Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksamaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, sektor, piiril, tsehhi, sveitsi, märgalad, alpid, tooraine, daimler, siemens, hõive, bränd, oranz, jaotumine, järveotsa, liitvabariik, föderaalne, põhjameri, läänemeri, berlin, rahaühik, haruldased, vööndis, okasmetsad, veestik, veevarud, transpordiks, kanaleid, kalavarud, maastik, soised, kirdes, iidse, vulkaanilise, maapindTE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..........................................................................................................................
..........................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................9 2 GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb: · Taani · Poola · Tsehhi · Austria · Sveitsi · Prantsusmaa · Luksemburgi · Belgia · Hollandiga Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi
organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. Kliima Saksamaa kliima on enamuses mandriline, talved on soojad. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju
Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. . 5 Looduslikud tingimused Kliima-Parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Pinnamood- Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on
KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. RAHVASTIK Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010
energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Tööstus Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll
aastast WTO liige Asutajaliige Euroopa Liidus ehk alates 1957. aastast. IMF-i liikmed · Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? 2008. aasta seisuga on maailmaturul Saksamaa tooted: 11.dal kohal Mercedes Benz 13.dal kohal BMW 31.dal kohal SAP arvuti tarkvara 48.dal kohal Siemens 53. ndal kohal Volkswagen 67. ndal kohal Audi 70. ndal kohal Adidas 75. ndal kohal automootoreid valmistav firma 82. kohal Alianz finantsteenuseid pakkuv firma 98. nadl kohal NIVEA Kasutatud Interbrand 2008. aasta 100 parimat ülemaailmset brändi. · Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Saksamaal elab 82,060,000 inimest (31. dets. 2008
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri
Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades. Meeste keskmine vanus on 74,8 ja naistel 80 aastat. Vähemalt keskharidusega inimesi vanuses 25-64 on 83 protsenti. Elanikkonnast 92% moodustavad sakslased, umbes 2% türklased ja 6% muud välismaalased. IV loodusvööndiline iseloomustus kliima, taimed, loomad Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk- Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril
Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 6 Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind
põletavate tööstustega. Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Maastik Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril
energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Tööstus Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad, nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogudnud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma: on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel.(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll
Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5°ja 15° idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tsehhiga, kagus Austriaga , lõunas Sveitsig, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest.Saksamaa jaguneb 16-neks liiduvabariigiks. Pilleriin Tamm Saksamaa Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.Keskmine eluiga on 79,9 aastat.91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku.Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011.Saksamaa
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ajalugu lk 2-9 3.Majandus lk 10-11 4. Loodus lk 11-12 5. Pildid lk 13-15 6. Allikad lk 16 Sissejuhatus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana
Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. 3.Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest(pinnamood,kliima, loodusvarad jne.) Pinnamood Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa.Kesk- kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas.Saksamaa ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega.Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused.
Niisiis on Saksamaa kellaaeg võrreldes Eestiga ühe tunnijagu ees. · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi)
Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunton juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. 5.3 Taimestik
Seal on valdav parasvöötme kliima koos selgete aastaaegade vaheldumisega. Valdavad on niisked läänetuuled. Sademeid tuleb aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel.Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Loomad,taimed...........................................
spordiklubi. Vallas on kaks kala ja ravimudarikast järve, pikk ja kaunis rannajoon mõnus koht puhkuseks looduse rüppes. Välissidemed on Soomes Mustasaari ja Rootsis Skinnskattebergi vallaga. Tõstamaal on millega tegeleda, on mida vaadata siia tasub tulla. Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik KeskEuroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Niiske kliima tõttu on veevarud suured
järjel olevate regioonide hulka. Majanduslikult nõrgad regioonid asuvad eelkõige Saksamaa uute liidumaade põhja- ja idaosas. Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma Volkswagen ja Daimler AG on ühed suurimad autotootjad terves maailmas. Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel (tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati
annaabi.ee 
