● Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme, ülesandega oguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. ● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just EPS, avab ettemääratud aja pärast raadioantennid ning alustab teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. ESTCube-1 alamsüsteemid Kommunikatsiooni alamsüsteem (lühend COM) ● Võimaldab suhtlust satelliidiga. ● ESTCube-1 puhul töötab ainult teiste alamsüsteemide jaoks. ● Suudab edastada ligikaudu 62 kilobaiti andmeid minutis. ESTCube-1 alamsüsteemid Käsu- ja andmehalduse alamsüsteem (lühend CDHS) ● Koordineerib satelliidi normaalset tööd. Selles alamsüsteemis toimub põhiline andmete - telemeetria - kogunemine terve satelliidi kohta, andmete ladustamine ning käsu peale Maale saatmine. ● CDHS on esmane pöörduspunkt kõigi missiooni jooksul
Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef
Satelliittelefon Satelliittelefon, satelliitmobiil või siis satphone on üks mobiiltelefonide tüüpidest. Referaadi järgnevas tekstis kirjutan satelliittelefonide erinevustest võrreldes mobiiltelefonidega, toimimispõhimõttest, ajaloost. Lisaks veel kirjutan sellest, kuidas neid kasutatakse ning kes neid kasutada saavad. Satelliittelefon, satelliitmobiil või siis satphone on üks mobiiltelefonide tüüpidest, mis on ühenduses orbiidil oleva satelliidiga ning helistatakse läbi selle.Tal on põhimõtteliselt samad funktsioonid nagu mobiiltelefonil. Satelliittelefoni saab kasutada ainult maal või siis ainult teatud piirkondades. Esimesed satelliittelefonid loodi 1990 aasta ning need olid kogukad ja rasked ning neil olid pikad antennid. Selle-eest tänapäevased satelliittelefonid on väiksemad ning sarnanevad nutitelefoniega. Satelliittelefonidega ühenduses olevad satelliidid asuvad 35000 kilomeetri kõrgusel ning
Kütus- lennul, kuni 600 l kütust Lennukiirus- kuni880 km/h “Keskmise” Tomahawk raketi hind- kuni 8 miljonit krooni (511 293.188€) Peamised komponendid Maastikku jälgiv radar Kaamera Pardaarvuti Maastiku digitaalne kaart GPS-süsteem › GPS- globaalne asukoha määramise süsteem, mille põhiosaks on 24 kindlal viisil liikuvat satelliiti. Neist neli on alati nähtaval. Vahetades signaale nende nelja satelliidiga määratakse objekti kaugus satelliitidest ja sellest omakorda objekti täpne asukoht ning kiirus. Rakett sihtmärgini Lendab etteprogrammeeritud teed pidi, võimalikult madalalt Lennukõrgus maapinnast võib olla kuni 20 m Tiibraketid praktiliselt tabamatud Ei pruugi rünnata otsesihis, vaid mistahes küljest Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/horisont/ar tikkel80_68.html https://et.wikipedia
moodus, mis kasutab tõukejõu saamiseks Päikeselt väljapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk päikesetuult. Selleks keritakse lennu käigus satelliidist välja traatidest struktuur (traatide pikkus 10 meetrit, läbimõõdud 50 ja 20 mikromeetrit). ESTCube-1 on selle tehnoloogia esimene katsetus. Samuti on satelliidi eesmärk pildistada kosmosest meie planeeti Maad, eriti Eestit, kus ta lendab üle iga päev enam kui seitse korda. Samal ajal peab sidet satelliidiga Tõravere observatoorium, mis laeb andmeid alla. Satelliidi liikumistrajektoori on võimalik ka igal inimesel endal jälgida. Selleks on loodud eraldi internetilehekülg, milles on näha, kus satelliit parasjagu viibib. ESTCube-1 kogu projekti maksumus koos orbiidile lennutamisega läks kokku umbes 100 000 eurot. Projekt ise on üsna kulukas, kuid see satelliit on Eesti teadusmaastikul kindlasti üks suur samm edasi. Samuti on see tunnustatud Eestis kui Aasta tegu 2012.
1) GPS on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud
on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. Lisaks arendadakse ja kasutatakse ka teisi GPS süsteeme. Vene Globaalne Navigatsiooni-Satelliidi-Süsteem (GLONASS) oli ainult vene sõjaväe kasutuses aastani 2007. Veel on katsetuses Hiina Kompassi Navigatsiooni- Süsteem ja Galileo (satelliidi navigatsioon) Euroopa Liidus. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. GPS koosneb kolmest osast: Kosmose segment, kontrollsegment ja kasutaja segment. USA Õhuvägi arendab, hooldab ja kontrollib kosmose segmente. GPS satelliidid saadavad signaale kosmosest ja iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada kolmemõõtmelist asukohta (laiuskraadid, pikkuskraadid, sügavus) ja kestvat aega.
Neil pole juba praegu minu arust mõtet, sest kui nutitelefonis on sisseehitatud MP3-mängija ja kõik muud vajalikud asjad kompakstelt koos , siis polegi muid seadmeid vaja. GPS süsteemid GPS süsteem ehk Üleilmne asukoha määramise süsteem on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. GPS võimaldab asukoha ning aja informatsiooni kättesaadavuse iga ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa, kui on GPS seade ühendatud vähemalt nelja satelliidiga ja asukoha arvutamiseks kasutatakse GPS-meetodit. Seda süsteemi peab üleval USA valitsus ja on vabalt kättesaadav igaühele, kellel on GPS vastuvõtja. Lisaks arendadakse ja kasutatakse ka teisi GPS süsteeme. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See loodi selleks, et saada lahti eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. GPS-il on kolm osa: o kosmose segment,
satelliidi süsteem. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese
kokku, muutub aine kiirgusele läbipaistvaks. Toimub kiirguse eraldumine ainest ja hõre aine ei ole enam olulises vastasmõjus kiirgusega. Sellisesse kiirgusesse jääb jälg viimasest vastasmõjust ainega, kuigi ta jahtub edasi koos Universumi paisumisega. See jälg kajastub nii kiirguse spektris kui ka tema temperatuuri ruumjaotuses. [2] MITTEHOMOGEENSUSEST 6 COBE satelliidiga kui ka temast hiljem orbiidile lennutatuga, tingnimetusega WMAP, määrati reliktkiirguse ülipeenstruktuur taevalaotusel. See oli eriti raske ülesanne. Tuli määrata kiirguse temperatuuri sajatuhandik kraadiseid hälbeid keskmisest. Kuigi see raadiokiirgus on väga homogeenne, näitab täppisuurimine, et tal on keerukas struktuurimuster. Just neist tühistest hälvetest algas mateeria koondumine tähtedeks ja galaktikateks.
Satelliidifotodelt on näha suurenev auk metsas ning nii tehakse kindlaks kurjategijate asupaik, et politsei saaks kohe kohale sõita. Salakauba jälitamine: Kui narkopolitsei kahtlustab, et mõnda laeva kasutatakse narkootikumide salakaubaveoks, siis paigaldavad ametivõimud märkamatult laeva külge väikese saatja, mis annab satelliidi vahendusel infot laeva asukoha kohta. Nii saavad ametivõimud laeva jälgida ja kurjategijad sobival hetkel arreteerida. Terrorismi peatamine: Kui satelliidiga tabatakse tundmatud raadiosignaalid, mis pärinevad keset kõrbe püstitatud pikast antennist, murravad arvutispetsialistid koodi ning avastavad, et terroristid plaanivad järjekordset kuritegu. Kohale saadetud sõjavägi avastab terroristide maa- aluse baasi ning tõmbab kriipsu peale kurjategijate plaanidele. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi Tartu-suuruses Darmstadti linnas Saksamaal paikneb hoone, kust
satelliidi kommunikatsioonisüsteemile Maale saatmiseks. Käsu- ja andmehaldussüsteem jooksutab ka satelliidi orientatsiooni juhtiva süsteemi protsesse. Kommunikatsioon Satelliidi kommunikatsioonisüsteem võimaldab suhtlust satelliidi ja maapealsete sidejaamade vahel. Satelliidil on üks ühenduskanal info vastuvõtmiseks Maalt ja kaks ühenduskanalit info Maale saatmiseks. Sidepidamine satelliidiga toimub amatöörraadio 2-meetrisel lainealal ja 70-sentimeetrisel lainealadel. Asendi määramine ja juhtimine Satelliidi asendi määramise ja juhtimise alamsüsteemi eesmärgiks on teha kindlaks, milline on satelliidi asend orbiidil, kui kiiresti satelliit pöörleb ja vajadusel selle asendi ning kiiruse muutmine. Selle tõttu on satelliit varustatud päikesesensorite, magnetomeetrite ja güroskoopidega
infot laeva asukoha kohta. Nii saavad ametivõimud laeva jälgida ja kurjategijad sobival hetkel arreteerida. · Veepuudus Kui pole juba mitu kuud sadanud, ei lubata talupidajatel vett kasutada oma põldude kastmiseks. Kui aga satelliidifotodelt on näha, et mõne talupidaja põld annab ülihead viljasaaki ja lähedalasuva järve veetase on oluliselt langenud, kahtlustatakse seda talupidajat seadusevastaselt oma põldude kastmises. · Terrorismi peatamine Kui satelliidiga tabatakse tundmatud raadiosignaalid, mis pärinevad keset kõrbe püstitatud pikast antennist, murravad arvutispetsialistid koodi ning avastavad, et terroristid plaanivad järjekordset kuritegu. Kohale saadetud sõjavägi avastab terroristide maa-aluse baasi ning tõmbab kriipsu peale kurjategijate plaanidele. (Steve Parker. Satelliidid nüüd ja tulevikus. Koolibri, 2000) 13 10. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja
aastasse ning kuhu iga kuu, päev, tund ja minut lisandub hulgaliselt andmeid. Andmeteenistuse ekspluatatsiooni inseneri Peter Miu sõnul saabub andmeid 100 gigabaidi jagu päevas. Need kogutakse, salvestatakse ja dubleeritakse, et säilitada neid igaks juhuks kahes eri paigas. Ühtlasi tuleb aeg-ajalt kontrollida, kas andmed on hästi säilinud, ja täiustada nende turvameetmeid. Möödunud aasta 8. juunil lennutati üles Jason-2, mis uurib koos esimese Jason-1 satelliidiga ookeanipinna topograafiat. On ju pikka aega arutatud, kas ja kui palju maailmamere pind tõuseb, ning spekuleeritud suuremate või väiksemate tulevikus toimuvate üleujutuste üle. Jasonid ei spekuleeri, vaid mõõdavad täpselt, kui kõrgel on maailmamere ühe või teise osa pind, milline on reaalajas merepinna õhurõhk, temperatuur ja niiskus, vee soolsus, tuulte ja hoovuste suund. Jason-2 jälgib maa- ja merepinda kolme kilomeetri täpsusega ning mõõdab sealt tulevat kiirgust
on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaa- davuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Satelliitside: GPS Paljud tsiviilisiku aplikatsioonid kasutavad ühte või rohkemat GPSi kolmest komponendist: täpne asukoht, relatiivne liikumine ja aja ülekanne. Mobiilsus: Kella sünkroniseerimine võimaldab aja üleviimist, mis on oluline jaamade omavaheliseks sünkroniseerimiseks, et lihtsustada ja kiirendada
kokkupõrkel proto-Maaga, mille tagajärjel osa veel mitte tahke Maa materjali arvel moodustus Kuu. Selline võimas katastroof võis mõjutada ka Maa esialgset pöörlemismomenti. Mis mõjutab Maa pöörlemist? Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo,pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vastu maapinda. Kui viiksime vurri satelliidiga kosmosesse, kus ei takista õhk, ega Maa külgetõmme, pöörleks see seni, kuni satuks mõne teise kosmilise objekti lähedusse, mis seda külge tõmbaks. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjustest ongi Päikese külgetõmbejõu mõju. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel.
parasvöötmes segametsavööndi põhjapiiril. 2. Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir? V: Narva jõgi, Peipsi järv, Lammjärv ja Pihkva järv. 3. Mis on põhikaart? V: Kogu Eesti territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maastikuobjektid. 4. Kuidas töötab ülemine asukoha määramise süsteem (GPS)? V: Telefon vahetab signaale vähemalt 4 satelliidiga 5. Mida näitab geokronoloogiline skaala? V: Ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogideks. 6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti alal? V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja liivakivid. 7. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. V: Devon kuni kvaternaar umbes 350 mln aastat. 8
20 000 km kõrgusel ja saadavad pidevalt raadiosignaali. Vastuvõtja mõõdab satelliidi väljasaadetava signaali teeloleku aega ja arvutab selle järgi kauguse satelliidist oma antenni keskpunktini. Asukoht on üheselt määratud, kui on teada kaugused kolme satelliidini. Neljandat satelliiti on vaja vastuvõtja kella sünkroniseerimiseks. Side suurema arvu satelliitidega võimaldab täpsemat kohamäärangut. Paremad GPS-vastuvõtjad on võimelised üheaegselt suhtlema kuni 12 satelliidiga ja suudavad mõõta ka taevast tulevate signaalide kandevsageduse faasi. Kui atmosfäär satelliitidelt lähtuvate signaalide levikut ei häiriks (sihiliku häirimise lõpetas USA aasta tagasi), lubaks see "trikk" asukohta määrata sentimeetri täpsusega. Atmosfääri mõjust põhjustatud viga (kuni 10 m) parandatakse diferentsiaal-GPS-meetodil. Selleks kasutatakse tugijaama, mis "teab" oma tegelikke koordinaate. GPSi pakutud asukoha ja õige asukoha vahe
Sageli on need pilved lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb 23. Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo, pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vast maapinda. Kui viiksime vurri satelliidiga kosmosesse, kus ei takista õhk, ega maa külgetõmbe jõud, pöörleks see seni, kuni satuks mõne teise kosmilise objekti lähedusse, mis seda külge tõmbaks. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjuseks ongi Päikese külgetõmbe jõu mõju. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa
kaudu, satelliidi MERIS algoritmide kontroll Läänemere tingimustes ja Hiiumaa laidude piirkonna põhjataimestiku muutuste aegridade analüüs. (Kutser, T. 2011) 2012. aasta alguses edastati TÜ Eesti Mereinstituudi kodulehe kaudu kõigile huvitatud tarbijatele regulaarselt MERIS’e klorofüll-a, lahustunud orgaanilise aine ning hõljumi produkte ja satelliidi MODIS merepinna temperatuuri kaarte. Kahjuks kaotas Euroopa kosmoseagentuur satelliidiga ENVISAT, millel MERIS sensor paiknes, ühenduse aprillis ning peale ligi kümme aastat toimunud mõõdistusi loeti selle satelliidi missioon lõppenuks. Hetkel on kaalumisel kas teha uus GIS rakendus satelliidi MODIS produktide edastamiseks või pidada umbes aastane paus ning jätkata produktide GIS serveris avalikustamist aasta pärast kui peaks startima ESA satelliit Sentinel-3. (Kutser, T. 2012) 5. In Situ mõõtmised – mis ja kuidas ? In situ mõõtmine ehk maapealne mõõtmine.
piirkondades (nt. Rotterdami sadam) on kas kaldale, nähtavale kohale, või poile välja pandud vastavas piirkonnas kasutatav VHS kanal (Kanal näidatakse ära uude piirkonda sisenemisel.) 2. (D)GPS -- Digital Global Positioning System. Edastab infot laeva asukohast jms. (Tavaliselt on selleks infoks asukoha koordinaadid, liikumise suund, kiirus jms.) Teave edastatakse arvutisse või muule seadmele ja sealt edasi kas elektronkaardile või mujale. Kuna GPS seade kontakteerub ainult vastava satelliidiga, siis on info edastamiseks kaldajaamadele jms. vaja spetsiaalset seadet. Selleks on järgmisena - tulev transponder. Transponder süsteem on IMO nõudmine- 3. Transponderid. Sellisel juhul toimub infovahetus automaatselt (seadmelt-seadmele). Saadud info (laeva asukoht, kiirus, mõõtmed, teave lastist, sihtpunkt jne.) kuvatakse olenevalt infost kas graafiliselt, või teksti kujul. Kuna kogu eelpool mainitud infot ei
astronoomilised kalendrid) ja ajastandarditele-kelladele. See info saadetakse läbi maapealsete kontrolljaamade satelliitideni paar korda päevas. GPS vastuvõtja võtab vastu satelliitide signaale ja määrab nende abil oma asukoha 2D või 3D koordinaatide süsteemis. Asukoha koordinaadid saadakse kohe (navigatsioon) või peale andmetöötlust (täpisnavigatsioon, geodeetilised tööd). Hetk on põhimõtteliselt näha kuus satelliiti. 3D kohamääranguks on vaja side vähemalt nelja satelliidiga. Maksimaalselt on nähtaval 12 satelliiti ja paremad vastuvõtjad suudavad neid kõiki jälgida. Vastuvõtjad jagatakse ühe- ja kahesageduslikeks. Ühesageduselised kasutavad L1 ja harilikult ainult C/A koodi. Kahesageduselised vaatlevad nii L1 kui L2 faaside vahesid, C/A ja P koodi ning signaalide Doppleri nihet (P- koodi ei saada otseselt vaid see rekonstrueeritakse). On kaasaskantavaid vastuvõtjaid kuid ka selliseid, mida saab paigaldada lennukitesse,
vahel. Joonisel 14 on näitena toodud ühe laiendatud planetaarülekande võimaliku variandi joonis. Planetaarülekanne koosneb kahest päikeserattast (4 ja 5), millest suurem on jäigalt kinnitatud vedavale võllile ja väiksem saab vastavalt vajadusele kas vabalt pöörelda või on lukustatud. Raamil (6) pöörlevad satelliidid on paigutatud paarikaupa: üks satelliitidest on lai ja see hambub korraga kahe hammasrattaga: suure päikeserattaga (4) ja kitsama satelliidiga (2). Kitsam satelliit (2) ühendab omavahel väiksemat päikeseratast (5), laia satelliiti (3) ja kroonratast (1). Kõik nimetatud osad paiknevad kroonratta (1) sees, mis ka on ülekande veetavaks osaks. Joonis 14. 1 5 2 3 6 4 2
kaudu teatada sellest Soome päästekeskusele VHF 16. Hädakutsungite kanalil, ei vastanud neile keegi. Nad lülitusid ümber kanalile 2182, mis katab kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust. Lõpuks võeti mobiiltelefonid, otsiti maismaal paiknevad päästekeskuste numbrid ja helistati neile. Küllaltki lähedal Peterburis asuvas Venemaa Riiklikus Merepääste Koordineerimiskeskuses valitses samuti vaikus. Nimetatud keskus oli ühenduses mitme USA ja Vene satelliidiga, mis võtavad vastu hädamajakate signaale ja edastavad hättasattunud laeva täpsed koordinaadid. Edastamissatelliitide kogum COPSAS-SARSAT teatab andmed päästetööde koordineerimiskeskusesse. Aga satelliidid ei fikseerinud midagi, sest Estonia hädasignaalide poid EPIRB olid kõigi teadaolevate reeglite kiuste välja lülitatud. Õnnetuse ajal edastati Soome lõunarannikult ilmselt mingi signaal, mis blokeeris kogu raadioside
puhul tundmatud. Erinevate maade vaatajad on võimelised vastu võtma signaale teistest maadest ning seega vaatama programme, mis ei olnud neile määratud. Põhjuseks on siin nn spillover ehk üle riigpiiri ulatuv satelliitsignaalide vastuvõtu ala.47 Enamik satelliite kannab programme üle otse nende allikast, näiteks mõnest televisioonikeskusest, tulenevalt. Maal baseeruv jaam on otseselt seotud satelliidiga. Hetkel, mil signaalid jõuavad satelliidini, on nad juba avalikkusele kättesaadavad. Vastuvõtt on momentaalne ja selles aspektis täidabki satelliit lihtsalt saatejaama rolli.48 Võrreldes elektromagnetiliste lainete abil teostatava ülekandega, ei muuda satelliitülekanne intellektuaalse omandi õiguste olemust. Ainus, mis satelliitülekande puhul muutub, on teose leviku territoriaalsus.49 2.3. Tarkvara ja kirjandusteoste piraatlus
autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 3 Osoonikihi olukord Maapeal algasid osoonikihi mõõtmised 1956 aastal, Halley Bay's , Antarktikas. Osoonikihi satelliidilt mõõtmised algasid 70-ndate aastate algul. Esimesed võrdlevad ülemaailmsed mõõtmised algasid 1978 Nimbus-7 satelliidiga. Nimbus-7 kandis TOMS (Total Ozone Mapping Spectrometer), ja SBUV(Solar Backscatter UV Meter) instrumenti. TOMS lõpetas oma tegevuse 7 mail 1993, kuid praegu kasutatakse mitmeid uusi satelliite. 3.1 Osoonikihi olukord väljaspool polaaralasid E.Kyrö(1993) andmeil jätsid teadlased 1960 ndatel ja 1970 ndatel aastatel vajaliku tähelepanuta 2- 5% suurused osoonikihi paksuse muutused aastakümnes. "Viimastel aastatel on trendianalüüse
annaabi.ee 
