A = 6 x 8 = 48 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m : P=2(a+b) (13) P= 2 x ( 6 + 8 ) = 28 m 3. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m [2:11] : B'= (14) Arvutuskäik: B'= = 3,43 m 4. Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus (Liimpuit, puitroovits ja soojustus, OSB plaat, õhkvahe, tsementkiudplaat, krohv) w = 0,15+0,30+0,02+0,035+0,02+0,08=0,605m 5. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, [2:9] : Savimöll = 1,5 W/(m x K) 6. Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 valemiga 1. [1: 21] (1) Arvtuskäik: R1 = = 0,059 m2K/W R2 = = 0,05 m2K/W R4 = = 1,875 m2K/W
-333 Metallkarkass 42mm, samm 600mm -1700 -500 Kipsplaat Hall tsementkiudplaat Fibo kergplokk 150mm -2000 taldmik Laminaat Aluskate
mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Kasutatud materjal: http://www.estplast.ee/et/misoneps Ekstruuderpolüstüreen Hea soojusisolatsioonivõime Teras sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Juhib elektrit, reageerib hapnikuga ja veega. Happed ja soolad tekitavad terase korrodeerumist. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Teras Laineline tsementkiudplaat ilmastikukindel, talub suurt temperatuurikõikumist, pikk kasutusiga, Graniit hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit 2 3. Kasutatud vahendite loetelu 1. Kaal (Täpsus 0,1 g) 2. Joonlaud (Täpsus 1 mm) 3. Nihik (Täpsus 0,1 mm) 4. Parafiin 5. Traat 6. Vesi 4
mineraalidest ja fillerist. Õhukesed materjalikihid asetatakse üksteise peale ning enne kuivamise lõppu surutakse suure surve all kokku. Tsementkiudplaadid on tugevad, tulepüsivad, väga ilmastiku- ja bioloogiliste kahjustuste kindlad ning tänapäeval ka keskkonnasõbralikud. Kasutatakse üldiselt välitingimustes välitarindites, aga ka sisetöödel. 9. Tuuletõkkeplaadid Tuuletõkkeplaat on põhimõtteliselt nõrgemalt kokku pressitud puit- või tsementkiudplaat. Ta on teatud määral vettpidav kuid laseb hoonest eralduva veeauru ja õhu endast läbi ehk on hingav. Plaate kasutatakse üldjuhul hoonete välisseinte, lagede ja katuste konstruktsioonides tuulttõkestava, soojustava ja jäikust tõstva elemendina, olles paigaldatud vahetult soojusisolatsiooni väliskihi peale. Sellega tagatakse niiskusvahetus ja välditakse soojustuskihi niiskumist.
...........................................................................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m
trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv võimalik vesi juhitakse põrandakallete abil leiliruumi ukse alt pesuruumi trappi. Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks. Sobivad on ka kahekordselt paigaldatud spetsiaalne erikõva põrandakipsplaat või niiskuskindel tsementkiudplaat (nn. Lujaplaat). Kalded korda Põrandakalded tuleb konstrueerida nii, et vesi ei jääks põrandale loikudena seisma, vaid voolaks takistamatult trappi. Põrandal seisev vesi tekitab libastumisohu ning lisaks loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Rusikareegel kallete tegemisel on et kalle peab olema vähemalt 1:100 (1 cm langust 1 meetri peale). Trapi ümbruses soovitatakse kallet 1:50. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine · Tulekahju korral kaitseb ...
hekstruuder- 4 0,129 0,129 0,0503 0,02575 0,000837 30,8 polüstüreen 5 vahtpolüstüreen 2 0,149 0,149 0,0497 0,0346 0,001103 13,4 6 normaalbetoon 0,135 0,135 0,1344 5,876 0,002449 2400 laineline 7 0,10045 0,208 0,00674 0,24 0,000141 1700 tsementkiudplaat 8 lubjakivi 0,05 0,0492 0,04998 0,314 0,000123 2550 9 mullbetoon 0,1002 0,1005 0,1007 0,8754 0,001014 865 10 koregeramsiitbetoon 0,146 0,1503 0,1498 2,138 0,003287 650 11 kivivill 1 0,065 0,136 0,19 0,0666 0,00168 39,7 12 kivivill 2 ** 0,048 0,135 0,186 0,2019 0,001733 168
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide...
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure ...
130 REI 120 EI 180 250 REI 180 EI 240 380 REI 240 EI 240 85+90+85 REI 120 EI 240 130+50+130 REI 240 EI 240 23 Kergseinad Karkass sammuga 600mm (400mm) või 450mm: puidust, plekkprofiilidest, Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: kipsplaat tsementkiudplaat, puitlaastplaat, vineer. 24 12 Kergseinad Plaadistus: ühel pool või kahel pool kuni kolm kihti ühel poolel Karkass: Läbiv post Sik-sak Topelt 25 Plaatide kinnitus
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
välisseintes tuuletõkkekihina. Eestis kipsplaate ei toodeta. Tuntuimad kaubamärgid siinsel turul on Gyproc ja Knauf. 21 ETERNIIT Eterniit (vana) vanasti sisaldas 20% asbestkiudu ja seda kasutati ilmastiku- ja tulekindluse tõttu katusekattematerjalina. Tänapäeval on asbesti sisaldavad materjalid Euroopa Liidus keelatud. Eterniit (tänapäevane) on asbestivaba tsementkiudplaat, mis on mõeldud kaldkatuste (kaldega üle 7°) ja seinte katmiseks. Laineplaadid liigitatakse mittepõlevate materjalide hulka. Asbestivabade kiudtsement-laineplaatide valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet (opooka või lubajakivijahu) ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile. 49. Bituumenist katusekattematerjalid.
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
Silikaattellistest Keraamilistest tellistest Õõnestellistest Täistellistest Võib laduda massiivsete seintena või kahekihiliste seintena, vahel mineraalvill + õhuvahe. Seinad eraldada vahelaest: põrandast ja laeplaadist elastse vahetäitega ja mastiksiga. Kergseinad: Ehitatakse karkassile sammuga 600 mm (400mm või 450mm) Karkass võib olla puidust või plekkprofiilist. Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: Kipsplaat Tsementkiudplaat Puitlaastplaat Vineer Ühekihiline plaat: Kipsplaadid kinnitatakse kruvidega nii, et plaadi ja põranda/lae/seina vahele jääks 7-10mm suurune vahe. Plaat fikseeritakse esmalt 3-4 kruviga. Seejärel lisatakse kruve ca 600mm sammuga. Lõplik kruvide hulk lisatakse pärast seda, kui kogu konstruktsiooni plaadid on paigaldatud. Kahekihiline plaat: Esimese kihi plaadid fikseeritakse esmalt 600 mm sammuga. Seejärel kinnitatakse teised plaadid, mis kinnitatakse samuti ca 600 mm sammuga
Põrandatrappi ei ole hea paigutada seina äärde, kuna siis muutuvad põranda kalded liiga erinevaks. Vabade valikute olemasolul tuleks eelistada märja ruumi piiretes kivimaterjalidest siseseinu, kuna need on niiskuskahjustuste suhtes vähem tundlikumad, temperatuuri- ja niiskuskõikumistest tulenevad mahumuutused on väiksemad ja veetõkkele saab jäigema ning tugevama aluse. Kergkarkassseinte korral on sobivaks materjaliks tsementkiudplaat või veekindel vineer, kuna tavalise kipsplaadi kasutamine märgades ruumides on seotud liiga suurte riskidega. Karkassipostide ja plaatide süsteem ning nende liitekohad peavad tagama seinale piisava tugevuse ja jäikuse. Karkassipostideks võib kasutada nii puitposte (45×95 mm), kui ka plekkprofiile (42×66 mm). Sõrestikupostide samm võib olla kuni 400 mm, kui kasutada 600 mm karkassipostide sammu, tuleb kasutada kahekihilist plaadistust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
