Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes? Laristas raha, ikaldus, kaitsekulud 2. Miks kutsuti kokku generaalstaadid
välja vedama. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadamalinnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama.
et maakera on ümmargune. 16. sajandi keskpaigaks olid portugallased jõudnud juba Jaapanisse ning hollandlased Austraaliasse. Avastatud maid hakati koloniseerima. Sellega kaasnes kohalike rahvaste äärmiselt vägivaldne orjastamine ja hävitamine. Kõige silmapaistvam oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonide - asteekide impeeriumi ja inkade domiooni hävitamine. Lääne- Euroopas vähenes aga järsult kaubalinnade tähtsus seoses Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnade tähtsuse tõusuga. Holland kujunes väga mõjuvõimsaks riigiks seoses kaubandusega . Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused- kauba- ja fondibörs ning aset leidis ka hinnatõus ehk hindade revolutsioon. Suured maadeavastused tekitasid impeeriumite kokkupõrke. Hispaania suurte võitude järel alustasid Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa rünnakuid hispaanlaste vastu oma huvide kaitseks. Rünnakute meetoditeks sai näiteks piraatlus Inglismaa poolt
katekismust ja kirikulaulu õpetama. Lugemisoskus hakkas levima. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. 11. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal (3 muutust). Sadamalinnade, eriti Narva ja Tallinna osatähtuse suurenemine, Tartu tähtsus vähenes. Väiksemad linnad kuulusid läänistatud aadliperedele. Riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, tulid ettekirjutused. Vaid Tallinnal oli teistest linnadest suurem iseseisvus. 12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaaegu
Musta mere rannikul on arenenud turism. Seal on rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatoria, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alusta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendzik, Sotsi, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasci ja Slncev brjag Bulgaarias ja Mamaja Rumeenias. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. KESKKONNAPROBLEEMID Viimastel kümnenditel on Must meri tugevalt saastunud. Merd saastab kindlasti sadamalinnade juures asuvad tööstused ja ka laevaliiklus. Kuna Musta mere ääres asub palju sadamalinnu , võib meri aastate jooksul veel palju saastuda. 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1)ENEKE 3 : lk 20. 2)http://images.google.ee/images?hl=et&q=black+sea&btnG=Otsi+pilte&gbv=2 3)http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri 4)http://www.lib.utexas.edu/maps
mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud 6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal
Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa.5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html http://www.census.gov/ipc/www/idb/ 7. Linnastumine 6 Suurem osa Hispaania elanikest elab linnades. Suuremad linnad Hispaanias on Madrid, Valencia, Barcelona, Seville ja Malaga. Kõigi suuremate linnade teket on mõjutanud veekogu olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises. 8. Energiamajandus 1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia,
• Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti. • Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse. ➔ Positiivne • Sadamalinnade tähtsuse kasv- aitas kaasa linnade arengule(Narva eriti) • Manufaktuurid- käsitööettevõtted kõigil inimestel on kindel ülesanne(kiirem, kvaliteetsem) • Uued kaubad- suhkur ➔ Usuelu, kultuur(positiivne) • hariduse levik- talurahvale olid koolid • kirjaoskus- kirjaoskus paranes(lugemiskoolid) (Forselius,aabits ja seminar)(Stahl ja Hornock lõid kirjakeele)(Tartu Ülikool) • Vana testament ja piiblikonverentsid ➔ Järeldus:
isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini. Idamaakaubandus oli läbi Vahemere sadamalinnade. Idamaakaubandus aarablaste vahendusel, oli Siiditee Hiinast: siid, portselan, paber, vürtsid, juveelid, klaas ja Vürtsitee Indoneesiast: maitseained, narkoained, oopium. Kaubad jõudsid Konstantinoopolisse, Firenzesse, Veneetsiasse ja sealt edasi Euroopasse. 4. Millal tekkisid keskaegsed ülikoolid, kuidas toimus õppetöö? Ülikoolid:Tekkisid umbes 12.-13. Sajandil, Bologna Itaalias, Pariisis Prantsusmaal, Oxford ja Cambridge Inglimaal, Salamanca Hispaanias
Talurahva kihistumine 1. Talurahvas ei saanud seadustest õieti atu ja tekkisid talurahvarahutused. 2. Sajandi lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid olukorrast väljapääsu. 3. 18.sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: a) peremehed b) sulased, teenijad otsesed mõisa orjad c) vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. Teema 6 Linnad 17.-18 saj Linnade olukord 17.-18. sajandil Sadamalinnade Tallinna ja eriti Narva esiletõus Tartu tähtsuse vähenemine Väiksemad linnad olid läänistatud aadliperedele Riigivõim hakkas üha sekkuma linnade juhtimisse Tallinna suurem iseseisvus. Uus asehalduskord ja uued linnad 17.saj 1) Eesti ala käi jagatuks kahe kubermangu vahel 2) Põhja-Eesti neli maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa), mis oli Rootsi võimu all, moodustas Eestimaa kubermangu
· Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg" · Mõisamajandus kolmeväjasüsteemiga teraviljakasvatus · Probleemiks väetamine ja kivide rohkus · 2 peamist rendivormi · Rakmetegu talupoeg läks mõisa härja või veoloomaga · Jalategu talupoeg läks ise või saatis sulase · Lisaks veel abitegu ja mõisavoor(teravilja- ja palgivedu) Linnad ja kaubandus: · Linnakultuuri oluline muutumine · Täielik iseseisvus kadus · Sadamalinnade osatähtsus kasvas · Narva esiletõus · Kaubandusvõrgu laienemine · Tihedamad suhted Lääne-Euroopaga (Inglismaa ja Holland) · Uus nähtus talurahvakaubandus · Baltikumi osatähtsuse kasv · ,,Rootsi riigi viljaait" · Ekspordiartiklid (lina, kanep, puitmaterjal, nahk) · Imporiditi (sool, luksuskaubad, paber, alkohol) Vaimuelu luterlus: · Luteri kiriku taastumine · Kadus sõjategevust tagajärjel · Mitmed põhimõtted unustati
kihelkonda). 1632 avati Tartu Ülikool. 14/07/1704 venelaste kätte langeb Narva Stahl koostas eesti keele grammatika (mis aga ei järginud foneetilist 29/09/1710 Tallinn kapituleerub, venelaste ülemvõim kogu kirjaviisi), Hornungi grammatika oli juba arusaadavam. Eesti Eestis. ajakirjanduse algus. 1721 Uusikaupungi rahu Suurenes sadamalinnade roll. Kaubapartnerid Inglismaa ja Holland. Enam viidi välja teravilja ja lina. Hakati looma manufaktuure. Rahvaarv u 400 000 PÕHJASÕDA (1700-1721) Põhjus: Rootsi üha tugevnev võim ei meeldinud teistele Läänemereäärsetele riikidele. Selle vastu loodi Venemaa-Taani-Poola-Saksimaa liit. Algab Poola sõjaretkega Riia alla, järgnevad Venemaa rünnakud Narvale ja rüüsteretked Virumaale. 19.nov.1700 Narva lahing, Rootsi võidab Venemaad. Sept
tervikuks. Euroopas suutis Mehmed II Os senistele valdustele lisada Bosnia (1463), Moldova (1456), Valahhia (1476), Albaania (1479). Sultan plaanis koguni Itaalia ja Saksamaa hõivamist ent jõudis enne mürgitamist vallutada vaid Lääne – Itaalia sadamalinna Ondantro. An-s läks tal korda vallutada kõik suuremad turgide beylikid. Viimane suurema beylikina vallutati 1473 karamani beylik ja Os-te beylik. Sultani suur edu Musta mere põhja kalda sadamalinnade Kafa ja Kertši hõivamist 1475. siitpeale Mustal merel kauplemine mitme saj jooksul Os-te monopol. Bayezid II – tuli võimule oma kuulsa isa mürgitamise teel. Paradoksaalsel viisil on tema isa see, kes säärase riikluse kindlustamisemeetme oli heaks kiitnud. ( See kes pärib võimu, võib vennad ära tappa). Teda peetakse Os riigi stabuiilsuse tagajaks ja Os merejõudude senisest efektiivsemaks kasutajaks. Tuntud on ka sultani venna Cem´i saatus
kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2
1870 1 768 800 2000 5 181 000 2006 5 277 300 2007 5 282 900 Rahvastiku tihedus Soome kesmine rahvastiku tihedus on 17,2 in/km 2. Võrdluseks on Venemaal vastav näitaja 8,5 in/km2, Norras 14 in/km2, Rootsis 20,1 in/km2 ja Eestis 29,7 in/km2. Suurem osa rahvast on kogunenud riigi lõuna- ja lääneosasse, kus on merele ligipääsu ja suurte sadamalinnade tõttu elatud juba sadu aastaid. Tänapäevalgi on seal Soome suurimad linnad Helsingi lõunaosas, Pori ja Turku edelaosas ning Vaasa ja Kokkola riigi lääneosas. Keskosas on asustustihedus mõõduka suurusega, kuid riigi põhjaosas on asustus väga hõre. See on põhjustatud valitsevast lähisarktilisest kliimast, mis teeb ilma külmaks ning kohati esineb ka polaaröö. Soolis-vanuseline koosseis
11. Rahvusliku liikuse radikaalsema suuna etteotsa tõusis 1870. aastate lõpul C. R. Jakobson(1841- 1882). 13. Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878. a. märtis ilmuma hakanud "Sakala" sai Jakobsoni toimetuna kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. KORDAMINE 1. Millal vabastati Liivimaa lõplikult pärisorjusest? 1819 a. Liivimaa talurahvaseadusega. 2. Linnad ja kaubad Rootsi ajal. Aktiivne majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Maj. õitseng Narvas ja Tallinnas. Tartu kaotas oma hiilguse tähtsuse. Veel teenisid kaubanduselt Pärnu, Haapsalu, Kuressaare. Tartus ja Pärnus maj. raskused allutati kindralkuberneri järelvalvele. Raha hakati vormima Taru asemel Riias (kuid Tallinnas see jätkus). Ülejäänud linnad läänistati aadlikkonnale, nendes vähenes rahvaarv. Suurenes vajadus toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele
Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel metalli ja kus sageli keskkonnakaitse nõuded ei ole nii karmid. Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted odava elektri piirkondades ja sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse. · Metallimaagi lähedus · Elektri hind (vanasti koondus mägede piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia) · Maagaasi lähedus · Sadamalinnade lähedus 71. 72. · Ülikoolide lähedus (tööjõud) · Hea transpordi geograafiline asend · Teadlastele rahulik töö ja elukeskkond · Kaunis looduskeskkond · Ettevõtlikud inimesed 73. Teenuste liigitamine: · Isikuteenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne) · Tootjateenused ehk äriteenused- teenused, mida osutatakse kaupade või
vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. a Kärdes lõplik rahu, millega venelastel tuli loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse Linnad: kogu Eesti elanikkonnast moodustasid linlased 6%, mis oli tolle aja kohta küllaltki kõrge suhtarv Liivi sõja ajal VanaPärnu hääbus, juurde tulid Kuressaare ja Valga kaubateed muutusid ja tõusis sadamalinnade (Tallinn, Pärnu, Narva) tähtsus kui keskajal olid linnad oma majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, siis nüüd hakkas riigivõim üha rohkem linnadele ettekirjutusi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama linnaõiguslikult säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse, jätkates mõnda aega koguni oma raha müntimist Narva, mis Rootsi keskvõimu eriti huvitas, sõltus viimasest üha rohkem; arutusel oli isegi Narva nimetamine Rootsi riigi teiseks pealinnaks
korda rohkem energiat kui tonni terase valmistamiseks). Varem paiknes tootmine mäestikepiirkondades, kus oli odav hüdroenergia. Tänapäeval rohkem sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada ja kus on odava energiaallika lähedus. · Metallimaagi lähedus · Elektri hind (vanasti koondus mägede piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia) · Maagaasi lähedus · Sadamalinnade lähedus Masinatööstus Tootmiskorraldus: Tänapäeval on masinatööstuses levinud Toyotismi tootmiskorraldus Igaks juhuks tootmine (fordism) Õigeks ajaks tootmine (toyotism) Detailide hankimine Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
annaabi.ee 
