Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav- kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe, mille jooksul Cliff nõustub mustatööga ning nii öelda kerge rahaga, Cliff suudab Sallyga tülli minna, Sally läheb tagasi Cabaret'sse tööle ning Sally teeb abordi ise teadmata, kelle laps see täpselt on. Muusikalis on selgelt näha, kuidas välimus ning armastus ajavad Cliffi pea sassi. Ta mõtleb elust koos Sallyga, kuid Sally oma tuleviku päris samamoodi ei näe. Kahe nii erineva inimese suhe on raske ning tülid on kerged tulema. Naine on väga iseseisev ning vaatamata kooselule Cliffiga teeb otsuseid siiski üksinda. Raamatus ,,Desiree" on peategelaseks samuti väga
hingama ja loomulikult hotelli vaatamisväärsusi vaatama .Kui ta jalutamast tagasi tuli ja lifti sisse läks, jooksis ta kokku liftimehega, kellega ta diili tegi ja endale prostituudi tellis ja summa kokku leppis. Holden aga ei tahtnud naisest mitte midagi muud kui rääkida. Holden andis natuke lubatust vähem raha ja sellest tuli selle prostituudi ja liftimehega jama ja ta otsustas ka üle jäänud raha ära maksta. Järgmiseks päevaks leppis Holden kokku kokkusaamise Sallyga . Kui ta aga rongijaama jõudis, nägi ta seal nunnasi, kellega ta sai rahulikult rääkida, ilma neid kritiseerimast, mis tal alati kombeks oli. Kokkusaamine Sallyga ei läinud aga nii nagu plaanitud . Sally tahtis Holdeniga ära põgeneda, kuid Holden ei soovinud seda ja sellest tuli neil tüli. Holden läks hiljem baari ja kohtas seal vana tuttavat, kellega ta rahulikult rääkis ja peale seda natukeseks taksoga linna peale sõitma läks
v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna veel lamama, kujutledes, et talle lasti kuul k�htu. Holden j��b siiski l�puks magama ning kohtub hommikul teatris Sallyga, kellele ta r��gib oma raskustest koolis, kuid Sallyt ei huvita see. Holden r��gib, et ta tahaks p�geneda ning Sallyga abielluda ja koos elama hakata, kuid Sallyt hirmutab see ning nad l�hevad t�lli. Holden tahaks minna koju ja r��kida oma nutika �e Phoebega, kuid ta ei taha kohtuda oma vanematega, kartes nende pettumust ja vihastamist. Holden hiilib ikkagi �htul koju, tema �nneks on vanemad ��sel v�ljas ja ta kohtubki vaid Phoebega. Phoebe
c. Naistega sai Holden hästi läbi. Tal oli isegi oma tüdruk New Yorkis. Lahkudes Pencey erainternaatkoolist ning sõites rongiga alustas ta seal juttu ühe naisterahvaga, kes oli tema koolivenna ema. Ta valetas naisele tema poja kohta, kui see teda kiitis, sest naine oli oma poja kohta ainult head kuulnud. Tegelikult oli poiss teiste lükata ja tõmmata ning täiesti allasurutud isiksusega. New Yorkis sai ta kokku oma südruku Sallyga, kellega ta läks teatrisse. Ta tundis oma tüdrukut hästi, sest teadis täpselt, mis etendust vaaama minna, et see tüdrukule meeldiks. Peale teatrit sattus ta tõsisesse sõnelusse Sallyga, sest Holden tahab rabeleda välja sellest suurlinna vastikust õhkkonnast, ning põgeneda maale elama ning ka abielluda. Sally ei võta aga asja tõsiselt ning nad lähevad lahku. 2
Hiljem tulevad lifimees ning Sunny raha juurde nõudma, sest hind ühe korra eest olevat 10 dollarit. Liftimees lööb Holdenit kõhtu, Sunny võtab poisi rahakotist 5 dollarit ning nad lahkuvad. Noor Caulfield nutab ning tunnem end sandisti. Järgmisel päeval ta lahkub hotellist. · Holden kutsub Sally teatrisse. Sally on ilus tüdruk, kuid poisile ta siiski eriti ei meeldi. Tüdrukut nähes tunneb poiss, et on temasse meeletult armunud ning tahab Sallyga kogunisti abielluda. · Holden ostab õele ühe muusikaplaadi, mida on raske leida ning mis maksab 5 dollarit. Ta proovid õde pargis ja muuseumites kohata, kuid tulutult. · Teatrietenduse vaheajal ning pärast etendust laterdab Sally kogu aeg ühe tuttava snoobiga, mis Holdonit pahandab. · Kui Holden enne Sallyga kohtumist kohvikus aega viidab ja sööb, kohtuv ta kahe nunnaga, kes poisile meeldivad, Holden annetab neile heategevuse jaoks 10 dollarit,
Peale seda otsustab Holden, et peab sealt Penceyst otsekohe kaduma. Nii ta sõidabki New Yorki, kus ta võtab hotellis toa. Halva enesetunde pärast läheb ta baari ja kuna talle seal ei meeldi siis edasi ööklubisse ja sealtki tuleb ta varakult ära. Hotellis sokutab liftimees talle prostituudi, kellega tal midagi välja ei tule ja peab veel kinnipeetud summast rohkem maksma. Järgmise päeva hommikul helistab ta oma sõbrannale Sally Hayes'ile ning kutsub ta teatrisse. Ennem Sallyga kokku saamist läheb ta einetama, kus ta kohtab kahte nunna ja annetab neile kümme dollarit. Kuna Holdenil on veel aega üle, otsustab ta pargi poole jalutada, lootes oma väikest õde näha, mida aga kahjuks ei juhtu. Ta ostab õele plaadi ,,Väike Shirley Beans", mille ta suudab ära lõhkuda ennem kui see Phoebe kätte jõuab. Peale teatrit lähevad nad Sallyga Radio Citysse uisutama ja hiljem pihib ta tüdrukule oma rasket elu ja kutsub teda endaga ära põgenema ja koos
• Holden on sanatooriumis, meenutab aasta varem toimunut • oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud peaaegu kõigil eksamitel • läks hüvasti jätma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga • Stradlateril kohting, palub kirjandit • vihastab Holdeni peale, lööb teda • Holden otsustab koolist lahkuda, läheb rongiga New Yorki • läheb hotelli, seejärel ööklubisse • tagasijõudes pakutakse talle lõbutüdrukut • hommikul lepib kokku kohtumise Sallyga Sisukokkuvõte • vaatavad koos etendust, uisutavad • pakub Sallyle ärajooksmist, Sally ei nõustu • läheb baari sõbraga kohtuma • sõber lahkub, Holden joob end purju • otsustab koju õega rääkima minna • vanemad tulevad koju, läheb Antolini juurde • lahkub sealt, magab metroos • kohtub õega, kes tahab temaga koos lahkuda • karusellisõit Arvamus • meeldis kirjaniku hea linnakirjeldus, tekitas väga elava pildi • üpris kergesti jälgitav
Tema fantaasiat on rikkunud filmid. Poiss kujutleb, kuidas ta läheb püstol taskus kätte maksma ning laseb liftimehele kuus kuuli kerre. Püstoli puhastab ta sõrmejälgedest, mis näitab filmidest mõjutatud kuritegelikku mõtlemist. Pärast sellist pettekujutust tekib tal tahtmine enesetapp sooritada. Teo hoiab ära noormehe mälestus endise koolivenna aknast alla kukkunud surnukehast. Holdenil on peas väga palju surma- ja põgenemismõtteid. Ta tahab koos kunagise tüdruksõbra Sallyga põgeneda Coloradosse, et seal alustada uut elu. Mujal ei tunneks neid keegi ning poiss mängiks kas või kurttumma, et mitte suhelda kohalike inimestega. Tema unistustes tagaks see rahuliku omaette elu. Tihti oli hoopis surm parim plaan tulevikuks, sest enesetappudele mõtles ta korduvalt. Järgmisel hetkel võis ta muutuda nii agresiivseks, et läks teisele inimesele kallale. Holdeni mõtisklused näitavad, et ta on psühholoogiliselt ebastabiilne.
Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda. Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli kirjanik ja teine vend Allie, kes oli nendest veel kõige andekam kuid ta suri. Ta käis ringi pubides ja tellis ka omale prostituudi, kelle teenuseid ta ikkagi lõpuks ei tahtnud. Kohtus nunnadega ja annetas heategevuseks raha. Ta sai kokku oma vana tuttava Sallyga, kellega ta käis teatris ja uisutamas. Holden eksles igal pool. Käis oma vanal õpetajal külas ning läks ka salaja koju õele külla. Ta otsustas vahepeal kaugele ära sõita kuid siiski mõtles ümber. Rohkem tal polnud tuju meile rääkida ning ta ei tea ka oma edasistest plaanidest. Tsitaadid · ,,Täbar lugu, et paljud tobedused meile pahatihti lõbu pakuvad." ( J.D Salinger ,,Kuristik rukkis" lk 59)
Ühe neist sai ta isegi tantsupõrandale. Hiljem tekib Holdenil piinlik kokkupuude prostituudiga ja jällegi lüüakse talle üks kõva mats kõhtu. Järgmisel hommikul, kui Holden puhvetisse einetama läks, kohtus ta kahe nunnaga. Olles veidi ühe nunnaga juttu ajanud, otsustas ta heategevuslikuks otstarbeks neile või nende kirikule veidi raha annetada. Poisil ei jäänud enam endalegi eriti raha, kuid siiski annetas ta 10 dollarit. Veidi hiljem sai Holden Sallyga kokku ja peale seda oma vana tuttava Luce´ga. Kui Luce oli baarist ära läinud, jõi Holden ennast maani täis ja kakerdas kuidagi parki. Seal tekkis tal mõtle, et hiiliks koju ja räägiks õe Pheobega. Mõeldud, tehtud. Kuna Holdeni ja Pheobe vanemaid polnud kodus, said nad rahulikult rääkida, aga kui vanemad lõpuks koju tulid, hiilis Holden sama moodi ka välja. Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile. Sinna
hotellis toa, aga kuna meeleolu on suhteliselt rahutu läheb ta baari, pärast mida sokutab liftipoiss talle prostituudi, kellega seekord midagi küll välja ei tule, kuid raha peab ta maksma sellegi poolest ning rohkem kui kokku lepitud. Järgmisel päeval helistab ta oma tüdruksõbrale, kelle ta välja kutsub. Raudteejaamas näeb ta nunnasid, kellele Holden raha annetab. Vahepeal ostab Holden oma väiksele õele plaadi, mille ta suudab ära lõhkuda, enne kui see Phoebeni jõuab. Kui Holden Sallyga (tema tüdruksõber)välja läheb ja räägib talle kui villand tal koolist ja kõigest on ning teeb talle ettepaneku koos põgeneda ning abielluda, lähevad nad tülli ja nii nende suhe lõppebki. Mingiaeg läheb peategelane ikka koju, kuid satub sinna ajal, kui vanemaid pole. Ta ajab oma õega juttu, ning räägib mis ta vahepeal teinud on, õele ei meeldi, et vend on väljavisatud ja manitseb teda, et too kõigega nii rahulolematu on. Holden lahkub
Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse atmosfääri ja kohalikku tähte Sally Bowlesi. Kui Sally oma armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionaadis varjualust otsib, areneb suhe kergemeelse lauljatari ja tagasihoidliku kirjaniku vahel Sally jääb ootamatult rasedaks. Cliff loobub kirjaniku ametist ja asub tööd otsima. Kui Cliff tajub poliitilist pööret lähenemas, siis ta otsustab Sallyga nõu pidamata, et nad pöörduvad tagasi Ameerikasse. Sally aga ei suuda/taha loobuda oma elustiilist/karjäärist ja noorte teed lähevad lahku. Cliffi ja Sally loo kõrval jutustatakse ka pansioniomanik preili Schneideri ja juudi puuviljakaupmehe härra Schulzi hilisest armastusest. Tänavatel aga marodööritsevad juba natsionaalsotsialistlikud löögirühmad ning ,,homne päev" natsionaalsotsialism, läheneb pidurdamatult. Preili
uksetaha. Liftimees pressis Holdenilt raha välja ja ähvardas ta vanematele rääkida et ta lõbutüdrukuga oli. Pealeseda lõi ta Holdenit kõhtu ja võtsid talt soovitud raha ja läksid minema. Seepeale heitis Holden ennast magama.Hommikul helistas ta oma ammusele tuttavale Sallyle ja kutsus teda välja mingisugusele etendusele. Seejärel pakkis Holden oma asjad ja lahkus hotellist. Ta pani oma kohvrid hoiule kuskile pagasikappi, mis oli samas kus ta pidi Sallyga kokku saama. Vahepeal käis ta söömas kus ta kohtus kahe nunnaga, kes talle väga meeldisid. Pealeseda kui nunnad olid lahkunud läks Holden jalutama tänavatele kus ta pole ammu käinud. Siis tuli tal mõte minna parkki, et äkki kohtab seal õde Phoebe´ it kuna ta õele meeldis koguaeg pargis uisutada. Kuid õde ei olnud seal. Holden küsis teistelt lastelt, et kas nemad teavad kus Phoebe on. Keegi ei teadnus, seepeale läks Holden aga muuseumi kus ta oli väiksena palju käinud
Positiivselt oli ta meelestatud ka kahe nunna suhtes, keda ta raudteejaamas kohtas ning ta nautis nendega vestlemist ja andis neile isegi raha heategevuseks. Vanemate kohta arvas Holden, et nad suudavad mõelda ainult rahast ning on samasugused nagu ülejäänud täiskasvanud. Ülejäänud tegelastega tekkis tal erinevaid konflikte. Ta vihkas Ackleyt, sattus kaklusesse koolikaaslase Staddleriga, langes liftimehe väljapressimise ohvriks ja läks Sallyga tülli, sest tüdruk ei nõustnud temaga põgenema. Luce solvas Holdenit sellega, et nimetas teda lapseks ning samuti tekkis tal konflikt õpetaja Antoliniga, kelle juurest ta põgenes pärast seda, kui mees hakkas öösel tema pead silitama, kuigi varasemalt oli ta õpetajasse suhtunud aupaklikult. 4. Holdeni õppeedukus koolis oli halb ja seetõttu visati ta Pencey internaatkoolist juba neljandat korda välja
ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden 4 Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad
ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu
ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu
suhtes on Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest
liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab. Järgmisel hommikul helistab Holden oma vanale tuttavale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega. Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Ta pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et
kohtas kolme, umbes kolmekümneaastast naist. Ühe neist sai ta isegi tantsupõrandale. Hiljem tekib Holdenil piinlik kokkupuude prostituudiga ja jällegi lüüakse talle üks kõva mats kõhtu. Järgmisel hommikul, kui Holden puhvetisse einetama läks, kohtus ta kahe nunnaga, kes ei ajanudki tal kohe südant pahaks. Olles veidi ühe nunnaga juttu ajanud, otsustas ta heategevuslikuks otstarbeks neile või nende kirikule veidi raha annetada. Ta annetas 10 dollarit. Veidi hiljem sai Holden Sallyga kokku ja peale seda oma vana tuttava Luce´ga. Kui Luce oli baarist ära läinud, jõi Holden ennast maani täis ja kakerdas kuidagi parki. Seal tekkis tal mõtle, et hiiliks koju ja räägiks õe Pheobega. Mõeldud, tehtud. Kuna Holdeni ja Pheobe vanemaid polnud kodus, said nad rahulikult rääkida, aga kui vanemad lõpuks koju tulid, hiilis Holden sama moodi ka välja. Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile
Hommikul lahkus Holden hotellist ning pani oma asjad vaksalis olevasse hoiukappi. Holden ei oleks tohtinud eriti kulutada, sest tal hakkas raha otsa saama. Kuid sellegipoolest võttis ta takso. Holden kutsus Sally kohtama. Sally nõustus. Kohtamisele oli veel palju aega. Holden kolas veel linnas ringi ja nägi ühes poes ühte muusika plaati, mida ta juba ammu Pheobele tahtis osta. Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt. Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud
pahaseks. Rebib paberi puruks ja hakkab suitsetama. Nad kaklevad. Holden otsustas et sõidab New Yorki ja kohtab seal ühte oma klassivenna ema. Hotellis pakub liftimees talle lõbutüdrukuid. Talle pressiti neid peale, ja ta ei saanud keelduda. Kui tüdrukud kohale jõudsid siis ta saatis nad lihtsalt minema. Siis hakkas Holden oma surnud vennaga valjusti rääkima (ta teeb nii alati kui on masendunud). Hiljem läks ta Sallyga kokku saama. Holden läks kuskile baari, kus ta ennast täis jõi ja siis läks telefoniputkasse Sallyle ja Janele helistama. Ta hiilis tagasi oma korteri juurde ja läks Phoebe tuppa ja luges ta päevikut. Siis ärkas ta õde üles ja nad vestlesid. Phoebe sai aru, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud.
Holden pidevalt muutlik: kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu
Ta võtab takso, et sõita Central Parki, kus ta loodab kohata oma noorimat õde Phoebe-it, kuid teda pole seal. Ta aitab oma õe klassikaaslasel pinguldada skeidipaelu ning too ütleb, et ta võib oma õde märgata Loodusmuuseumis (Museum of Natural History). Kuigi ta teab, et Phoebe klass ei oleks seal pühapäeval läheb ta sinna ikka. Kui ta jõuab sinna otsustab mitte siseneda ning võtab selle asemel takso, et sõida Biltmore hotelli, et kohtuda Sallyga. Holden ja Sally lähevad teatrisse ja Holdenit ärritab see, et Sally räägib ühe poisiga, keda ta teab Andoverist. Sally soovitusel lähevad nad Radio Citysse, et uisutada. Nad mõlemad sõidavad suhteliselt halvasti ning otsustavad hoopis laua võtta seal. Holden üritab Sallyle rääkida, mis ta oli õnnetu koolis, ning isegi innustab teda ära jooksma koos temaga Massachusettsisse või Vermonti ja elada vagunis. Kui tõüdruk keeldub, kutsub Holden teda
Hommikul lahkus Holden hotellist ning pani oma asjad vaksalis olevasse hoiukappi. Holden ei oleks tohtinud eriti kulutada, sest tal hakkas raha otsa saama. Kuid sellegipoolest võttis ta takso. Holden kutsus Sally kohtama. Sally nõustus. Kohtamisele oli veel palju aega. Holden kolas veel linnas ringi ja nägi ühes poes ühte muusika plaati, mida ta juba ammu Pheobele tahtis osta. Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt. Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud
ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde,
Järgmisel hommikul helistab Holden oma tüdruksõbrale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja tasakaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga
445 leitakse see pärast, põgenemist süütõendina ta voodist. Ja kas sa arvad, et süütõendeid pole tarvis? Muidugi on. Ja sa ei taha neid jätta! See oleks alles lugu. Ma pole iialgi midagi niisugust kuulnud.» «Hea küll,» ütlesin ma, «kui kord seda nõuab ja kui see peab nii olema, siis olgu; las ta saab nöörredeli, ma ei taha korrast kõrvale kalduda. Aga tead, Tom Sawyer, kui me linad puruks rebime, et Jimile redelit teha, siis tuleb meil tüli tädi Sallyga, see on kindlam kui kindel. Minu arvates oleks niinekoorest redel sama hea, see ei maksaks midagi, ei tülitaks kedagi ja piruka sisse võiks selle niisama hästi küpsetada; ja õlest voodikotti võiks selle niisama hästi peita kui riideräbalatest redeli. Ja mis puutub Jimisse, temal pole ses asjas kogemusi, seepärast oleks tal ükskõik, missugune . . . » «Oh lollus, Huck Finn! Oleksin ma niisama rumal kui sina, sris peaksin suu. Jah, tõesti.
annaabi.ee 
