Kuid iga inimene tahab õnne leida ja seda kogeda ning tihti minnakse seda otsima. Paljude inimeste jaoks peitub õnn väikestes asjades või hetkedes ning paljude jaoks on vaja rohkemat, kui lihtsaid asju või hetki, et olla õnnelik. Näiteks teoses “Toomas Nipernaadi” leidis nimitegelane õnne uute neidudega kohtumisest ja neile hea tuju valmistamisest ning rohkemat ta ei vajanud, et olla rõõmus. Teoses “Taeval ei ole soosikuid” arvas Lillian, et ta on õnnelik siis, kui sanatooriumist vabaneb. Hiljem sai ta aga aru, et see ei teinud teda õnnelikuks ning ta tundis, et vajab rohkemat. Mõnede inimeste jaoks tähendab õnn vabadust ja iseseisvust. Raske on olla täielikult vaba või iseseisev. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” tegelase Lilliani jaoks tähendas õnn vabaks saamist sanatooriumist, kuid pärast põgenemist polnud ta siiski rahul. Samuti lootis ka teoses “Toomas Nipernaadi” nimitegelane leida õnne
jaoks tõeline õnnistus. Samas see kõik tõi talle meelde mineviku, kus ta sai seda teha igapäev, kuni haigus tema karjääri ära rikkus. See oli kurb ja raske hetk. Kuid seal sanatooriumis elasid nad hetkes. Päev korraga. Seega tundis ka tema rõõmu sellest praegusest hetkest ja nautis seda täiel rinnal, kuigi südames voolasid mitmed pisarad. Hollmann naeratas, kui teised, Lillian ja Clerfayt, ära sõitsid. Ära sanatooriumist, tagasi normaalsesse ellu. Praegu oli mehel sisemiselt piinav ja valusalt raske, et tema ei saanud minna, aga ta oli samas õnnelik, et kahel, tema jaoks kallil inimesel, oli ees ootamas uus ja parem elu. Ta sai Lilliani näol lootust ja usku sellesse, et siit sanatooriumist on tõesti võimalik minema saada ja ehk kord tuleb ka tema aeg, kui ta tagasi reaalsusse saab naasta. Lillian oli suremas. Ta ise teadis seda ning tegi kõik, et elada täpselt nii nagu ise tahtis. Muidugi
tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui terve inimene lahkuma. Taaskord oli Lillian tujust ära. Clerfayt pidi peagi lahkuma ja Lillian otustas temaga kaasa minna. Boris armastas Lilliani ja tahtis, et ta sanatooriumisse jääks. Dalai Laama ähvardas Lilliani välja visata, sest Lillian ei täitnud käske ja käis salaja väljas. Lillian pakkis asjad ja läks Clerfaytiga kaasa. Nad sõitsid Prantsusmaale ja ööbisid eraldi hotellides. Nad õhtustasid koos ja Clerfayt suudles Lilliani.
tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui terve inimene lahkuma. Taaskord oli Lillian tujust ära. Clerfayt pidi peagi lahkuma ja Lillian otustas temaga kaasa minna. Boris armastas Lilliani ja tahtis, et ta sanatooriumisse jääks. Dalai Laama ähvardas Lilliani välja visata, sest Lillian ei täitnud käske ja käis salaja väljas. Lillian pakkis asjad ja läks Clerfaytiga kaasa. Nad sõitsid Prantsusmaale ja ööbisid eraldi hotellides. Nad õhtustasid koos ja Clerfayt suudles Lilliani.
Mulle meeldib, kuidas autor on üritanud anda maaliga edasi tundeid, mis võivad olla inimese sees. 3) "Tähine öö"(1889) Vincent van Gogh (30.03-1853-29.07.1890) Impressionism. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Maal kujutad vaadet väljaspool tema sanatooriumi akent, Kuigi see maaliti mälust päeva jooksul. Mulle jäi mulje, et maali autor ihkab saada enda sanatooriumist välja, justkui elu väljaspool seda oleks põnevam. Mulle meeldib, kuidas V. van Gogh on kujutanud taevast, sest ta on teinud seda graatsiliselt. 4) "Mälu Püsivus" (ka "Sulanud Aeg" või "Pehmed Kellad") Salvador Dali (11.05.1904-23.01.1989) Sürrealism. Üritab avadrada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusesse, tunnete ja aistingute maailma. Salvador Dali maalis selle maali II Maailmasõja eelajal, mil ta aimas, et
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque Kirjutab kadestamisväärselt kaasahaaravalt; Mõtlemapanevalt sellistest asjadest, millest ei osata tavaliselt kirjutada. Näiteks surmast. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Tema teosed õhkavad salapära Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju Tutvustus "Taeval ei ole soosikuid" jutustab parandamatult haigest neiust, kes lahkus sanatooriumist, et veel veidigi elu näha ja keskikka jõudvast võidusõitjast, kes riskib pidevalt oma eluga Neid seob surma vari, mis kunagi nende peade kohalt ei lahku Peagi lisandub sellele armastus, mis on truu, kuid ei tunne armukadedust, sest neil lihtsalt pole selleks piisavalt aega Tutvustus Sellel romantilisel romaanil on väga mõtlemapanev traagiline lõpp.
Aastad mööduvad, Dorian patustab pidevalt. Tapab Basili ja põhjustab kaudselt mitme teise isiku surma või täieliku laostumise. Lõpuks püüab hea olla, kuid avastab maali vaadates, et see tuli silmakirjalikkusest ja uudishimust. Tahab hävitada maali, kuid sellele noaga sisse lüües tapab end ja muutub selliseks, nagu pidi olema. "Taeval ei ole soosikuid! E.M. Remarque Clerfayt võidusõitja tutvub Liliani, haigega ja aitab tal pääseda mägedest sanatooriumist mis oli kui vngla. Naine muutub ilusaks ja tekib armastus. Mees sureb autoõnnetuses enne kui naine, ehkki olks pidand olema teistpidi. Naine sureb saabudes tagasi oma algse armastuse, Borisi juurde, kes juba teadis, kuidas 'all' tegelikult asjad on. "Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Ralskolnikov peategelane sooritab 2 mõrva sest .. 1) on väljavalitud ja solk, väljavalitud suudavad reeglitest üle astuda ja "teha mis tahavad", seega
Tormiline elu murdis kunstniku. Mäel oli pidev külmakartus, kerge ärrituvus ja meeleolude kiire vaheldumine. Seda tõlgendati rohkem tema natuuri eripärana kui haigusena. Peale 1924. aasta suve hakkas ta tervislik seisund ja enesetunne järjest halvenema. Mägi suundus sanatooriumisse ravile. Suurem osa ajast tuli veeta voodis, maalimisest, milleks iga uus paik talle tavaliselt palju indu oli andnud, ei tulnud midagi välja. Capri Sanatooriumist lahkus Mägi 1925. aasta veebruaris, sest edasijäämisega kerkisid majanduslikud probleemid. Pärast lahkumist hakkas tema tervislik olukord kiirelt halvenema. Algas raskeim aeg Mäe elus. Ta jäi üksi ning ei suutnud enam objektiivselt hinnata oma tervist ja sellega seoses kujunenud olukorda. Mägi oleks vajanud palju varem korralikku psühhiaatrilist ravi, kui ta seda tegelikult sai. Esimesed tõsisemad haigushood elas ta üle omaenda kodus. 15. augustil 1925
Ka tema raamatus räägib, et mõned tegelased on olnud sõjaväes.Erich Maria on väga paljudes kohtades elanud.Mõndasid koha nimesid võime ka teosest leida.(Sveits) Teos kui struktuurne tervik Lilian on raskelt haige ja elab sanatooriumis, kus ootab oma surma. Mingil hetkel saab tal villand ja ta põgeneb koos Clerfaytiga, kes oli sanatooriumisse oma sõpra vaatama tulnud. Nende vahel areneb armulugu, mis "lookleb" mööda eluteed kuni surm selle lõpetab. Lillian kes tahtis sanatooriumist minema saada,et elu nautida saaks.Sattus ta lõpp kokkuvõttes ikka tagasi sanatooriumisse,ning ta suri seal. Teose tegelased Peategelased Lillian- on 24 aastane tiisikust põdev belglanna, kes oli sanatooriumis veetnud juba neli pikka aastat.Kuus aastat tagasi oli olnud sõda,mis jättis tema hinge jälje igaveseks.Ta elab sanatooriumis.Ta tahab sealt ära,ning nautida elu. Clerfayt- on 40 aastane võitlushimuline mees, kellel ei ole loodud mingeid illusioone õnnest.Ta on
tuberkoloosihaige neiu sanatooriumis Clerfayt-autovõidusõitja, Hollmann- Clerfayti iga tema võidusõit sõber ja endine võis jääda viimaseks; kasssõitja, kes viibis ta ei mõelnud samuti sanatooriumis tulevikule Onu Gaston-Lilliani onu Tegelase analüüs Muutuvad tegelased oli peategelane Lillian ja Clerfayt. Lillian, kes peale sanatooriumist välja tulemist hakkas elu nautima. Lillian hakkas enda peale palju raha raiskama, ostis palju kleite ja ta hakkas elu nautima. Clerfayt aga oli alguses rallisõitja ja ei tahtud millegi muuga tegeleda aga ss tuli ta ellu Lillian ja peale nenede kohtumist hakkas Clerfayn rohkem pühendama oma aega Lillianile. Lihtne ja keeruline tegelane oli . Muutumatud tegelased oli teoses Hollmann ja Boris Volkov. Holmmann oli rallisõitja terve elu ja ta ei
,,Volkov ei vastanud. Miks Lillian seda küsib? Ja mida ta sellest üldse taipab? ,,Armukadedus ei piirdunud iial konkreetse inimesega. Ta algas juba õhust, mida armastatu hingas, ega lõppenudki millegagi." Boriss lahkus ja Lillian läks alla. Ta kuulis küll auto Giuseppe häält, kuid Clerfayt istus sanatooriumi ees pingil hoopis Hollmann läks sõitu tegema. Pühapäeval läks Lillian Eva Moseri lahkumispeole, ta sai sanatooriumist välja. Eva Moser oli mures. Ta pidas sanatooriumi enda koduks. All ei tunne ta kedagi. Ta oli sanatooriumiga kokku kasvanud ja teda pelutas all ootav elu. Nende pidu jäi lühikeseks, sest Krokodill sattus neile peale. Kõik läksid ära oma tubadesse. Lillian võttis unerohtu ja jäi magama. V peatükk Peatükk algab sellega, et räägitakse mehest nimega Richter. Ta oli 80 aastane ja saantooriumis olnud juba 20 aastat. Richter oli kirglik malemängur, aga talle polnud võrdset vastast
Optimism on sissekirjutatud „Elusäde“- koonduslaagrist vabanenud mees ja naine avastavad maja, millest alles on ainult fassaad ning taga pommiauk ja siis kui üks küsib, et kas me oleme viimased tegelased maailmas, saab vastuseks, et ei oleme esimesed. Hoiatusena fašismi eest „Must pabelisk“- näitab milliseid jubedusi võib kaasa tuua ükskõiksus ühiskonnas. Traagilise lõpuga, olemuselt optimistlik „Taeval ei ole soosikuid“- Peategelane põgeneb sanatooriumist, et võtta elust viimast –kohtub võidusõitjast noormehega- kiindumus- ootamatu lõpp-mees sureb võidusõidu käigus. „Lissaboni öö“- imeilus armastuslugu „Triumfikaar“ Tegevusaeg, koht: 20.saj keskpaiga Prantsusmaa, Pariis Sisukokkuvõte: Teos räägib neljakümnendates aastates olevast saksa emigrandist Ravicist, kes elab illegaalselt Pariisis ning opereerib salaja, et elatist teenida. Tema kohal ripub pidevalt oht, et ta saadakse kätte ja saadetakse riigist välja.
probleem. Pealegi üsna varsti saab ta omale kaaslase Eugine Grindeli (hiljem Paul Eluard). Paul on 17 aastane nooruk, samuti tuberkuloosis. Talle meeldib luuletada, kuid tema isa on kinnisvaraärimees ning ei poolda Eugine'i soovi luuletada. Gala ja Eugine armuvad ning nende aeg sanatooriumis muutub äärmiselt meeldivaks. Nad loevad üksteisele luuletusi ning laenavad ja soovitavad üksteisele häid luulekogusid. Lõpuks on aeg lahkuda sanatooriumist. Paul läheb tagasi Pariisi oma vanematekoju ning Gala sõidab tagasi Moskvasse. Peagi algab esimene maailmasõda, kuid noorte armastus on liiga suur, et lahus olla. Paul küll sõjaväkke, kuid tema tervis on liialt nõrk. 1916.a sõidab Gala Prantsusmaale Pauli juurde ta jääb Pauli vanematekoju elama. Vanematele see ei meeldinud, kuid neil ei jäänud midagi üle, kuna noored olid lahutamatud. Järgneval aastal nad abielluvad Gala oli rohelises kleidis. Pärast abielu elab Gala
Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 “Must obelisk” Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fašismi vastu. 9) 1961 “Taeval ei ole soosikuid” Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 “Lissaboni öö” raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fašismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. “Triumfikaar” Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt
Sel hetkel, kui avab ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 1957 "Must obelisk" Tegevus 1920. lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. ,,Triumfikaar" Teos on Remarque üks parimaid töid. Remarque oli autor, kes kuulus kadunud põlvkonna hulka
millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta
ukse, üks vabastatu tapab ta samast relvast, millega ta oli just enne tapnud saksa sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 "Must obelisk"Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid"Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. Triumfikaar - 1946 arhitektuuriga seotus, pealkiri irooniline, triumf on võit,aga kes või mis võidab selles teoses
8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg.
sest kui on paranenud, on ta Ludwigi täielikult unustanud ning unistab vaid kasulikust abielust. Ludwigi elu kulgeb kurvalt edasi. Ri üks humoorikamaid teoseid. "Taeval ei ole soosikuid" ('61) seda on R ise pidanud oma peateoseks. Naispeategelane Lillian on TBChaige. Sanatoriumis olles tutvub Clerfayt'ga, kes on seal oma sõbral külas. L teab, et tal on vähe elada jäänud ning lahkub seetõttu koos Clerfayt'ga sanatooriumist. C on autovõidusõitja, elu ohtlik. Elavad üks päev korraga. Mõne aja pärast tahab C Lillianiga abielluda. L teab, et tal pole palju jäänud ja otsustab seetõttu C maha jätta. Aga enne veel, kui ta jõuab selle plaani teoks teha, hukkub C ühel võidusõidul. L mõistab, et ta on püüdnud oma haiguse eest põgeneda, C surm näitab aga, et varem või hiljem surevad kõik. Kokkuvõte loomingust. Kirjanduslikeks eeskujudeks Rl Jack London, E. Hemingway, K
sõduri, kes partisane valvas. 8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab
peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 8) 1957 "Must obelisk" Tegevus 20 . lõpus Saksamaal, tööpuudus, inflatsioon. Peategelane peab väikest äri (hauaplaadid ja mälestusmärgid). Kriisisituatsioonides inimeste väiklus võib saada ülisuureks. Ka surm võib saada äriks. Teos fasismi vastu. 9) 1961 "Taeval ei ole soosikuid" Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Lissaboni öö" on Erich Maria Remarque romaan, mis avaldati aastal 1964. 57 "Triumfikaar"
annaabi.ee 
