Paksus 28 (mm) (W/mK) Välis.temp ºC Välis RH% Sisepind -18 Liimpuit 150 0,12 Puitroovitus, vahel puistevill 300x50 0,12/0,04 OSB plaat 20 0,16 Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 35 Tsementkiudplaat 20 0,58 Krohv 80 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]:
-333 Metallkarkass 42mm, samm 600mm -1700 -500 Kipsplaat Hall tsementkiudplaat Fibo kergplokk 150mm -2000 taldmik Laminaat Aluskate
mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Kasutatud materjal: http://www.estplast.ee/et/misoneps Ekstruuderpolüstüreen Hea soojusisolatsioonivõime Teras sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Juhib elektrit, reageerib hapnikuga ja veega. Happed ja soolad tekitavad terase korrodeerumist. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Teras Laineline tsementkiudplaat ilmastikukindel, talub suurt temperatuurikõikumist, pikk kasutusiga, Graniit hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit 2 3. Kasutatud vahendite loetelu 1. Kaal (Täpsus 0,1 g) 2. Joonlaud (Täpsus 1 mm) 3. Nihik (Täpsus 0,1 mm) 4. Parafiin 5. Traat 6. Vesi 4
mineraalidest ja fillerist. Õhukesed materjalikihid asetatakse üksteise peale ning enne kuivamise lõppu surutakse suure surve all kokku. Tsementkiudplaadid on tugevad, tulepüsivad, väga ilmastiku- ja bioloogiliste kahjustuste kindlad ning tänapäeval ka keskkonnasõbralikud. Kasutatakse üldiselt välitingimustes välitarindites, aga ka sisetöödel. 9. Tuuletõkkeplaadid Tuuletõkkeplaat on põhimõtteliselt nõrgemalt kokku pressitud puit- või tsementkiudplaat. Ta on teatud määral vettpidav kuid laseb hoonest eralduva veeauru ja õhu endast läbi ehk on hingav. Plaate kasutatakse üldjuhul hoonete välisseinte, lagede ja katuste konstruktsioonides tuulttõkestava, soojustava ja jäikust tõstva elemendina, olles paigaldatud vahetult soojusisolatsiooni väliskihi peale. Sellega tagatakse niiskusvahetus ja välditakse soojustuskihi niiskumist.
..........................................................................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m
trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv võimalik vesi juhitakse põrandakallete abil leiliruumi ukse alt pesuruumi trappi. Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks. Sobivad on ka kahekordselt paigaldatud spetsiaalne erikõva põrandakipsplaat või niiskuskindel tsementkiudplaat (nn. Lujaplaat). Kalded korda Põrandakalded tuleb konstrueerida nii, et vesi ei jääks põrandale loikudena seisma, vaid voolaks takistamatult trappi. Põrandal seisev vesi tekitab libastumisohu ning lisaks loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Rusikareegel kallete tegemisel on et kalle peab olema vähemalt 1:100 (1 cm langust 1 meetri peale). Trapi ümbruses soovitatakse kallet 1:50. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus
· Konstruktsioonmaterjalid (plaadid, plokid, paneelid) · Kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid) · Dekoratiivelemendid (rosetid, karniisid) Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid · Konstruktsioonimaterjalid · Lubi-kips kuivsegud Fibroliit: · Täiteaineks puitlaast või puitvill kiud Eterniit (asbestivaba tsementkiudplaat): · Tsmenet, vesi, täiteaine (lubjakivijahu) ja naturaalsest kiudainest armeering Betoonkivid: · Teede, tänavate, väljakute jne katmiseks mõeldud plaadid või kivid · Erinevad betoonist katusekivid · Seinamaterjal (Columbia-kivi) Tooted: · Kõnniteeplaadid · Betoontellised (Columbia-kivi) · Väikeplokid · Marmoroc-plaadid · Äärekivid
hekstruuder- 4 0,129 0,129 0,0503 0,02575 0,000837 30,8 polüstüreen 5 vahtpolüstüreen 2 0,149 0,149 0,0497 0,0346 0,001103 13,4 6 normaalbetoon 0,135 0,135 0,1344 5,876 0,002449 2400 laineline 7 0,10045 0,208 0,00674 0,24 0,000141 1700 tsementkiudplaat 8 lubjakivi 0,05 0,0492 0,04998 0,314 0,000123 2550 9 mullbetoon 0,1002 0,1005 0,1007 0,8754 0,001014 865 10 koregeramsiitbetoon 0,146 0,1503 0,1498 2,138 0,003287 650 11 kivivill 1 0,065 0,136 0,19 0,0666 0,00168 39,7 12 kivivill 2 ** 0,048 0,135 0,186 0,2019 0,001733 168
tellistest kandesein 250 mm krohv 10 mm pahtel, värv* 5 mm _______ 565 mm * Märgades ja niisketes ruumides: tsementkiudplaat Minerit SP 8 mm veetõke keraamiline plaat paigaldussegul 10 mm 3.2.2 Põrand Hoone põranda siseviimistlusel on kasutatud mattglasuuritud keraamilisi plaate, mis on niisketes ja märgades ruumides asendatud harilike keraamiliste plaatidega. Keraamilised plaadid koos vastava seguga toetuvad 90 mm valatud lihvitud ( põrandaküttega saalis ja
100,9 100 100,62 100,8 100,10 100,82 100,8 100,00 100,8 Mullbetoon 873,8 859 7,45 149,95 69,55 7,35 149,75 69,85 Tsementkiudplaat 7,47 149,95 69,85 141,6 1825,4 42,55 142,15 91,55 41,45 141,95 92,25 Vahtklaas 42,95 141,85 92,15 68,6 124,1 3 49,8 17,2 10,5
130 REI 120 EI 180 250 REI 180 EI 240 380 REI 240 EI 240 85+90+85 REI 120 EI 240 130+50+130 REI 240 EI 240 23 Kergseinad Karkass sammuga 600mm (400mm) või 450mm: puidust, plekkprofiilidest, Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: kipsplaat tsementkiudplaat, puitlaastplaat, vineer. 24 12 Kergseinad Plaadistus: ühel pool või kahel pool kuni kolm kihti ühel poolel Karkass: Läbiv post Sik-sak Topelt 25 Plaatide kinnitus
10.5. PORTLANDTSEMENT-ASBEST TOOTED Portlandtsementi sideainena ja asbestkiudu täitematerjalina kasutades valmistati pikka aega lainelisi või siledaid eterniitplaate. Eterniiti kasutati laialdaselt katusekattematerjalina, mõningal määral ka konstruktsiooni-materjalina. Eterniidi omaduseks on põlisus, samuti suhteliselt kõrge tulekindlus. Asbesti tolmu kahjulikkuse tõttu inimorganismile on toodete tootmine ning kasutamine Euroopa Liidus keelatud. 10.6. ETERNIIT (ASBESTIVABA TSEMENTKIUDPLAAT) Asbestivabad kiudtsement-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka. valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile 10.7. BETOONKIVID
välisseintes tuuletõkkekihina. Eestis kipsplaate ei toodeta. Tuntuimad kaubamärgid siinsel turul on Gyproc ja Knauf. 21 ETERNIIT Eterniit (vana) vanasti sisaldas 20% asbestkiudu ja seda kasutati ilmastiku- ja tulekindluse tõttu katusekattematerjalina. Tänapäeval on asbesti sisaldavad materjalid Euroopa Liidus keelatud. Eterniit (tänapäevane) on asbestivaba tsementkiudplaat, mis on mõeldud kaldkatuste (kaldega üle 7°) ja seinte katmiseks. Laineplaadid liigitatakse mittepõlevate materjalide hulka. Asbestivabade kiudtsement-laineplaatide valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet (opooka või lubajakivijahu) ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile. 49. Bituumenist katusekattematerjalid.
vooderdatud ja mineraalvillaga täidetud puitsõrestikke, milles puitpostide ristlõikeks on 5×7 cm, sammuks 60 cm, või seinu, kus puitsõrestik on asendatud metallkarkassiga. Ümber vaheseinte perimeetri tuleb paigutada heliisolatsiooni riba. Pesemisruumi eraldavad seinad on soovitav laduda tellistest, keramsiit või betoonplokkidest. Kui pesemisruumi seinad tehakse karkassseinana, siis tuleb niiske ruumi poole siseviimistluse aluskihiks paigaldada tsementkiudplaat, kuna kipsplaadis (ka veekindlas) tekib aja jooksul mürgine hallitus, mis põhjustab inimeste haigestumist. Kandvate vaheseinte paksus kahekordses hoones peab olema tellistest vähemalt 25 cm, keramsiitplokkidest 20 cm, gaasbetoonplokkidest 25 ja betoonplokkidest 19 cm (Columbia kivi) Mürakindlad vaheseinad · madalaid sagedusi isoleerivad hästi rasked ja jäigad materjalid (näiteks korteritevahelise vaheseina mõlemad pooled kaetakse 2x kipsplaadiga,
Mõnikord lisatakse kipsitainale vahtu (kaalu alandamiseks). Kipsitaigen kleepub papi külge ilma liimita. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Veekindlust suurendavate lisanditega plaate kasutatakse ka välisseinte tuuletõkkekihina. Eesti kipsplaate ei toodeta Eterniit- ehk asbestivaba tsementkiudplaat- on mõeldud kaldkatuste ja seinte katmiseks. Laineplaadid valmistatakse mittesüttivast materjalist ning kuuluvad mittepõlevate materjalide hulka. Valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet (nt lubjakivijahu) ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile. 47.Betoonkivid- sarrust ei kasutata
Silikaattellistest Keraamilistest tellistest Õõnestellistest Täistellistest Võib laduda massiivsete seintena või kahekihiliste seintena, vahel mineraalvill + õhuvahe. Seinad eraldada vahelaest: põrandast ja laeplaadist elastse vahetäitega ja mastiksiga. Kergseinad: Ehitatakse karkassile sammuga 600 mm (400mm või 450mm) Karkass võib olla puidust või plekkprofiilist. Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: Kipsplaat Tsementkiudplaat Puitlaastplaat Vineer Ühekihiline plaat: Kipsplaadid kinnitatakse kruvidega nii, et plaadi ja põranda/lae/seina vahele jääks 7-10mm suurune vahe. Plaat fikseeritakse esmalt 3-4 kruviga. Seejärel lisatakse kruve ca 600mm sammuga. Lõplik kruvide hulk lisatakse pärast seda, kui kogu konstruktsiooni plaadid on paigaldatud. Kahekihiline plaat: Esimese kihi plaadid fikseeritakse esmalt 600 mm sammuga. Seejärel kinnitatakse teised plaadid, mis kinnitatakse samuti ca 600 mm sammuga
Õhuke puitkiudplaat („soome papp“) 86…90 11…12 Tuuletõkke kipsplaat 91…93 0,5 Vannitoa kipsplaat 91…93 2…3 Bituumenpaber 94…95 3…4 Vahtpolüstüreen >95 >12 Klaasvill >95 >12 Tsementkiudplaat >95 >12 Betoon 90...95 Tolmulestad võivad põhjustada allergiasoodumusega isiku tundlikkuse suurenemist ja allergiahaiguse, eelkõige allergilise riniidi ning astma kujunemist. Allergeeniks on tolmulestade seedeensüümid, mida nad eritavad väljaheite ja eralduvate nahaosakestega (Annus 2008). Tolmulestadele sobiv suhteline niiskus toatemperatuuril on RH >45 % (Hart 1998, Korsgaard 1983) … 50% (Arlian jt. 1999)
annaabi.ee 
