · Terrigeenne settimine · Devoni settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti ka Ordoviitssiumi kihtidel · Liivakivid peamiselt · Klaasiliiv (Piusa) ja sulav savi. Telliste valmistamiseks sobivat savi on leitud. · Devoni savisid kasutatud telliste põletamiseks ja Devoni lubjakive ehitusmaterjalina · Oluline osa Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega · Piusa · Koopad tekkinud sufosiooni tulemusena peamiselt Devoni liivakivis. Nt Neitsikoobas Taevaskojas. Kokku umbes 50 koobast ja 150 uuret, 35 looduslikku koobast ülejäänud läbi inimkäe 09.09 Aluspõhja reljeef ja pinnakate Devonile järgnes ligi 360 miljonit aastat kulutust. Eesti alal puuduvad nooremad setted
rajamine on väga odav. Nime saanud sellest, et talad seisavad üksteise kõrval nagu sõdurid. 42. Kuidas mõjutab vesi vundamendisüvendit? · Vee maht suureneb külmudes 9%, seetõttu suureneb ka pinnasemaht ja põhjustab nn. Külmakerkeid · Pinnase paisumine jäätumisel 3-4% · Jäätumisel võivad tekkida jääläätsed · Vesi võib koguneda läätsedesse vee osmootilise rõhu tõttu Vundamendisüvendisse kogunevat vett tuleb vältida, kuna savid ning savisid sisaldavad mullad leonduvad ehk veelduvad vee toimel ning nende kandevõime kahaneb märgatavalt. Allapoole pinnasevett rajatud ehitussüvenditest tuleb vesi vundamentide rajamise ajaks eemaldada. Vee eemaldamine peab toimuma selliselt, et kaeviku põhjas vundamentide alla jääva pinnase omadused ei halveneks ega toimuks pinnase hüdraulilist purunemist. Vee pumpamine otseselt kaeviku põhjast tekitab ülespoole suunatud veevoolu ja sellega efektiivpingete vähenemise
Enamasti on tegemist hea levimisvõimega liikidega. Kui pinnas on väga kivine, pole juurtega taimedele kohta ja esimesed autostroofid on samblad ja samblikud. Nende abil algab ka mullateke, mis aga tanu väga aeglasele produktsioonile (kümneid kuni sadu kordi vaiksem kui soontaimedel) on väga aeglane. võib kuluda sadu kuni tuhandeid aastaid enne kui mulda on piisavalt soontaimede kasvamiseks. Aladel, kus leidub ka liiva ja savisid, on pinnas kohe valmis soontaimede kasvamiseks. Lammastikuvaestel aladel on esimesteks soontaimedeks enamasti need, mis kasutavad sumbiontseid baktereid lammastiku fikseerimiseks (liblikõielised, puudest lepad). Sageli on esimeseks taimeks osjad, näiteks põldosi (Equisetum arvense), millel on samuti sümbioos lammastikku fikseerivate bakteritega kuid mille eelis teiste sarnaste taimede ees on eoseline levik. Liblikõieliste seemned on sageli rasked ja kehva levimisvõimega
Rikkumata, loodusliku struktuuriga pinnase tugevuse suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse nimetatakse pinnase tundlikkuseks. Savipinnast, mille tundlikus on alla 4, nimetatakse mõõdukalt tundlikuks. Pinnas tundlikkusega üle 16 liigitatakse väga tundlikuks. On olemas ülitundlikke pinnaseid, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. Selliseid savisid võiks analoogia põhjal vesiliivaga (quick sand) nimetada vesisaviks (quick clay). Eeltoodust järeldub pinnase struktuuri säilitamise vajadus nii ehitustööde tegemisel kui ka pinnase omaduste, eriti mehaaniliste omaduste, määramisel. Pinnase struktuuri rikkumine vähendab tunduvalt selle tugevust ja suurendab kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. Tagajärjeks võivad olla ehitiste ülemäärased ebaühtlased vajumid ja kahjustused. Rikutud
annaabi.ee 
