seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu- ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala. Sabatuum kujunes välja ammu enne imetajate arenemist ja on seega olemas isegi roomajatel. Mida suurem on kirg, seda suurem on ka sabatuuma aktiivsus. Kõhtmine katendiala on koht, kus toodetakse looduse võimsamaid erguteid: dopamiini ja noradrenaliini. Kui mainitud piirkond saadab neid hormoone ajus laiali, tekitab see keskendunud tähelepanu, tohutut energiat, motiveeritust tasu saamiseks, rõõmsameelsust ja isegi hullust
Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna) Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad: Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) Kahvakera Mustaine Talamisealune tuum Põhimiktuumade funktsioonid Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad suurendavad liigutuste kiirust Mandelkeha kuulub limbilisse süsteemi, omades tähtsat osa emotsioonide kujunemisel Suuraju koor
..) · Autonoomse NS kontroll · Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi.
Pärast seljaajutraumat, kus ühendus tugevalt häiritud või katkenud, on seljaaaju refleksid puudu. Seda seostatakse alanevate aktiveerivate (?) impulsside mõju ärajäämisega. (Hüperrefleks – liiga tugevalt väljenduv refleks. Spinaalšokk ?? ) SUURAJU KOOR JA SELLE KESKUSED Suuraju koor on otsaju suurem osa. Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum) Juttkeha ja kahvatukeha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Parkinsoni tõbi on tingitud selle süsteemi häiretest (suurema amplituudiga käte ja pea värisemine; algusfaasis väikemad – haigus progresseerub; hammasratta fenomen – liigestest sujuvalt liigutusi teha ei saa – robotlikud liigutused)
Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus
· laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis.
mälu 5. tegelikkuse tunnetamine 6. sihipärane käitumine NS slaid 39; füsiol lk 260; anat lk 205- assotsiatsiooniväljad?, nimeta 5 erinevat tegevust! 7. kõne 206 Motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 62. mis ülesanne on suuraju põhimiktuumadel 1. Sabatuum 2. punatuum 3. putamen 4. pallidum NS slaid 50-53; anat lk 202 (basaaltuumad) ?, nimeta 4 erinevat! Silva - mandelkeha, läätstuum, jne loe uuesti slaide ja lisa kirjeldused 63. mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb? Haistmisnärv sensoorne, tekib tunne-aisting NS slaid 97, 99, 100; anat lk 220 64
- hall- ja valgeaine vaheldumine – koosneb hallainest, mida läbivad valgeaine lestmed - kõrgeim koorealune motoorne keskus Nucleus lentiformis (ABE1) - läätstuum - kiilukujuline - globus pallidus + putamen Nucleus caudatus - Globus pallidus (AE2) kahkjaskeha koosneb mediaal- ja lasteraalosast - Putamen (ACE3) koorik kumerläätse kujuga kahkjaskehast lateraalsemalt - Nucleus caudatus (ABCD4) sabatuum komakujuline caput (CD5) + corpus (CD6) + cauda (C7) CLAUSTRUM (AE8) - tõkis - õhuke hallainekiht läätstuuma ja saaresagara vahel CORPUS AMYGDALOIDEUM (E9) - mandelkeha - paikneb oimusagaras hippocampus’e eemise paksenenud otsa ehk jala ees Kapslid - capsula extrema (ABE10) claustrum’i ja saaresagara vahel - capsula externa (ABE11) claustrum’i ja läätstuuma vahel - capsula interna
Nende ärritus kutsub esile kindla iseloomuga stereotüüpseid liigutusi. Nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel. Basaalganglionide kahjustusel ongi häiritud liigutuste koordinatsioon, sujuvus ja üks selle pk tüüpilisemaid närvihaigusi kannab Parkinsonismi (liigutused aeglased, esineb pea ja käte värisemist, eriti raske on liigutuste algus, kätel esineb hammasrattafenomen) nimetust. Basaalganglionide tuumade nimed: -juttkeha ehk korpus striatum - sabatuum ehk n caudatus - läätstuum ehk putamun - kahvatu kera ehk globus pallidum. Kokku need juttkeha ja kahvatu keha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Striopallidaarse süsteemi närvirakkudel on ühendus mustaine (subst. nigra) rakkudega. Otsaju suurem osa on aga peaaju koor. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat.
- külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht
- külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud Basaaltuumad: juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse) mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel 153. Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal Mõõtmed- 2200cm2 - sisald. 10-14 miljardit närvirakku 154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht
Esmased alad projitseeruvad kõrgema astme sensoorsetele aladele, millised töötlevad edasi sensoorset informatsiooni. Kõrgema astme alad on omakorda seotud assotsiatsiooni aladega, need loovad sideme meelelise tajumise ning tegevuse vahel, olles seotud kõrgema astme motoorsete aladega. Kõrgemad motoorsed alad projitseeruvad esmasele motoorsele alale, milline omab kontrolli seljaaju ja ajutüve motoneuronite üle. Basaalganglionid - nucleus caudatus (sabatuum), putamen ja globus pallidus (kahkjas kera) - on seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessiga. Need alad saavad aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid saadavad eferendid talamuse vahendusel ainult frontaalsesse koorde. Elektroentsefalograafia On meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektrodide abil, saadud kõverat nim. elektroentefalogrammiks (EEG)
• Autonoomse NS kontroll • Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Basaalganglionide fn häired: hüperkineetilised (BG signaal liiga nõrk – taalamusest korteksisse liiga
– keskaju ja Väikeaju saab copy igast sooritatud liigutusest ja sensoorsest tagasisidest. Cerebellum e – taalamusega väikeaju aitab teha sujuvaid, koordineeritud liigutusi. – neokorteksiga premotoorne ajukoor (B6) BG Tserebellaarne süsteem • Sabatuum e. nucl.caudatus • Väike-ajust impulsid FRvestibulaartuumadesseasendi ja tasakaalu säilitamine • Läätstuum e. nucl.lentiformis – ventromediaalse ja s/a – Putamen (lateraalne osa) – PT kaudu
Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)?
Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)?
Kuklasagar eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu 72 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 137) Nimetage motoorseid välju ajukoores (nim 3, määratle nende asukoht)?
peaaju koore alla). Nende(basaalganglionite) funktsioon on liigutuste koordinatsioon, nende ärritus kutsub esile stereotüüpseid liigutusi, nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel (nt. võimlemiskompleksi meeldejätmine). Nende kahjustusel on häiritud liigutuste koordinatsiooni sujuvus, selle tüüpilisem haiguse nimetus on barkinsionism. Basaakganglionite tuumade nimed: 1. Juttkeha ehk corpus striatum( tal on 2 osa: sabatuum ja läätstuum) 2. Kahvatu kera ehk globus pallidum Kokku moodustavad juttkeha ja kahvatu kera striioallitaarse süsteemi! (strioallitaarse närvirakkudel on ühendus mustainega) Peaaju koor Otsaju suuremat osa nim. peaju kooreks. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat 1. Frontaal ehk otsmikusagar 2. Parietaal ehk kiirusagar 3. Oktsipitaal ehk kuklasagar 4. Temporal ehk olmusagar
annaabi.ee 
