Keemiline ühend, mis närviimpulsside mõjul sünapsis vabaneb ja lihasraku membraani mõjutab, tekitab seal elektrilise erutuslaine, mis piki rakumembraani kiiresti edasi levib. T-torukeste kaudu jõuab see erutuslaine ka lihasraku sisemusse ning kandub üle sarkoplasmaatilisse retiikulumi, millel on kontaktid T-süsteemiga. Sarkoplasmaatilisest retiikulumist vabaneb seepeale suur kogus kaltsiumi, mida seal rohkesti leidub. Kaltsiumi kontsentratsioon sarkoplasmas kasvab ning kaltsiumioonid mõjutavad väga ruttu. (Ööpik, V). Kokkuvõtteks saab järeldada, et skeletilihas on ehituselt kõige keerukam lihas, kuna see on ka kõige liikuvam. Talitus, ehitus ning eristus on tänapäevaks väga täpselt selgeks tehtud ning seetõttu saame ka täna teadlikult treenida ning teadlikult probleeme ravida. Kasutatud kirjanduse loetelu: Elias, T. Skeletilihased. Liha morfoloogia. 2012. Tartu http://lihamorfoloogia.weebly.com/skeletilihase-ehitus.html
moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+- ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia
oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis. Lôôgastumine kui energiat tarbiv protsess. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel. Eri tüüpi kiudude vôrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste
6. Iseloomusta vöötlihaskudet ehk skeletilihaskudet inimese organismis. • vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega mitme tuumaga lihasrakkudest ehk silindrikujulistest vöötlihaskiududest; • vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid; • vöötlihaskude moodustab ka mõnede siseelundite nagu keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihaseid; • vöötlihaste tegevus allub inimese tahtel; • vöötlihaskiu sisemuses ehk sarkoplasmas on mitokondrid, rakusisaldised ning müofibrillid; 7. Kuidas jagunevad lihased inimese organismis? 1.aeglased osüdatiivsed lihased 2.kiired oksüdatiiv-glükolüütilised lihased 3.kiired glükolüütilised lihased 8. Kirjelda skeletilihaste kontraktsiooni inimese organismis. • lihaste lühenemine tekitab jõu, mis kõõluste vahendusel kantakse luudele; • luud ja lihased moodustavad erinevaid kangisüsteeme; • luukangide liigutamine lihaste jõul annab inimesele liikumise võime. 9
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane
luukoe resorptsiooni intensiivistumine ligikaudu 30% ja luukoe moodustumise langus ligikaudu 70%. 46) Lihaskoe alaliigid, nende võrdlus Silelihaskude ja vöötlihaskude. Vöötlihaskude omakorda jaguneb skeletilihas- ja südamelihaskoeks. 47) Müotsüütide erinevus skeletilihaskiust - · Müotsüütides on eriti palju mitokondreid, moodustades 35- 45% raku mahust. · Müofibrillid ei moodusta siin silindrilist struktuuri ,vaid võrgustiku. · Mitokondritevahelises sarkoplasmas sisaldub palju glükogeeni. · Nii mitokondrid, glükogeen, rasvatilgad kui ka Golgi kompleks paiknevad aga müotsüütides rakutuuma poolustel. 48) Treeningu mõju südamelihasele - Kehaliselt aktiivsetel inimestel on risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ligikaudu 39% väiksem. Keskmine eluiga oli 1- 2 aastat pikem kui väheliikuvatel inimestel. Kehalise treeningu mõjul on võimalik vähendada organismi "kulumist" ja
Lihasrakule spetsiifilised organellid on müofibrillid, millel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime. Müofibrillid on niitjad valgulised moodustised, mis kulgevad piki lihaskiudu ning täidavad suurema osa rakusisesest ruumist. Sarkoplasma valgud – Lihasraku sisemust, sarkolemmiga ümbritsetud ruumi, täidab viskoosne vedelik, mida nimetatakse sarkoplasmaks. Sarkoplasma sisaldab lahustunud valkusid, mineraalaineid, glükogeeni, lipiide ja palju teisi aineid, sarkoplasmas paiknevad kõik lihasraku organellid. Membraanide valgud – Vahetult endomüüsiumi alla jääb lihasraku plasmamembraan ehk sarkolemm. Sarkolemm ümbritseb lihaskiudu, selle otstes ühineb ta aga kõõlustega. Z-liinid on valgulise koostisega mambraanjad moodustised, mis läbivad müofibrille ristisuunas regulaarselt kindla vahemaa järel. 3. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate
Lihaskoe põhitüübid: 1. Silelihaskude(ei allu tahtele) 2. Skeletilihaskude 3. Südamelihaskude Viimased kaks on ristivöödilised. Skeletilihasel paiknevad tuumad kiudude perifeerias, südamelihases kiudude keskel. Rakumebraan sarkolemm, tsütoplasma sarkoplasma Skeletilihaskude Skeletilihase struktuursed ühikud on lihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised sümplastid. Mõnisada lamedat tuuma on paigutunud sarkolemmi alla, sarkoplasmas on müofibrille, tavaorganelle ja sisaldisi: glükogeeeni, müoglobiini(sarnane hemoglobiinile) ja lipiide. Lihaskiud on ümbritsetud õrna sidekoega: endomüüsiumiga. Koonduvad kimpudeks, mida katab natuke tugevam perimüüsium. Kogu lihast ümbriteb epimüüsium. Müofibrillid on vöödilised: tume vööt on A-vööt, hele I-vööt. A-vöödi keskel olev õhuke hele riba on H-vööt, I-vöödi keskel olev õhuke tume riba on Z-membraan. Aktiini filamendid on
f. Aktsioonipotentsiaalid levivad kiirusega 5-10 cm/s Silelihasekontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonipotentsiaal kestab mitusada millisekundit. Pikk tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Plastilisus (avaldub selles, et lihase erinevate pikkuste juures püsib lihaspinge määrkimisväärsete muutuseta). Vöötlihas – lihasrakk on mitme tuumadega, lihasraku ümbritsev membraan ehk sarkolemm. Tsütoplasmas ehk sarkoplasmas on: mitokondrid, glükogeenigraanulid, müofibrillid, müofibrillid (sisaldavad müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke: troponiini, tropomüosiini; lisavalke: titiini, nebuliini). Titiin – stabiliseerib kontraktiilsete valkude positsiooni ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist pärast venitust. Nebuliin kinnitub Z – kettale, paikneb aktiinifilamendiga kõrvuti ja aitab neid sarkomeeris reastada.
võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. Jalavõlv on omane ainult inimsele ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 56. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrikujulistest vöötlihaskiududest. Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest millimeetrist kuni 10-12 cm. Vöötlihaskiudu katab membraan - sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis koosnevad müofilamentidest (viimaseid on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid). Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristvöödilisuse. 57. Lihase ehitus:
millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist- sarkolemmist. Tsütoplasmas e sarkoplasmas paiknevad müofibrillid,mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini,regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini.Aktiini- ja müosiinifilamendid paiknevad korrapäraselt .Piirkond ühest Z-kettast teiseni-sarkomeer. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile-kui vöötlihase kontraktsioonimehanism põhimõtteliselt sarnane.Lihase lühenemisel
kesta mitusada millisekundit,silelihaste lühenemiskiirus ja ATP lõhustumine on 100...1000 korda aeglasem kui vöötlihasel.Silelihast iseloomustab pikkaaega kestev tooniline kontraktsioon ja plastilisus. Vöötlihased:moodustavad 40-50% kehamassist.Skeletilhaste kontraktsiooni algatavad kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist-sarkolemmist. Tsütoplasmas e sarkoplasmas paiknevad müofibrillid,mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini,regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini.Aktiini- ja müosiinifilamendid paiknevad korrapäraselt .Piirkond ühest Z-kettast teiseni-sarkomeer. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile-kui vöötlihase kontraktsioonimehanism põhimõtteliselt sarnane
Z-diskile, mis koosneb philiselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Kui näiteks üks müofibrill, mis on 5 cm pikk ja sisaldab 20,000 sarkomeeri, lüheneb 4 cm-ni, siis vastavalt iga sarkomeer lühenes 2.5 -lt 2.0 mikrom-ni. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsioonilised muutused müosiini molekulis, mis phjustab müosiini molekulide nihkumise aktiinifilamentide suhtes. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca + + ioonide poolt
omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini
Lihaskude: Vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude Lihaskoed on võimelised kontraheeruma Lihaskiud on kaetud sidekoelise ümbrisega e. Endomüüseumiga Lihaskiud koosnevad müofibrillidest, mis omakorda koosnevad Aktiini, Müosiini ja Titiini filamentidest. Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, siseelundites (sooled, hingamisteed). - Kontraktsioonid ei allu tahtele Silelihaskude Koosneb käävjatest silelihasrakkudest, kepjas tuum paikneb lihasraku keskel sarkoplasmas (tsütoplasma). Müofibrillid asuvad rööbiti raku pikiteljega Vöötlihaskude Vöötlihaskiud on varieeruva pikkuse ja läbimõõduga. Alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud Eristatakse: Somaatiline muskulatuur: kere ja jäsemete lihased, silmamuna välislihased Erivistseraalne lihaskond: Kõri lihased, suulagi, neel, pea ja mõned kaelalihased Vöötlihaskude (skeleti lihas) Kiud on ristivöödilised
(aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+-ioonide vabvanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud CA2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist.Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: libisemisteooria põhiseisukohad. Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga (troponiin C-ga). Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne
müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z- diskile, mis koosneb pōhiliselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vōimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca ++ ioonide poolt. 12
üksik-üksus e spontaanaktiivsusega silelihased – ühendatud mulkühendusega. Tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegselt kontraheeruva üksuse. Seda tüüp lihased mao- ja sooleseinas, siseelundites, sapiteede ja kusepõie ja emaka seintes. Vöötlihased – moodustavad 0-50% kehamassist, kinnituvad luudele. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ja seda ümbritsevast membraanist – sarkolemmist. Sarkoplasmas paiknevad mitokondrid, glükogeenigraanulid ning müofibrillid, mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini, regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini ning lisavalke titiini ja nebuliini. Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid). Funktsioon : lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks, asendi säilitamiseks ning soojaproduktsioon külma stressi puhul. Südamelihased – ei allu tahtele. Töötavad automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku
annaabi.ee 
