Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15.1. Elutekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Kobraste ja siplegate pesad, loomarajad: üle-Eesti 16.Kaendamisviisidemõju keskkonnale Ei mõjuta, ega saasta keskkonda - mineraalvesi, ravimuda Reostab põhjavett, rikub maapinda - põlevkivi Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas Saastab õhku ja on keskkonna ohtlik - fosforiit 17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist
kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille tulemusel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. · Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu. Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem
hapnik. Oksiide leidub nii õhus kui maapõues. Tähtsamad oksiidid on CO, CO2 , SO2 , CaO, Fe2O3. Nendest CO, CO2 ja SO2 on õhus leiduvad oksiidid, Fe2O3 leidub maapõues. CO süsinikoksiid ehk vingugaas on väga mürgine ja tekib mittetäielikul põlemisel. See moodustub, kui hapnikku on vähe. Näiteks kui ahjusiiber sulgeda liiga vara. Selle tagajärjel võib inimene surra. Ebakorras mootoriga auto ei põleta kütust täielikult ja õhku eraldub süsinikoksiid, mis saastab loodust. CO2 - süsinikdioksiid ehk süsihappegaas kuulub heitgaaside hulka. Seoses autode arvu kasvuga see järjest suureneb ja on kahjulik. CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära kasutada. Karastusjookide valmistamisel kasutatakse süsihappegaasi. Kuna
Maailma 20 megalinnast 15 asub arengumaades. Enam kui neljandik maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. Umbes 2,8 miljardit inimest ehk kaks inimest viiest elab vähem kui kahe dollariga päevas. Autostumine Autostumine on järjest suurenev autode tootmine ja nende kasutamine transpordivahendina Autostumine näitab sõiduautode arvu 1000 elaniku kohta Autostumise mõju Saastab õhku Saastab pinnast ja vett naftasaaduste ja raskemetallidega Tekitab tolmu ja müra Tekitab ohtlike jäätmeid (kummid, akud, õlid) Tarbitakse kaastumatuid loodusvarasi Autostumine Eestis oksul on Eesti väga kiirelt autostunud. % Tallinna sisestest sõitudest ühistranspordiga ja 20% sõiduautodega, kuid 2004. a oli seis sõiduauto ääne transiidist moodustab ohtlike veoste vedu, mis on ohtlik keskkonnale.
pea pumpama, tuleb survega ehk lihtne kätte saada, põletamisel vähe saasteaineid Kasutamise puudused ehk Kütte varastamine Kui vedada Saastab keskkonda palju keskkonna probleemid torujuhtmete kaudu ja kui torujuhtmetega siis kallis - co2 kasvuhoonegaasid hakkab lekkima siis suur ja ohtlik sest peab mille tagajärjel keskkonna kahju, vedama veeldatud kujul. happevihmad,kaevandam torjuhtmete kinni Plahvatusohtlik ine ohtlik kui maa-alune
· jne... osakestega; joogivee reostust. 3 4 Töötlev tööstus Maavarade · saastab õhku ja vett; kaevandamine · tekitab palju jäätmeid, saastab · nendega pinnast ja rikub maastikke; · ohustab elustiku mitmekesisust; · kasutab/rikub palju loodusvarasid. · ohustab kaasnevaid loodusvarasid;
Hoiukoha koht peab olema koostatud juhend tegutsemiseks ohuolukorra või õnnetuse korral. Ohtliku aine hoiukoht peab olema paigutatud sinna, kuhu liikurpäästevahendid ligi pääsevad. Kõigi sadama hoiukohta paigutatavate ohtlike kaupade kohta tuleb pidada laoarvestust. Iga kaubaüksuse kohta on vajalikud järgmised andmed: kauba saabumise ja ärasaatmise kuupäev, ohtliku aine õige nimetus, UN number, kogus, asukoht sadamas. Meretransport mõjutab keskkonda järgmiselt Saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; Saastab vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; Tekitab tolmu ja müra Ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi
ehitada. Kuna Eesti on väike riik ja riigil pole piisavalt raha selle rajamiseks. Liiga ohtlik rajada seda. Positiivsed küljed: 1. Eestil oleks oma elektrijaam mis suudab toita kogu Eestit. 2. Eesti hoiaks raha kokku elektri ostmisega välismaalt. 3. Eesti on väike riik ja ei tarbiks kõike seda elektrit ära ja siis oleks võimalus müüa seda teistesse riikidesse. Negatiivsed pooled: 1. Ehitamisele kuluks palju raha. 2. Saastab loodust. 3. Õnnetuse korral oleks kogu Eesti ja Eesti naaber riigid rikudud reaktiivse keskonna tõttu. Kaido Raal 9.klass
Päikeseenergia: Kasutusalad: Soojus- ja elektrienergia. Varud: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa. Eelised: Modulaarsus, võimalik paigutada katusele ja fassaadile, võimalik kasutada autonoomse toiteallikana, sisuliselt hooldusvaba. Puudused: Kallis tehnoloogia, piirab kasutamist, kuna kõikjal pole päikeseenergiat. Geoternaalenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Laamade äärealadel. Eelised: Võimalik vokaalselt kasutada, suurepärane. Puudused: Saastab, raske kätte saada, peab olema soojusvoog mõne km. sügavusel. Biomassienergia: Kasutusalad: Soojusenergia. Varud: Puit, õlikultuurid, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, biogaas. Eelised: Taastuv energiaallikas, kerge kätte saada, jääkide kasutamine. Puudused: Saastab, tooraineid ei jätku kõigile. 6. Elektrienergia tootmine: peamised tootjad ja kasutajad, millistel energiaallikatel baseerub elektri tootmine maailmas, kauplemine elektriga.
Me reisime kaugemale ja tarbime rohkem. Aastatel 19902000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala. Kui sama areng jätkub, kahekordistub linnaala veidi rohkem kui sajandiga.Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem transpordi infrastruktuuri ning rohkem maad. See kahjustab looduskeskkonda ja suurendab kasvuhoonegaaside teket, mis omakorda muudab nii kliimat kui saastab rohkem õhku ja tekitab müra. Tulemusena halvendab valglinnastumine vahetult linnades ja linnade lähedal elavate inimeste elukvaliteeti.Valglinnastumise põhjus on pigem muutuv eluhoiak ja tarbimisviis kui suurem rahvaarv. Nii elamuehitus, kaubandus, transport kui turism vajavad kõik üha enam maad. Põllumajandusmaa on linnade lähedal sageli suhteliselt odav ja see võimaldabki eelnimetatud tegurite toimel valglinnastumist
Mullad muutuvad happelisemaks Tervisehäired Võimalikud lahendused Energia kokkuhoid, sest enamik elektrist ja muudest energiatest saadakse fossiilsetest kütustest, mis eraldavad põlemisel õhusaastet Alternatiivne liiklemisviis auto asemel Õhukonditsioneeri mõõdukas kasutamine, sest see suurendab kütusekulu ja süsihappegaasi eraldumist umbes 5% võrra Aias prügi mittepõletamine ja võimalikult harv lõkke tegemine, sest lahtisest tulest pärit suits saastab õhku Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Õhusaastus http://www.nip.ee/page/346/12/213 http://uudised.err.ee/failid/238970_01.jpg 11. klassi geograafia materjal
heitgaaside ja saaste vähendamisele, seeläbi aeglustades ka kasvuhoone efekti seda aga ei ole võimalik sisepõlemismootori jõul liikuva autoga saavutada. Tulemused: Hübriidauto on keskkonnale kasulikum Hübriidauto on kütusesäästlikum Hetkel on hübriidautod veel kallid, kuid mida rohkem neid ostetakse, seda odavamaks nende tootmine muutub Mõned teadlased väidavad, et hübriddautode tootmine saastab kokkuvõttes rohkem kui suur maastur Ühel päeval hakkab tekkima kasutuskõlbmatuid hübriidautosid ja seega ka akusid, see võib olla probleem Kokkuvõte: Kokkuvõtteks võib öelda, et hübriidauto on küll kasulikum kui tavaline sisepõlemis mootoriga auto, kuid siiski selle konkurentsivõimaliseks muutmiseks on vaja veel palju tööd teha. Püüdlused selle suunas juba käivad ja on oodata hübriidautode populaarsuse hüppelist kasvu. See
Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) Varud maailmas Metallurgia keskkonnaprobleemid Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Sulatamine Terasesulatus • Jaapan on üks suuremaid terasetootjaid maailmas Aitäh vaatamise eest!
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6
Suhkru tootmisprotsess Ettevõte: THE FIJI SUGAR CORPORATION Ülesanne Leidke mingi tootmisprotsess (kaasaegne või ajalooline), mille juurutamise ohta konkreetses ettevõttes te suudate leida piisavalt andmeid. Hinnake tööstusökoloogia seisukohast protsessi tugevaid ja nõrku külgi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Transport Fifth level Alkoholi jatööstusliku Siirupi jäägid piirituse valmistamiseks Kariloomadele toiduks Suhkru tootmise tugevad küljed Varustajateks kohalikud farmerid, se...
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas ...
vajavad elektrimootorit, peaks inimene tegema kogu töö ise, kuid see mõjuks füüsiliselt väga raskelt. Elektrimootori asemel võiks tänapäeval olla bensiini-, diisel- ja aurumootor. Võrreldes aurumootoriga on elektrimootoril palju eeliseid. Ta on ökonoomsem; elektrimootor ja tema toide (aku) on väiksemad ja võimaldavad paindlikumat paigutust, ta tekitab vähem müra ja tuleoht on väiksem (puudub kergestisüttiv kütusepaak), saastab oluliselt vähem keskkonda, madalatel pööretel on tal suurem pöördemoment st tal on rohkem jõudu ja elektri- enenergia tootmiseks on alternatiivseid võimalusi.
Olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik Suureneb psüühiline stress 5.1Keskkonnategurite mõju organismile seostub vahetult: 1.elanike eluviisiga, 2.harjumustega 3.sotsiaalsete faktoritega. Seetõttu peavad olema komplekssed: 1.olukordade parandamine ja 2.tegevusplaanid 6. Kokkuvõte Keskkond on see, mis meid ümbritseb. Inimtegevus kahjustab ja saastab keskkonda kahel viisil. Üheks keskkonna probleemiks on imetajate väljasuremine. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, kuid tänapäeval on peamiselt inimtegevuse tulemusel tekkinud. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/V %C3%A4ljasuremine
ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaasi kasutamise eelised: puhas ja keskkonnasõbralik,kütuse täielik põlemine. Torutransport>säästab loodust. Teine eelis on kättesaadavus. Maagaasi varud on suured ja arvatakse, et neid jätkub 50-100 aastaks Soojuselektrijaama plussid ja miinused: plussid: soojus, valgus. Miinused: saastab põhjavett,hõlmab suuri alasid,saastamine(tuhamäed),CO2palju.
• Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket. • Osooniaukude piirkonnas on ultraviolettkiirgus väga tugev, eriti kevadel
Tuleb elada säästlikult, ning mitte liiga palju tarbida. Väga hea moodus loodust korras hoida on taaskasutada asju ehk saata nad rohelisse ringi. Kõigile inimestele meeldib olla puhtas kodus, aga miks siis ei võiks ka loodust puhtana hoida, kui inimestele meeldib puhtas looduses elada. Selleks, et loodus oleks puhas, peab mõtlema ja elama ökoloogselt. See tähendab, et tuleb ära hoida põhjus, mitte hiljem likvideerida oma tagajärgi. Üks peamisi tegureid, mis loodust saastab on ületarbimine. Inimesed peaksid mõtlema, kui palju nad tarbivad ja kas on võimalik kuidagi mingi ebavajaliku asja tarbimist vähendada. Inimestel peaks olema mõtestatud tarbimine, mis tähendab, et inimene peaks tarbima, et elada, mitte elada, et tarbida. On ka teisi võimalusi oma ümbrust puhtana ja ilusana hoida. Roheline ring ehk taaskasutus on loodud selleks, et kõiki tarbimisest üle jäänud jääke ei peaks põletama
Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja plastmassist anumaid, tänapäeval on väga paljud esemed tehtud hävinematust plastmassist ja ka need ei kõdune. Anumad mida saab taaskasutada tuleks saata taaskasutuskeskustesse. Paljud inimesed põletavad prügi aga see on keskkonnale väga kahjulik kuna tahked ained, mida sa põletad muutuvad gaasiliseks ja see kahjustab õhku mida me hingame. Hulgaliselt on kasvanud ka inimeste arv, kes põletab autokumme, see ju saastab õhku jubedalt, inimesed peaksid lõpetama enda jäätmete põletamise. Isegi prügimäed on kahjulikud, kuna sinna viiakse toidujäätmeid ja neis elutsevad putukad levitavad edasi baktereid. Vedelikud ja vihm aitavad bakteritel maasse imbuda, see soodustab ka põhjavee roiskumist. Et seda ära hoida tuleks enda prügi alati ära sorteerida ja tuleks valada välja anumatest toidud ja vedelikud, see kindlasti vähendaks bakterit levikut.
Prügireostus, kui keskkonnaprobleem Massiline turismindus võõratesse riikidesse ning ülerahvastatus on toonud maailma suure mure. Probleemiks on prügireostus, mida tekitab liigne rahvaarv. Palju rohkem on hakatud mõtlema sellele, kuhu kogu prügi mahutada. Metsa alla ega tänavatele midagi visata ei tohi, kuna see saastab pika aja peale meie õhku. Mõelda vaid, kui kõik seenelised, marjulised ning niisama puhkajad oma asjad puudevahele jätaks. See oleks katastroof. Siiski, paljud inimesed ei hooli oma ja teiste tervisest ning teevad seda jätavad oma mustuse teistele korjata. On tehtud ka igasugu koristuspäevi, kus kutsutakse kõik huvilised kokku ning hakatakse vabatahtlikult oma maad kõigest võimalikust mustusest puhastama. Need kokkutulijad on väga head inimesed
Prantsusmaa 1) Üldised andmed. Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Pealinnaks on Pariis. Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 121...
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte
Metallurgia tootmisel on omad keskkonnaprobleemid. Näiteks: Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 500 km kaugusele Metallitööstust on seotud mitmete teiste valdkondadega, näiteks masinate ja seadmete tootmine ning ehitus. Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 11 000 inimese, olles seega toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Metallitööstuses on oodata jätkuvat tootmismahtude kasvu,
Kloormetallurgia mitmeid värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt nii toodetakse nt titaani ja tina Elektrometalluriga selle protsessi puhul on tegu elektrolüüsiga nii toodetakse nt palju alumiiniumit ja magneesiumit Keskkonna probleemid tekib palju aherainetet maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda Metallurgia Eestis AS Silmet on üks Euroopa suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid 550 töötajat hõlmab kolme vabrikut TÄNAN KUULAMAST JA VAATAMAST!
Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui Su peres on rohkem kui üks auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas joogivesi maailmas otsa.
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi
plastist mänguasjad. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad. Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid. Põletades plasti, kummi või muid tehismaterjale, koostad toksilise kokteili, mis saastab õhku ning pinna- ja põhjavett. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab ära viia jäätmejaama. Vahel kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude
Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Transport mõjutab keskkonda järgmiselt: · saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; · saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; · tekitab tolmu ja müra; · liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega; · ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade Joonis elutingimusi (rändeteede
inimene, aga ülerahvastumine tugevasti mõjutab ning suurendab nende probleemide tõsisust. Ülerahvastumisest saavad alguse haigused, joogivee/toidu puudus, õhu/mulla saasted, vaesus, hügeeniprobleemid, jäätmeprobleemid jne. Ülerahvastatud piirkonnas võib olla probleeme hügeeniga ning seal levivad haigused ja kuna on liiga palju inimesi ühes kohas, levivad need ülikiiresti edasi. Kuna järjest rohkem inimesi kasutavad autosid ning kasutavad elektrienergiat, siis pahatihti see saastab järjest rohkem õhku. Ka toiduvajadus on suurem ning tänapäeval tahetakse toidu koguseid ning kvaliteeti suurendada ja väetatakse taimi, siis see rikub pikapeale mulda ja toit ei jõua ka iga vajajani ning tekivad näljad. Kuna ülerahvastatud piirkonnad on enamasti arengumaad ja seal on vaesus, siis see teebki olukorra hulluks. Probleem ei ole ainult ülerahvastumine, vaid ka liiga suur inimeste arv Maal.
fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Välismõju Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandale isikule. Teisisõnu on välismõju mõne teise isiku kokkupuude muutusega. Teatavasti kütuse tarbimisega satub õhku CO2 ja see saastab õhku, rikub inimeste tervislikku seisu ja omab mitmed teisi mõjusid. Majanduslikus mõttes on siinkohal tegemist turutõrkega, täpsemalt negatiivse välismõjuga, mistõttu võiks valitsus kaaluda sekkumist turutõrke korrigeerimiseks. Turutõrge seisneb siin selles, et kütuse müüjad ei võtta kütuse hinda määrates arvesse kütuse mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele, mistõttu kütuse turuhind on väiksem kui tema tegelik kulu ühiskonnale. Kasutatud allikad
rootslased oma maa lõunapiirkonnas · Tänaseks on Rootsis ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest · Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks Detsember 2005 8 Hapestumine Eestis · Eesti metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim · Viimasel ajal on õhu kvaliteet Eesti kohal tänu tööstustoodangu langusele märksa paranenud · Õhku saastab vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine · Hapestumine ei ole kõige suurem keskkonna probleem Eestis Detsember 2005 9 Kahjustused looduses: · Mulla hapestumine (leostumine) · Veekogude hapestumine · Taimede, eriti okaspuude kahjustumine · Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine Detsember 2005 10 Mõju skulptuuridele, ehitistele · Tekivad nn
Tuuma- Kanada, USA, LAV, Austraalia, USA, Prantsusmaa, üliohtlikud Soomes Loviisa ~ 6% ~ 17% elektri tootmine tootmiseks energia Niger, Namiibia, Prantsusmaa Jaapan, Saksamaa *saastab õnnetuse korral Venemaal - *suhteliselt ulatuslikud alad Sosnovõi Bor
2.Kasutegurid: *Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada. *Toit on täisväärtuslikum, kuna taimed on pandud tootma mingit inimesele kasulikku ainet. *Võimalik oleks lahendada Kolmanda maailma toiduprobleemi, saates sinna uusi taimesorte, mis suudaksid nälga leevendada. (((Samas paneks see kohalikud veel rohkem paljunema ja lõppkokkuvõttes jääks toiduprobleem ikka alles.))) Ohutegurid: * Umbrohu- ja putukatõrje on ikka vajalik ja saastab keskkonda veel rohkem kui varem. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele ning putukatele vastupidavad taimed. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal (tootja, kes kasvatab suurel maa-alal ainult üht liiki taimi) on lihtne kasutada tõrjevahendeid. See viib tihti umbrohu- ja putukatõrjevahendite ülekasutamisele ja saastab mullad ära. Pealegi on kujunenud välja putukad, kes
Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti enam ei oleks, siis poleks ka elu Maal enam võimalik. Paljudes maailma paikades pole puhast joogivett. Reostatud joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal palju inimesi. Puhas joogivesi on üks peamisi tegureid, mida inimene eluks vajab.
V: Tuul, vesi, maasisene soojus, loodete energia(tõus ja mõõn) ENERGIA LIIK KASUTAMISE PROBLEEMID EELISED Nafta (taastumatu) Suure kütteväärtusega, Tankeritega võib juhtuda tankeritega. õnnetusi, naftat tuleb puhastada ja maapõuest välja pumbata. Saastab pinnast, kui maismaal puurauk. Maagaas Keskkonnasõbralik, suure Plahvatusohtlik, (taastumatu) kütteväärtusega, transportimine keeruline ja saasteaineid tekib vähe. kallis. Avatud tarujuhtmetega.
Soojus tungib ookeanisügavustesse aeglaselt, ent järjekindlalt. Kui olukord jääb praeguseks, siis nihkub häving sajandi võrra edasi. Kui süsihappegaasi sisaldus väheneb praegusega võrreldes 50 protsenti, siis metsad arvatavasti säilivad. Mina arvan, et kliima soojenemises on siiski süüdi inimesed. Me tahame koguaeg endale uusi ja paremaid asju, kuigi vanad on täiesti kasutamiskõlbulikud. Uued asjad võivad küll olla mugavamad ja paremad, kuid nende tootmine saastab loodust. Paljud inimesed mõtlevad, et mis nad ikka teha saavad, nagunii sulab see jää ära, siis see on mu arust väga vale suhtumine. Sest, kui kõik need inimesed, annaksid oma panuse siis oleks see juba üpriski suur hulk ja loodus jääkski vähem saastatuks. Ma mõtlen oma panuse andmise all seda nt kui teleka juurest ära lähed võiks selle kinni panna või kui toast lahkud ei ole ju raske lampi ära kustutada. Kõik need pisiasjad teevad kokku suure.
pumpamiseks, saasteaineid tekib vähe. Kivisüsi Euroopa ja Hiina, USA, Austraalia, Lääne- Maavarad Saastab õhku 20% Venemaa, India LAV, Venemaa, Euroopa, paiknevad kasvuhoonegaasidega, taastumatu Hiina, Indoneesia Jaapan kompaktselt koos, järele jääb tuhka, süsi, Põhja- varud suured, kaevandused ja karjäärid
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest ,
näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Kas Eesti saaks hakkama tuumaelektrijaamaga? Jah saaks küll kuna see toodab palju energiat ja saastab vähe õhku. Kuna tuumaenergia jaama tootmisvõime on suur suudaks see varustada enamus eestist elektriga. Kuidas tuumaelektrijaam töötab: http://www.tahvel.ee/Fail:Tuumaelektrijaam.swf Pildid: Tuumaelektrijaama skeem. Tuumaelektrijaam.
arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on elukeskkonnaks paljudele loomadele, kaladele ja taimedele, kes on tähtsad ka inimkonnale. Suur arutelu käib Läänemere üle, mida inimene erilise hoolega saastab. Kui naftatankrid ning teised laevad oma risu jätkuvalt merele tühjendavad, on Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist
Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Austraalia,Venemaa. Eksportijad: Austraalia, Hiina, LAV,Indoneesia,Poola. Importijad:Jaapan,Saksamaa,Prantsusmaa,Suur- britannia, Lõuna-Ameerika
Energia kogused on suured ent tootmisega kaasnevad ka mõned riskid, näiteks: katastroof tuumaelektrijaamas, mis viib reaktorite plahvatusteni ja varraste sulamiseni. Kui tuumareaktor plahvatab võib kindel olla, et kiiritus, mis seal välja pääseb on ohtlik ja seda on suures koguses. Ohutuim viis energiat toota on ka sellepärast, et niikaua kui töötajad midagi valesti ei tee on kõik ohutu. Mõned meist võivad arvata, et tuumaenergia on kahjulik, saastab palju ja tekitab suurt kartust inimestes. Hoolimata sellest, et inimesed paljud ei poolda seda, on see siiski kasulikum riigil endal rajada, sest naaber riikides on piisavalt palju tuumaelektrijaamu juba rajatud, et kui õnnetus peaks juhtuma, siis kindlasti saaks ka Eesti kiiritada. Elektrijaama rajamine on küll kallis, kuid pikema aja jooksul muutub pigem kasulikuks, sest tuumaenergia on odavam, kuna seda saab väikesest kogusest uraanist palju
teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa kolmekümne kõige saastavama tööstuse hulka. Õhku sattunud ained mõjuvad loodusele laastavalt ning sellist reostust on raske eemaldada. Peale vabrikute reostavad õhku ka autode ja teiste masinate heitgaasid. Selle probleemi üheks lahenduseks on toodud näiteks elektriautod neil puudub bensiinimootor, mis saastab õhku ning selle asemel on mootor, mis kasutab energia tootmiseks elektrit. Inimese tegevuse läbi saastub õhk ning selle tulemusena muutub keskkond, kus me elame, järjest kõlbmatumaks.
0 ºC kuni -8 ºC. Juulis 16 ºC kuni 24 ºC. 5. Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. Kõrgelt arenenud majandusega riik, väheseid loodusvaru püütakse kastutada säästlikult. Võrreldes teiste riikidega on Islandil õhk vähem saastatud, kuna nad kasutavad looduslikke energiaid ( nt hüdro-ja geotermaalenergia ). Ka püüavad nad üle minna vesinikkütusele, mis saastab vähem keskkonda ja õhku. 6. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. 1973. aastal toimus Vestmannisaarte asustatud saarel Heimaeyl ulatuslik vulkaanipurse. Tekkinud kahju oli suur, kuid hiljem suudeti see looduskatastroof tasuvaks muuta. Viimane suur vulkaanipurse toimus 2004. aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. See leidis aset liustiku all ja pani suured liustikualad sulama. Tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse
Lääne-Euroopas ja USA kirdeosas. Boksiidi (alumiiniumi maak) leiukohad on: Austraalias, Guineas, Brasiilias Jamaikali ja Hiinas. Suurimad alumiiniumi tootjad on: Venemaa, Hiina, Kanada, USA, Austraalia. Suurimad autotootjad on: USA, Jaapan ja Saksamaa. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnas: · suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjaveekihte ning halvendab joogi vee kvaliteeti; · võivad põhjustada langutus lehtreid (sisselangemine); · metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku suurtes kogustes aineid, mis põhjustavad happesademeid ja soodustavad kasvuhooneefekti; · keskkonna saastamist saab vähendada ainult tehnoloogia uuendamisega. Metallurgia ja masinatööstuse paigutustegurid ja arengusuunad: Maagi rikastamine toimub kaevanduskohas, sest raske maavara läheks kalliks. Viimastel aastatel on sulatustehased ehitatud sadamalinnadesse või nende lähedusse,
toodetakse Hiinas. Seal on tjud odav. Keerulisemate asjadega nagu tehnika on asi keerulisem. Eri osad valmistatakse eri riikides, kuna on asju, mis ei vaja vljappinud tjudu ja on ka neid, mis vajavad spetsialiseerunud tjudu, mida on rohkem Euroopas.Ehk siis kogu tootmist ja tarbimist puudutav ssteem on vga loogiliselt les ehitatud. Loomulikult on kogu see tegevus kllaltki keskkonnakahjulik. Ka pllumajandus, mis esmapilgul ei tundu olevat nii ohtlik, saastab keskkonda ohtralt ja rikub looduse loomulikku kiku. Reljeefidele mjub pllumajandus laastavalt: metsad vetakse maja, tehakse kunstlikud leujutused, viljatuks jnud maa-aladel on ohuks krbestumine.Laevaliiklus on ks odavamaid transportimise viise, samuti ka ohtlikumaid. Laevakahjustustest tingitud katastroofid on alati vga tsised. Ktusereostuses saavad raskesti kahjustada paljud meres elutsevad taime- ja loomaliigid vi hvivad halvimal juhul ldse. Maanteetransport on kll
Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservikarbid säilivad isegi mahamaetult aastaid. Klaaspudelitele ei tähenda tuli midagi. Hulk esemeid on tehtud hävimatust plastmassist, mõned eriplastmassist mahutid eritavad ümbrusse kloraate, mis ajavad prügipõletus ahjud rooste. Nakkust kandvad bakterid vohavad roiskunud toidus ja levivad prügimägedel elutsevate putukate, usside, näriliste abil kõikjale. Läbi prügimägede nõrguv vesi saastab jõgesid ja ka vihm aitab bakteritel maasse imbuda, kust nad põhjavette satuvad. Prügi põletamine oleks kurjast, sest siis muutuvad tahked jäätmed gaasilisteks, mis õhu hingamiseks veelgi vähem sobivaks teeb. Tuleks käituda nii, et pressitud ja peenestatud prügi tuleks tasaseks rullida, seejärel puhta pinnasega üle katta ja pärast veel kõik üle pressida. Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja
annaabi.ee 
