2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF 7 1992 Füüsiline is 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF VARI 24 1993 Füüsiline is 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT 14 1999 Füüsiline is 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline is 2010 6 M1 OMAVALMISZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline i 2011 4 M1 PEUGEOT ION 35 2011 Füüsiline is 2011 5 M1 MITSUBISHII-MIEV 35 2011 Juriidiline i 2011 7 L1e XINSILU TDE55Z-A 3 2010 Füüsiline is 2011 8 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Füüsiline is
õpsutada nupuleAdd. Liiklusregistris arvel olevad sõidukid ( mootori tüüp elekter) Seisuga 31.10.2014 Eestis esmase registreerimise Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel 1994 4 M1 GAZ 20 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 2004 5 N1 SUBARU E10 2005 9 M1 VOLKSWAGEN GOLF VARIANT 2005 9 M1 VOLKSWAGEN GOLF 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CITY VAN 2008 4 M1 ZEV SMILEY 2010 6 M1 OMAVALMISTATUD ZEV SEVEN 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 2011 4 M1 PEUGEOT ION 2011 5 M1 MITSUBISHI I-MIEV
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18. veebruar, 2019]. 10/17/2005
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1)
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
Koolid kokku 1995 Harju maakond 160 Hiiu maakond 14 Ida-Viru maakond 60 Jõgeva maakond 32 Järva maakond 35 Lääne maakond 30 Lääne-Viru maakond 51 Põlva maakond 36 Pärnu maakond 64 Rapla maakond 36 Saare maakond 37 Tartu maakond 67 Valga maakond 32 Viljandi maakond 48 Võru maakond 40 1999 Harju maakond 160 Hiiu maakond 13 Ida-Viru maakond 55 Jõgeva maakond 31
Omal jõul tehtud ehitustööd jooksevhindades 3000 Võru maakond Viljandi maakond 2500 Valga maakond Tartu maakond Saare maakond Rapla maakond 2000 Pärnu maakond Põlva maakond Miljonit eurot Lääne-Viru maakond Lääne maakond 1500 Järva maakond Jõgeva maakond Ida-Viru maakond Hiiu maakond
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta
SÜND SURM IM.SURM IGA M IGA N RKT GRUPP RIIK 24.7 5.7 30.8 69.6 75.5 600 1 Albania 12.5 11.9 14.4 68.3 74.7 2250 1 Bulgaria 13.4 11.7 11.3 71.8 77.7 2980 1 Czechoslovakia 11.6 13.4 14.8 65.4 73.8 2780 1 Hungary 14.3 10.2 16 67.2 75.7 1690 1 Poland 13.6 10.7 26.9 66.5 72.4 1640 1 Romania 17.7 10 23 64.6 74 2242 1 USSR 15.2 9.5 13.1 66.4 75.9 1880 1 Byelorussian SSR 13.4 11.6 13 66.4 74.8 1320 1 Ukrainian SSR 20.7 8.4 25.7 65.5 72.7 2370 2 Argentina 46.6 18 111 51 55.4 630 2 Bolivia 28.6
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 4. Rahvaarvu järgi: Harju maakond Ida-Viru maakond Tartu maakond Pärnu maakond Lääne-Viru maakond Viljandi maakond Rapla maakond Võru maakond Saare maakond Jõgeva maakond Järva maakond Valga maakond Põlva maakond Lääne maakond Hiiu maakond 5. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust
Jõgeva maakond 9 6 6 5 10 9 6 9 60 Järva maakond 1 0 9 3 7 4 1 3 28 Lääne maakond 4 10 6 17 5 0 1 1 44 Lääne-Viru maakond 12 7 10 15 26 17 5 2 94 Põlva maakond 0 3 1 0 2 3 2 4 15 Pärnu maakond 4 16 6 12 3 6 5 5 57 Rapla maakond 7 6 1 5 7 6 5 3 40 Saare maakond 8 10 1 0 3 1 3 1 27 Tartu maakond 15 28 19 27 11 3 15 8 126 Valga maakond 5 2 2 5 12 8 9 9 52 Viljandi maakond 4 6 8 4 4 0 1 2 29
eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga on 338,6 km pikk. Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks (Joonis 1). Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja Rapla, on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Joonis 1. Eesti maakonnad [2] 10 Maavalitsust juhib maavanem, kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus.
4 7.0 12.6 42.0 53.3 60.8 60.8% maakond Lääne 6.3 7.9 12.5 40.1 54.7 62.0 62.0% maakond Lääne-Viru 5.0 6.7 11.7 38.9 52.2 59.7 59.7% maakond Põlva 5.3 7.2 13.2 42.2 53.6 61.2 61.2% maakond Pärnu 4.8 6.7 11.1 38.4 52.2 60.6 60.6% maakond Rapla 4.7 6.5 11.7 39.8 54.5 63.1 63.1% maakond Saare 6.2 8.0 13.2 42.3 52.6 58.7 58.7% maakond Tartu 3.0 4.5 8.5 43.1 55.4 63.8 63.8% maakond Valga 5.2 7.2 12.7 39.2 51.0 56.9 56.9% maakond Viljandi 6.1 8.1 13.1 40.9 52.9 59.0 59.0%
1 Eest paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere kaldal. 2 Läänemere ääres on 9 riiki. 3 Eesti põhjapoolsem punkt on Purekkari neem. Eesti lõunapoolsem punkt on Naha talu. Eesti Läänepoolsem punkt on Nootama saar. Eesti idapoolsem punkt on Narva linn 4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11
aastal Allikas: /4/ 2 5000 4500 4000 3500 3000 tehingute arv 2500 2000 1500 1000 500 0 Rapla Võru Jõgeva Lääne
madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu. Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline; linnadega seotud. 2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas. Sellele järgnes Pärnu maakond. Harju, Valga ja Lääne maakond olid järgmised – kõik küllaltki võrdse arvuga. Kõige vähem oli aga majutatuid 1000 elaniku kohta Rapla ja Järva maakonnas. 3. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine: MAAMAJANDUS (L 8): 1. Maamajanduse põhisuundumused: • Linnalisemaks: • Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; • Globaalsemaks; • Innovaatilisemaks • Teadmispõhisemaks 2. Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid: Tugevdavad teguris: • Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid
kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.(1) Eesti jaguneb 15 maakonnaks . Maakonnad: · Harju maakond · Hiiu maakond · Ida-Viru maakond · Jõgeva maakond · Järva maakond · Lääne maakond · Lääne-Viru maakond · Põlva maakond · Pärnu maakond · Rapla maakond · Saare maakond · Tartu maakond · Valga maakond · Viljandi maakond · Võru maakond · (3) 10 KOKKUVÕTE Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.
TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.
Õigus välja kuulutada erakorralised valimised Kriminaalidele on presidendil õigus armu anda 5. Valitsemine kohalikul tasandil. Tunne 15 maakonda ja selle keskust. Harju maakond - Tallinn Hiiu maakond - Kärdla Ida-Viru maakond - Jõhvi Jõgeva maakond - Jõgeva Järva maakond - Paide Lääne maakond - Haapsalu Lääne-Viru maakond - Rakvere Põlva maakond - Põlva Pärnu maakond - Pärnu Rapla maakond - Rapla Saare maakond – Kuressaare Tartu maakond – Tartu Valga maakond – Valga Viljandi maakond - Viljandi Võru maakond - Võru Omavalitsusüksus Kuidas toimub maakondade juhtimine? Kuidas saab ametisse maavanem? Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega. Millised on maavalitsuse ülesanded?
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond
. 200-300 pealised karjad), probleemid Lääne mk 2332 .. lambaliha turustamisel lihatööstustele. Lääne-Viru mk .. .. Lammaste arvu drastiline langus on Põlva mk 4204 .. Pärnu mk 3670 .. põhjustanud lambaliha ja Rapla mk .. .. lambavillatoodangu languse, mistõttu Saare mk 7235 .. lambaliha siseturu nõudlus on Tartu mk 2450 .. rahuldamata ning enamus villavabrikud Valga mk 4232 .. on pidanud oma töö lõpetama. Viljandi mk 4389 .. Lammaste arvu vähenemine on seadnud Võru mk 5886 .
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane P007 07/01/15 Lind Valga kuusk 2 Jänes P008 07/01/15 Vaher Rapla saar 3 Hunt P009 08/01/15 Mänd Harju küte 1 Jänes P010 09/01/15 Karu Lääne küte 2 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 1 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 2 Hunt P011 11/01/15 Lepp Viljandi kuusk 1 Karu
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvasti
166 32 Holtsmann Siim Lääne-Viru 03:08:09 M20 Oksana Perova 13.11.2009 916 2713 Ivanov Vitalij Leedu 03:51:49 M20 910 2725 Jankaitis Benediktas Leedu 03:51:34 M20 1357 1173 Jõekäär Madis Viljandi 04:12:38 M20 36 145 Jõessar Janari-Joel Rapla 02:50:38 M20 623 39 Jõgi Johannes Tallinn 03:36:58 M20 1460 2096 Järveläinen Joonas Tartu 04:18:20 M20 957 1835 Jürgen Lauri Järvamaa 03:54:27 M20 994 1258 Jürimäe Andres Tartu 03:55:40 M20 1652 1209 Kalmet Tauri Tartu 04:28:45 M20 2185 2627 Karin Peeter Tartu 05:11:49 M20 867 1301 Kiik Arvi Tartu 03:49:43 M20
Hiiu maakond 6.3 0 Lääne maakond 6.5 0 Harju maakond 6.7 0 Jõgeva maakond 6.9 0 Järva maakond 7.4 47.7 Järva maakond Pärnu maakond 7.8 55.5 mediaan Pärnu maakond Rapla maakond 7.8 Rapla maakond Valga maakond 7.8 Valga maakond Lääne-Viru maakond 8.2 Lääne-Viru maakond Saare maakond 10 Saare maakond Põlva maakond 11.2 Põlva maakond Ida-Viru maakond 13.7 Ida-Viru maakond st suurem Riik 2002 2013 Belgium 125 119 1
Kuritegevus Eestis 20. saj lõpul ja 21.saj algul Uurimistöö Nimi: Kool: Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Kuritegevus..............................................................................................4 3. Võrdlus teiste riikidega............................................................................5 4. Kuritegevus Eestis..................................................................................6 - Kuritegude avastamine..................................................................6 - Erinevat liiki kuritegude ohvriks langemine..................................7 5. Röövimised ja isiklike esemete vargused.................................................9 6. Tapmis
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee K2rt@naiste_laste Proje
Järva 1 0 11 9 19 22 12 13 Lääne 0 0 5 4 7 4 11 7 Lääne-Viru 1 0 17 11 26 28 27 19 Põlva 0 0 10 12 6 14 9 12 Pärnu 1 2 14 7 20 17 18 7 Rapla 0 2 13 6 17 5 16 9 Saare 0 0 11 8 16 10 9 14 Tartu 1 0 13 17 24 24 25 17 Valga 0 0 8 7 12 7 9 11 Viljandi 0 1 22 17 15 13 14 12
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
