Mis võib paikneda tektoonilistes pragudes ja välja tulla, kas see on inimestele ohtlik? Tektoonika: - Tektoonika geoloogiline teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket. - Samuti mõistetakse tektoonika all tektoonilisi liikumisi, mis on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes. Kus Eestis esineb: - Esineb ka Eestis, eriti paelisel pinnasel aga ka savipinnaste ääre aladel, kus savipind läheb üle nt liiva pinnaseks Tektoonilised praod ja miks inimesele ohtlik: - Pragudest pihkuvad õhu osakesed, mis on kokku puutunud erinevate maa sisemuses piknevate eluvormid, looduslike materjalidega (olgu nad raua, väävli, vase jne ühendid, radioaktiivsete gaasidega jne). Tardkivimid ja setendid ning muud pinnased. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Mis on moreen, kruus ja liiv
Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhugradient k- filtratsioonimoodul. Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluoskaeste inertsi. Darcy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral. Praktilised uurimised on näidanud, et eksisteerib I0 millest väiksemate rõhugradientide korral voolu ei toimu. See on eriti ilmne savipinnaste korral. 4. Maakoore keemiline koostis Tuum- koosneb Fe ja Ni sulamist, vähem sisaldab Si ja S. Lahustunud kujul esineb MgO Vahevöö- sisaldab Mg ja Fe oksiide ning Si. Vähesel määral Al ja Ni kuid sisaldab rohkem O2 ja radioaktiivseid elemente (U) kui tuum. Maakoor- sisaldab O-46,6 %, Al-8,1%, Si- 27,7%, Fe- 5%, Cu- 3,6%, Na- 2,85%, K- 2,6%, Mg- 2,1% 5. Endogeensedprotsessid Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid toimuvad Maa sisemusest vabaneva
üldmahu suhe) või poorsusteguriga - e : e = ( s - d ) / d. Liivapinnaste suhteline tihedus - I D - võrdleb liiva looduslikku poorsustegurit sama liiva teimimisel saadud suurima ja väikseima võimaliku poorsusteguriga: ID = ( max e - e ) / (max e - e ). Liiva tihendatavustegur - IT - on seda suurem mida tundlikum on pinnas loodusliku struktuuri rikkumise suhtes IT = ( max e - min e ) / min e. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. Plastsusarv - IP - on plastsus- ja voolavuspiiri vahe. See arv on aluseks
pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7. VOOLAVUSPIIR WL JA PLASTSUSPIIR WP, LÜHIKE SELGITUS. Savipinnaste iseloomulikke niiskusi, mille juures rikutud struktuuriga savipinnas läheb ühest olekust teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Plastsuspiir-Veesisaldus, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. 8
aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu ja püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas,
uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See omakorda avaldab survet hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? • Pinnase tihendamine • Nõrga pinnase asendamine tugeva pinnasega • Tsementeerimine või silikaatimine • Termiline töötlemine (kõrge temp savipinnaste puhul) • Killustiku või kruusakihi täiendav sissetampimine 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu pinnasele Vaivundament – Hoone rajatakse vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse tugevamatesse kihtidesse. 12. Sokli minimaalne kõrgus maapinnast? 30 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile?
ehitised kannavad oma koormuse pinnasele. Teekatte kaudu liiklusvahendite kristalse ehitusega ning seega elastsed ja haprad. Pinnaseosakesi seovad ka mine. Darcy seadus ei kehti ainult väga jämedate liivade või väga suurte kaal, kosmoseraketid. On suurenenud geotehnika roll keskkonnakaitses - osakesi ümbritsev veekile ja vees leiduvate kolloidide vahel mõjuvad gradientide korral, savipinnaste puhul eo kehti see väga väikeste gradientide reostus pinnasesse ja pinnasevette, selle ohtlikkus ja ulatuse selgitamine, molekulaarsed jõud. Nende jõudude suurus sõltub peamiselt teradevahelisest korral, siis toimub see väiksema kiirusega kui Darcy arvas. leviku tõkestamine ja kõrvaldamine on seotud ulatuslike mullatöödega, kaugusest, suurenedes selle kahanemisega. Suure survega tihendatud 1.5.1.1
lagundama vuugimörte. Bioloogilised kahjustused Seinale mõjuvad samuti atmosfääri ebapuhtus. Õhus leiduva tolmuga kantaks seintele samblike, seente ja taimede spoore ja seemneid. Seinale sattuvad mitmesugused elusorganismid. Kivikonstruktsioonidel või selle vahetus läheduses kasvav taimestik (ja mikroorganismid) kahjustab kivimaterjali ja kivikonstruktsioone - taimejuurestik lagundab müüritist (peaasjalikult vuuke) ja kahjustab konstruktsiooni välisilmet või savipinnaste puhul niiskuse vähenemisest või suurenemisest põhjustatud deformatsioonid kahjustavad vundamente. 12. Ebaühtased koormused tekivad kuna inimsed ehitavad peale teistkorrust või laiendavad olemasolevaid avasid, mida tehakse omavoliliselt. Tänu selle muudetakse konstruktiooni püsivust mis võib kaasa tuua kandevõime kaotamise ja halvimaljuhul varisemise. Ebaühtane vajumine esineb tavaiselt vundamentidel, kuna neid ehitatakse kas mingi
seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud liivapadjaga) 3) tsementeerimine ja silikaatimine (pinnase poorid täidetakse tsemendipiimaga, veela tsemendimördiga või veisiklaasi vesilahusega) 4) termiline töötelmine (kasut näit savipinnaste puhul, kus kõrge temp kuum õhk muudab need tugevamaks) VUNDAMENDID- projekteeritakse: monteeritavatena, kohapeal valmistatavatena (materjaliks looduskivi, betoon, kivibetoon). Konstruks järgi liigitatakse: lintvundamendid- rajatakse kivi, plokk või suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi
mõjutada välisjõuga, sundides neid liikuma vajalikus suunas nii, et nad võtaksid üksteise suhtes optimaalsed asendid. Kasutatavaimad meetodid on: a) staatilise survega tihendamine b) lööktoimeline tihendamine c) vibrotihendamine d) kombineeritud toimega tihendamine. Iga eelloetletud tihendusmeetod on efektiivne vaid kindla struktuuriga pinnaste jaoks. Sidumata pinnaste puhul on efektiivseim vibro- või vibrostaatiline tihendamise meetod. Tugevasti seotud savipinnaste puhul on soovitatavaim lööktoimeline tihendusmeetod. Pinnase tihendamise juures mängib tähtsat rolli tihendatava pinnase niiskus. 27. Tihendusmasinate otstarve ja liigitus. Konkreetse pinnase tihendamiseks tuleks kasutada just sellisele pinnasele sobivat masinat. Tänu sellele liigitatakse tihendusmasinad esmajoones nende toime alusel: a) staatilise toimega masinad b) lööktoimelised masinad c) vibrotoimelised masinad d) kombineeritud toimega masinad. 28
mitmekesine. See linnaosa paikneb valdavalt rannikumadalikul, kuid ulatub ka klindipealsele paelavale, Kadaka lavaneemikule. Harku ja Lilleküla ürgorgude kohale jäävate samanimeliste tasandike piires on pinnakatet paiguti enam kui 130 m. Siin on mulla või täitepinnase lamamiks mereliste liivade kompleks 8 (tolm- ja peenliivad) paksusega 1...8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksusega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavija savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekulistepiiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas. Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad
Seoses tihedamale koostööle põhjamaade, lääne- ja keskeuroopaga on vaja tunda ka seal kasutatavaid pinnase klassifikatsioone. Meil senikasutatud klassifitseerimissüsteemi aluseks oli GOST 25100-82. Analoogiline jaotus on aluseks ka "Ajutised juhised ehitusgeoloogiliseks uurimiseks Eesti NSV-s".(Tallinn 1971). Viimases on liigitus mõneti üksikasjalikum. GOST järgi liigitatakse terastikulise koostise järgi ainult jämeteralisi pinnaseid. Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25%
igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et Pehmete tugevalt kokkusurutavate savipinnaste konstruktsiooni või pinnase kandevõime ja deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas korral tuleks suurte vigade vältimiseks püsivus on piisav samal ajal kui enamikel juhtudel on vajumi deformatsioonimooduli sõltuvust pingest 15. Milliseid arvutusi tehakse geotehnikas arvutamiseks vaja teda vertikaalsuunas. Pinnas on
2)Planeerimis- ja ehitusseaduse täitmiseks kehtestatud ehitusega need üle kas pinnale või spetsiaalsele alusele. Nad võivad olla vesilahusega) Terasseinad(kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis seotud normide väljatöötamisega kord määrab ehitusala üldnormide vertikaalsed(seinad, postid, vundamendid) või 4-termiline töötlemine(kasutatakse näit. savipinnaste puhul, kus paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga valdkonda kuuluvate eeskirjade koostamise Keskkonnaministeeriumi horisontaalsed( paneelid, talad, fermid) kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab need tugevamaks) all. Kasutatakse põhiliselt tööstushoone, aga ka ühiskondlike pädevusse
Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnaste olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Savimineraalide tihendus näitab millised osakesed on omavahel seotud ja kui tugevad sidemed nende osakeste vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks. Tihedusaste savipinnaste jaoks ei kõlba, kuna savi kohevust ei saa määrata. Plastsusdiagramm Plastsus on pinnase omadus vastava veehulga puhul muuta välisjõudude mõjul oma kuju ja säilitada seda pärast välisjõu mõju kõrvaldamist.Teatud vee sisalduse piirides muutuvad kõik savid plastseks. Seega on pinnaste plastse oleku määramiseks vaja teada, millise vee sisalduse korral pinnas muutub plastseks või voolavaks
Seoses tihedamale koostööle põhjamaade, lääne- ja keskeuroopaga on vaja tunda ka seal kasutatavaid pinnase klassifikatsioone. Meil senikasutatud klassifitseerimissüsteemi aluseks oli GOST 25100-82. Analoogiline jaotus on aluseks ka "Ajutised juhised ehitusgeoloogiliseks uurimiseks Eesti NSV-s".(Tallinn 1971). Viimases on liigitus mõneti üksikasjalikum. GOST järgi liigitatakse terastikulise koostise järgi ainult jämeteralisi pinnaseid. Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25%
Toorsavi on igal ajal ilma piiranguteta uuesti kasutatav. Vähese veega niisutatult saab taastada kõik savi vormitavus ja ehitusomadused. Seetõttu ei teki savi puhul keskkonda koormavat ehitusprahti. Negatiivseks pooleks on see, et savi ei ole standardne ehitusmaterjal, see tähendab, et toorsaviks nimetatav materjal esineb looduses väga erinevate segudena sauest, peenliivast, liivast ja kruusast. Seetõttu varieeruvad suuresti ka erinevate piirkondade savipinnaste omadused ning iga savi leiukoha puhul tuleb need omadused enne ehitama hakkamist kindlaks teha. Teiseks, toorsavi kahaneb kuivades. Vee, mis on esmalt vajalik savi töödeldavaks muutmiseks (selle liimivate omaduste aktiveerimiseks), äraauramisel toimub materjali mahu vähenemine ja võimalik pragude teke. Kolmandaks, savi ei ole veekindel ehitusmaterjal, ning tuleb seetõttu otsese vee, niiskuse ja külmumise eest kaitsta.
oluline osa ehitiste vajumite õigel prognoosimisel. Pinnase tihenemine sügavusel z on väike kuni lisapinge ehitise koormisest sellel sügavusel ei ületa suurust pc g,zja ka selle ületamise järel toimub intensiivne tihenemine ainult selle osa arvel lisapingest, mis ületab eeltoodud eeltihenemisurve ja geostaatilise surve vahet. OCR määramine on tähtis eelkõige tugevalt kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste puhul. Kõvadel savidel on pcniivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. 12. Pinnase nihketugevus. Mohr-Coulombi tugevustingimus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine.
turvastunud liivad ja savid; järvemuda (sapropeel) – sisaldab orgaanilisi aineid; turvas – koosneb valdavalt orgaanilistest ainetest. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kuidas jagunevad sõmerad pinnased? 2. Kuidas jagunevad liivapinnased? 3. Kuidas jaotuvad kruusad selles leiduva purustatud kivi hulga järgi? 4. Kirjelda savipinnaste liike. 5.9. Murtud kivimaterjalid Murtud kivimid saadakse karjäärist. Kaevandatud kivimeid purustatakse kivipurustis või murtakse väiksemateks tükkideks kiiludega. Murtud kivimid on korrapäratud kivitükid. 67 Killustik. Eestis tehakse killustikku peamiselt: lubjakivist, dolomiidist, graniidist. Graniidikillustikku peetakse parimaks
annaabi.ee 
