42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu 49 50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53
hoidja. Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas, looniitudel, puisniitudel, põõsarindes. o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast.
41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa
41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa
Formica picea + + + Formica polyctena + + + + + Formica pratensis + + + + + Formica pressilabris + + + Formica rufa + + + + + + Formica rufibarbis + + + + Formica sanguinea + + + + + Formica suecica + + Formica transkaucasica + Formica truncorum + + + + + + Formica uralensis + + + Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad Selts: kiletiivalised
Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks orgaanilisi happeid, parkaineid, pektiinaineid, karotiini, fütontsiide, eeterikku õli, viburniini, bioaktiivseid aineid jpm. Rahvameditsiinis peetakse lodjapuud „imeravimiks“, kuna see aitab tõhusalt väga paljude haiguste vastu. Toored marjad põhjustavad seedeelundkonna põletikku, kuid tänu nende mõrususele on surmavat doosi üsna ebatõenäoline manustada. Mittesöödav Cornus sanguinea(verev kontpuu) Mõrud marjad arvatakse sageli olevat mürgised, kuid see ei ole päris õige. Kuigi mitte mürgised, võivad siiski tekitada halva enesetunde kui tarbida, kuna nad pole söödavad. Lehed võivad põhjustada nahaärritusi tundlikele inimestele. Vaieldamatult mürgine Thuja koraensis(korea elupuu), Thuja occidentalis(harilik elupuu), Thuja plicata(hiigelelupuu) Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Mürgised on kõik taime osad.
Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga. All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane
sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga Heledad peenrood paistavad vastu valgust välja · Harilik kikkapuu · Euonymus europaeus Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea Elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga Ümardunud või kiilja alusega Alt sinakashall, Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja
.................................23 5.14. Toominga (Prunus padus).............................................................................................24 5.15. Harilik türnpuu(Rhamnus catharticus).........................................................................24 5.16. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla)...................................................................24 3 5.17. Verev viirpuu(Crataegus sanguinea).............................................................................25 6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks...............................................................................26 6.1. Jugapuu (Taxus baccata)...............................................................................................26 6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus).....................................................................28 6.3
(otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas ( nagu viinapuu leht, punane või punakas, piklik, kiiljas, saagjas) * Euonymus europaeus - harilik kikkapuu - elliptiline, nagu kolmnurk tipus, teritunud tipp - laikiilja alusega - peensaagja servaga (kiiljas, tuhm roheline) * Cornus sanguinea - verev kontpuu - leht on laiem kui albal, lehe tipp järsult teravnev, tuhm tumeroheline * Cornus alba - siberi kontpuu - kreemjat värvi - elliptiline, ühtlaselt teravneva tipuga - kiilja või ümarneva alusega - tihedalt madalad karvad * Lonicera xylosteum - harilik kuslapuu - leht kitsam/laime - ovaalne, laimunajas või elliptiline - leht terve, ripsmeline - lühike roots hallide karvadega - 3-6 cm pikad * Lonicera caerulea - sinine kuslapuu -
Joonis 27. Aed-päevaliilia 'Custard Candy' (http://www.daylilydiary.com/day_custardcandy.htm) Joonis 28. Aed-päevaliilia 'Custard Candy' Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Aed-päevaliilia 'Custard Candy'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=207&cid=1651&cgid=. 08.08.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=207&art=291. 08.08.2013. 1.15 Helmikpööris (Heuchera) Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) (joon. 29, joon.30) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik. Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust. Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini. Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat. Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht
pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga) Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline) Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane) Kuslapuulised- Caprifoliaceae Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised,
alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad. Euonymus europaeus– harilik kikkapuu Lehed elliptilised, teritunud tipuga, peensaagja servaga, nõrgalt kortsulised, pealt paljad, alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad. Cornus sanguinea– verev kontpuu Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad. Viburnum opulus. – harilik lodjapuu
üksikuna kui ka rühiti murus puude ja põõsaste taustal, püsilillepeenrasse Joonis 28. Aed-päevaliilia (http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/IMG_0197_large.html) 32 Joonis 29. Aed-päevaliilia ,,Crimson pirate" 33 Helmikpööris (Heuchera) Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25 - 40 cm, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: madal puhmas Lehed: Juurelähedaseks rosetiks koondunud ümarad, hambulise servaga, karvased lehed Õied või õisikud: Kellukjad punased, ere- ja vaarikapunased õied on koondunud õisikusse Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: talvekindel, vajab tihti ümberistutamist, ei talu liigniiskust ega mulla läbikuivamist
Paremini edeneb päikselises kohas viljakal ja niiskel mullal. HEMEROCALLIS X HYBRIDA - AED- PÄEVALIILIA • Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Huumusrikas aiamuld. • Lai sordivalik. lühikese mugulja risoomiga ‘Moment of pikaealised ja truth’ väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’ ümarad, sakilise servaga, kompaktne leherosett ulatub 20- 25 cm kõrgusele. Õied on väikesed, kellukesekujulised, vaarikavärvi, koondunud õrnadel vartel pööristesse. Õitseb juuni- august, 60- 90 päeva. • Kasvab hästi kiviktaimlas, päikese käes kuid tuulevaikses kohas. Leplikult kasvab ka varjus, aga ei talu SÜSTLEHINE HOSTA - HOSTA LANCIFOLIA
Kõrgus alla 5 m. Levinud peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. · Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. 40. Perekond kontpuu (Cornus) ja verev kontpuu (Cornus sanguinea) Cornus - perekonda kuuluvad ühekojalised heitlehised (harvem igihaljad) põõsad, madalad puud või poolpõõsad. Perekonnas on u. 4060 liiki, mis levinud parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki: keskmise kõrguse põõsana kasvab paiguti Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti leht- ja segametsades ja puisniitudel verev kontpuu (C. sanguinea), mida kasutatakse ilupõõsana ka haljastuses, ning madala rohttaime haabitusega
kahvatukollast õit 8 cm läbimõõdus. Liigi eritunnused: nagu nimigi ütleb õitseb ta ainult ühe päeva Kasvukoha nõuded: Eelistab päikselist ning parasniisket kasvukohta Kasutamine haljastuses: rühmiti otse muru sisse Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/184 http://www.valgeanso.ee/index.php? page_id=65&lang_id=et&sid=8137b703413dc80f66a9f1392e0cab56&noc ache=1284122549 1.15 Helmikpööris (Heuchera) Konkreetne liik: verev helmikpööris (Heuchera sanguinea) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 40-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: väike puhmik. Lehed: igihaljad, rohelised, sügisel muudavad värvust. Õied või õisikud: väikesed, seguvärvides kellukesed, õrnadel vartel õhulistes pööristes. Õitseb juunist-augustini. Liigi eritunnused: lehed säilivad ka lume all. Ühel kohal võib kasvada ilma ümber istutamata 3-5 aastat. Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust.
Lehed terveservalised, elliptilised või munajad, kaarjalt lehe tipu poole suunduvad külgrood. Kahesugulised valged või kollased väikesed õied on koondunud õisikusse. Viljaks luuvili või 1-3 seemnega mari, mis osadel liikidel söödav. Valge, punane, sinine või must. Puit luukõva ja tihe. Liike 50 (verev, siberi). Levinud Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Puidust valmistatakse tarbeesemeid, söödavate marjadega toiduainetööstuses, haljastuses. Verev kontpuu: Cornus sanguinea Levinud Euroopast Väike-Aasiani. Eestis kodumaine iik. Kõrgus 5m. Talub linnatingimusi, tolmu, gaase, kuivust, kärpimist ja külma. Lehed laielliptilised või munajad, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega. 5-10cm pikad. Õied lamedates õisikutes, valged, lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili 8mm ja seeme 5mm, mustad, pole söödavad, valmivad septembris. Puit tume. Puidust väikesed tarbeesemed. Ilutaim. 41. Siberi kontpuu
mäestikes. Paljud liigid on tähtsal kohal haljastuses, olles vähenõudlikud ja dekoratiivsed ning paljudel neist on silmatorkav lehtede sügisvärvus ja erksavärvilised võrsed, millised teevad nad nauditavaks ka lehtedeta olekus. Mitmete liikide vilju kasutatakse toiduvalmistamisel ja põõsaste erinevaid osi ka rahvameditsiinis. Eestis looduslikult kasvamas kaks liiki, neist üks puitunud ja teine rohtne. Verev kontpuu (Cornus sanguinea) [ sangvìnea] Sanguineus veripunane. Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel.
mäestikes. Paljud liigid on tähtsal kohal haljastuses, olles vähenõudlikud ja dekoratiivsed ning paljudel neist on silmatorkav lehtede sügisvärvus ja erksavärvilised võrsed, millised teevad nad nauditavaks ka lehtedeta olekus. Mitmete liikide vilju kasutatakse toiduvalmistamisel ja põõsaste erinevaid osi ka rahvameditsiinis. Eestis looduslikult kasvamas kaks liiki, neist üks puitunud ja teine rohtne. Verev kontpuu (Cornus sanguinea ) [ sangvìnea] Sanguineus veripunane. Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Tsoon II (IV) . Kultuuristamise aeg tedmata. Tunnused:
Ilu- ja tarbeaia vahel suurt vahet ei tehtud, aed pidi rahuldama mõlemaid vajadusi. Peale kasulikkuse ja ilu mängis taimede valikul olulist osa ka nende sümboolne tähendus, seosed antiikse kirjandusega. Antiigi kirjandusest pärinesid korrapärased puuderead ja nendel ronivad luuderohi ja viinamarjaväädid, pukspuu pügamine loomakujudeks (topiaarium) ja palju muud. Puid-põõsaid hinnati ka nende värvikate õite ja viljade ning sügisvärvi pärast. Larix, Cornus sanguinea, punaste õitega granaatõunapuu jt. Igal aastaajal pidi olema midagi värvikat. Et aeda vaheldust tuua, kasutati ka palju pottidesse ja korvidesse istutatud viljapuid, õitsevaid põõsaid ja muid taimi. AIA ELEMENDID (Hellström 1997) 16. sajandi aedades said loodus ja kunst kokku, teineteist toetades ja aidates. See oli omamoodi mäng, kus vaatajal oli teinekord raske aru saada, kas üks või teine element oli rajatud looduse või inimese poolt (org, koobas jms)
annaabi.ee 
