3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents
veega. Sulgraku paisumisel võimaldab ebaühtlase paksusega rakukest sulgrakul suureneda vaid õhulõhe vastasküljelt – rakk kõverdub väljapoole ja õhulõhe avaneb. Taimede õhulõhed reageerivad välistingimuste muutustele minutite ja isegi sekundite jooksul . Õhulõhed avanevad või sulguvad, kui muutub süsihappegaasi kontsentratsioon , valgus, õhuniiskus ja mullaniiskus. Lisaks sellele reageerivad nad ka puudutusele ja paljudele keskkonnas leiduvatele saasteainetele nagu näiteks osoon. Lisaks on taimedel oma ööpäevane rütm – iga 24 tunni tagant toimub õhulõhede avanemine ja hiljem õhulõhede sulgumine. Õhulõhede avatus sõltub vee hulgast õhulõhe sulgrakkudes ja vee poolt tekitatud turgorist. Vee hulka sulgrakus reguleeritakse osmootse rõhu kaudu erinevate ioonkanalite abil. Nii elektriline kui ka kontsentatsioonigradient soodustavad anioonide väljavoolu, mistõttu arvatakse, et anioonkanalid mängivad olulist rolli
veekogu. Miks on Läänemeri väga reostunud? Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Seetõttu tõttu võib toimuda eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks. Kliima soojenemine
Teadlastele teeb muret süsinikdioksiidisisalduse vähene ent järjekindel suurenemine õhu seni üsna püsivas koostises. Süsinikdioksiidi hulga suurenemist atmosfääris seostatakse temperatuuri tõusuga. Teadlaste andmetel on viimase sajandi jooksul Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3...0,7 °C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, siis võib arvata, et niisugustel muutustel on märgatavaid tagajärgi. Tänu õhku paisatavatele saasteainetele oleme jõudnud ka teise kliima soojenemist soosisva teguri juurde milleks on osoonikihi hõrenemine. Arvatakse, et tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Läbi
Austriast, tsement-kiviplaadid Inglismaalt ja kaasaegne klaas Prantsusmaalt. Osa passiivseid proovivõtjaid vahetame välja kahe kuu tagant, osa jäävad välja aastaks. Analüüs tehakse kõikidele jaamadele IVL instituudis Rootsis. Taotletav summa 70 000.- krooni. 6. Välisõhu kvaliteedi kohustusliku hindamisega Eesti territooriumil kehtestatud tsoonides ja linnastutes alustati 2001 aastal. Iga järgnev hindamine on keskendunud uute tütardirektiivide saasteainetele. Näiteks 2005 aasta tsoneerimise peamiseks eesmärgiks olid raskmetallid (2004/17/EC). Käesolev õhukvaliteedi hindamine tsoonides keskendub siiani katmata saasteainetele: osooni eeldusaineteks olevad lenduvad orgaanilised ühendid (2002/3/EC) ja polüaromaatsed süsivesinikud (2004/107/EC). Projekti eesmärgiks on anda hinnang välisõhu kvaliteedile Eesti territooriumil ja kasutada saadud tulemusi
jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris 10%(kasvab) ja stratosfääris 90%(kahaneb). Paksus 2-4mm. Absorbeerib UVkiirgust, mis muutub soojuseks. Osoonikihti hävitavad: freoonid, haloonid. Kasvuhoonegaasid – üle 40.
20%-ni ning vähendada kogu energiatarbimist 20% (võrreledes prognoositavate suundumustega). Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamise osas lepiti kokku, et 10% transpordis kasutavatest kütustest peaks põhinema biokütustel, elektril või vesinikul. Keskkond ja tervis ELi ulatuslike keskkonnaalaste õigusaktide valdkonda kuuluvad müra, suplusvesi, haruldased liigid ja reageerimine hädaolukorras. Vastavalt õigusaktidele, mille peamine eesmärk on luua saasteainetele tervisepõhised standardid, peavad ELi liikmesriigid teostama paljude eri saasteainete seiret ning võtma meetmeid ohutute piirmäärade ületamise korral. 2008. aastal võeti ELis kasutusele siduvad piirmäärad peente osakeste (PM2,5) heitkogustele. Need sõidu- ja veoautode tekitatavad mikroskoopilised osakesed võivad põhjustada hingamisteede haigusi. 2011. aastal jõustuva direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid vähendama linnapiirkondades kokkupuudet peente osakestega aastaks 2020
EL on võtnud kohustuse peatada ohustatud liikide ja elupaikade vähenemine ELis aastaks 2010. EL soovib laiendada Natura 2000 võrgustikku, mis hõlmab alasid, kus taime- ja loomaliikidele ning nende elupaikadele on tagatud kaitse. See hõlmab juba 26 000 ala kõikjal ELis. Keskkond ja tervis ELi ulatuslike keskkonnaalaste õigusaktide valdkonda kuuluvad müra, suplusvesi, haruldased liigid ja reageerimine hädaolukorras. Vastavalt õigusaktidele, mille peamine eesmärk on luua saasteainetele tervisepõhised standardid, peavad ELi liikmesriigid teostama paljude eri saasteainete seiret ning võtma meetmeid ohutute piirmäärade ületamise korral. 2008. aastal võeti ELis kasutusele siduvad piirmäärad peente osakeste (PM2,5) heitkogustele. Need sõidu- ja veoautode tekitatavad mikroskoopilised osakesed võivad põhjustada hingamisteede haigusi. 2011. aastal jõustuva direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid
vastastikuse peegeldamise kaudu: mida lubab endale kõrgemal ametipostil olev isik, seda püüavad enamasti teha ka madalamal astmel töötajad. (Elenurm 2002 :15-16) Juhtkonna usaldus ja lugupidamine on põhitinginus inimeste motiveerimisel. (Accel 2008) Autori arvates ei tohiks alahinnata töökeskkonda ja töötingimuste loomist. Töökeskkonna all mõtleb autor kõige enam tööruumi. Tähelepanu tuleb pöörata sisustuse, valgustuse, ventilatsiooni, müra, tolmu, saasteainetele jne. Vilets õhk on üks peamisi väsimuse, uimasuse, peavalu, keskendumisraskuste ja töölanguse põhjusi. Ruumiõhk võib tekitada ka nohu, põsekoopapõletikku, kopsupõletikku, nakkushaigusi, nahahädasid, iiveldust jne. Motivatsioon ja tööga rahulolu 16 Herzberg määratles ära ,,hügieenifaktorid" kui vajadused, mis peavad olema teatud määral
Neid mõjusid ei 5 suudetud võib-olla lihtsalt veel tuvastada ning need mõjud võidakse alles kuid, aastaid või sajandeid hiljem tuvastada. Eri osapooltel on sageli raske otsusele jõuda selle osas, mis on "piisav" tõestus nt kliimamuutuse või saaste osas. Need, keda saastus mõjutab tahavad tõenäoliselt, et kehtestatakse saasteainetele palju madalamad standardid, kui need, kelle ettevõtted saastamisest kasu saavad. Seetõttu on teadlaste väide "kahjulikke mõjusid ei suudetud tuvastada" sageli poliitikute poolt interpreteeritud kui et analüüsitud aine on "ohutu". Teadus on finantseeritud ja suunatud valitsuse ja korporatsioonide huvide poolt, mistõttu võib teaduse usaldusväärsus olla küsitav. Kogu teadus on interpreteeritud inimeste poolt. Reduktsionism Arendati Descartese poolt välja 17 sajandi alguses
Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks. Kui kevadel päike paistma hakkab, siis toimub halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Keskonna hapestumine ja õhusaasted Happestumine- looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele( NOx, SO2, osoon) Neutraalne pH=7 (<7 happeline., >7 aluseline) => puhas vesi. Loodusliku vee pH on 5,6 => veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse muutumine. Metsad kahjustuvad 1. mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga "tõrjutakse" sügavamale
Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks. Kui kevadel päike paistma hakkab, siis toimub halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Keskonna hapestumine ja õhusaasted Happestumine- looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele( NOx, SO2, osoon) Neutraalne pH=7 (<7 happeline., >7 aluseline) => puhas vesi. Loodusliku vee pH on 5,6 => veidi happeline. Hapestumist näitab nt: okaspuude värvuse muutumine. Metsad kahjustuvad 1. mets kahjustub otse maapinna keemiliste muutuste tagajärjel. Happelised sademedpanevad metsamullas liikuma metallid, mis juuretasandile jõudes kahjustavad puid, osa puudele vajalikke elemente (Ca, Mg, K) aga "tõrjutakse" sügavamale
Kui atmosfääri koostis on muutunud pidevalt, siis miks on inimkonna tekitatud muutused nii tähtsad ja olulised? Vastus on muutuste mastaabis. Kui loodulikud muutused toimuvad tuhandete aastatega, siis inimkonna tekitatud muutused toimuvad sadade ja kümnete aastatega ning see ei võimalda loodusel kohaneda. Peamise õhusaaste probleemid: Hapestumine ehk happeline depositsioon - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Osoonikihi lagunemine kasvuhoonegaasid Happeline depositsioon - happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes Happesademed panevad maapinnas liikuma seal leiduvad raskemetallid, mis võivad tekitada tõsiseid terviseprobleeme Osoon e trihapnik on ainus atmosfääri gaas, mis tõhusalt päikese ultravioletkiirgust absorbeerib. Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Osoonihulk muutub sõltuvalt aastaaegadest.. Ehk päikesest ja sellest, millal puud lehte lähevad.
säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust majandusinstrumendid keskkonnakaitses: o administratiivsed (institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. Toimub tootmisprotsesside või – ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates) o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige
keskmiselt 2,5%. Osa sellest on tingitud tehislikest kemikaalidest. Osoonikihi õhenemine 0,7-2% on aga tingitud päikeselt tuleva ultravioletkiirguse vähenemisest, mis viis osoonitekke protsesside aeglustamiseni. 1986 aastal oli päikese aktiivsuse miinimum. Päikese aktiivsuse vähenemine toimus juba 1980 aastast, mil oli 21 tsükli maksimum. Seega võib oletada , et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse vähenemine päikeseaktiivsuse miinimumi ajal soodustab lisaks tehislikele saasteainetele täiendavalt osoonikihi hõrenemist. 1986 aastal hakkas küll päikese aktiivsus kasvama , kuid osoonikiht hõrenes endistviisi. Siiski ei saa välistada, et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse tugevnemine pärsib kuidagi osooni hävimist. Päikeseaktiivsuse kasv võib aga kaudselt halvendada Anarktika osoonikihi olukorda. "Viimastel aastatel on mõned geofüüsikud jõudnud otsustusele, et kõrgendatud päikeseaktiivsus soodustab tsüklonite süvenemist
keskkonnaprobleemide lahendamiseks; • Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. [Eesti...] Olulisemad meetmed keskkonnakaitses (administratiivsed ja majanduslikud) Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates. - Kõigil administratiivabinõudel on üks ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. (Lisaks võib ta sanktsioonide vastu protesti avaldada.) Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest
annaabi.ee 
