Kolmandik ehk 650 ootab oma järge. 1064 erinevast teoliigist on 600 juba välja surnud. Allesjäänud 400 ootab kohe-kohe oma järge. Suurimad tapjariigid. Väljasurnud liikide arvult on ületamatu USA. Ja seda kõikides kategooriates -- nii juba väljasurnud, kohe-kohe kaduvate kui ka tõsises ohus olevate maade arvestuses. Ükski teine riik ei suuda maailmavalitsejaga rinda pista. Ameerika Ühendriikide kõrval torkavad mõrtsukriikide esikümnes silma paljud saareriigid. Arvestades nende väiksust ja seal elutsevate olevuste unikaalsust, pole imestada midagi. Tõsi, ohvrite suhtarvuna, olgu siis ruutkilomeetrite või elanike arvu kohta, oleksid saareriigid kindlasti Ühendriikidest eespool. Arvatakse et 70% kõikidest Maal olemas olevatest liikidest elab vaid 12 «megariigis» - Kolumbias, Brasiilias, Mehhikos, Kongos, Madagaskaril, Indoneesias ja Austraalias, Peruus, Ecuadoris, Malaisias, Indias ja Hiinas.
Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Rannikud: Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. Rannikuriigid: Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias.
keskmist eluiga, SKT-d ühe inimese kohta. Kõrgeltarenenud riigid asuvad peamiselt põhjapoolsemates osades peaaegu kõik Euroopa riigid, Austraalia, Iisrael Jaapan, Kanada, USA ja Uu-Meremaa. Vähem arenenud riikides on SKT ühe inimese kohta vaid kuini mõni tuhat dollarit. Lõuna riigid/ Kolmas Maailm, Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika. Naftat eksportivad riigid on suurte naftavarudega Lõuna riigid ja nad teenivad toornafta müügilt. Ka istandusriigid kuuluvad Lõuna riikide hulka. Need on saareriigid kelle majanduses domineerivad kohvi-, tee-, kakao-, banaani- jms istandused Uusindrudtriaalsed riigid on need kelle majandus oli varem vähem arenenud maade tasemel, kuid pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on nad jõudnud või jõudmas kõrgelt arenenud riikide hulka. Singapur Lõuna-Korea. Vaesuse põhjused: 1. Transpordigeograafiliselt ebasoodsad piirkonnad.(mägised, sisemaal, transiitjõgedeta 2. Asumine palavvöötmes. 3
Kavuhooneefekti võimalik mõju Eestis: 1) Õhutemperatuuri tõus 2) Maismaa-ala vähenemine 3) Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel tekkinud prooblemide mõju(näiteks: põgenike vool, maailma majanduse nõrkenemine) Lahendused Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega. Oma arvamus Mina arvan,et kuna kasvuhooneefekt on looduslik nähtus ja enamasti hädavajalik on see päris hea
Vähim arenenud riigid SKT on väga madal Väga madal haridustase Peamiselt tegeletakse põllumajandusega Samuti tegeletakse elatusmajandusega Rasked loodusolud : põud, üleujutused, vähe looduvarasid.... Pidevad kodusõjad ja rahutused Suur sündimus ja suur suremus Osalevad eelkõige abisaajatena Riigid : Aafrika, Libeeria, Kongo, Afganistan Istandusriigid Väikese pindalaga ja rahvaarvuga saareriigid, põhiliselt Kariibimeres Kuuluvad Rahvaste Ühendusse SKT on erinev, kuid mitte väga madal Valitseval kohal on istandused suhkruroog, tubakas Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis Majanduslik abi praeguselt emamaalt Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi
hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi vältimine : Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega see läheb päris kulukaks... Kasutatud kirjandus: Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks
hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda tundlikumad negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid või koguni päris uusi otsida ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega.
kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi lahendamine. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks...
sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud, toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks. Probleemi lahendamine Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.htm http://et.wikipedia
Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda õrnemad negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid või koguni päris uusi otsida ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega. Suureks probleemiks on ka rahvastiku arvu tõus. Probleemiks on paljudes maades näljahäda. 4
gl/ice_snow.htm http://www.greenland-guide.gl/outdoor_life.htm http://www.greenland-guide.gl/ Keskkonnaprobleemid Inimtegevusest (peamiselt fossiilsete kütuste kasutamisest) tingutud kliimamuutuste tagajärjed saavad üha enam ilmsiks ning kliimamuutused saavad ka peamiseks keskkonnapõgenike tekke põhjuseks. Kliima soojenedes kiireneb Gröönimaa ja Antarktika jääväljade ning liustike sulamine, mis kergitab maailmamere taset. Paljud madalad rannikualad ja terved saareriigid hakkavad jääma vee alla ning miljonid inimesed on sunnitud uut elukohta otsima. Samas aga tõstab Gröönimaa jääkatte sulamine merepinda 0,2 mm aastas. Risto Isomäki ökopõnevik "Sarasvati liiv" kirjeldab, kuidas hukkus veeuputuses tegelik Atlantis ning tekib uus üleilmne veeuputus. Atlantis asus India veerel, aga uus uputus tekib Gröönimaa jääliustike vettekukkumise tagajärjel. Hamburg täitub veega, nii et vaid kõrghoonete antennid ulatuvad sealt välja. 1984. aastal ühines
Majanduslikud raskused seoses üleminekuga turumajandusele. LÕUNA-SKT 1000-2000 USD, madal ja keskmine maj arengutase, sõltuvad põhjast 5 allgruppi-Uusindrustiaalsed . riigid: 20 saj 70ndatel viidi läbi reforme ja majandus hakkas kiiremini arenema naftariigid: edela-aasia, SKT on suur, sest riikidel on suured naftavarud ja naftat müüakse kallilt välisturule. Majanduses on ülekaalus hankiv majandus. Araabia 20 000, saudi-araabia 13 000 istandusriigid vikesed saareriigid kariibi meres. Istandusmaj. Kuuba 1700, haiti 1860 majanduslikult vähem arenenud-kõige vaesemad riigid kesk-aafrika, lõuna-aasia kasutatud lühendid: k-koloonia, tv- tootmisviis
NAFTARIIGID: 1) Väga rikkad arengumaad SKP võibolla sageli suurem kui esimese maailma riikides. 2) Raha tuleb nafta (ka gaasi) müügist. 3) Vähe arenenud töötlev tööstus. 4) Lahendamata paljud sotsiaalsed probleemid (nt. haridus naistele). Riigid: Saudi-Araabia, Oman, Kuveit, Katar, Bahrein, Araabia Ühendriigid, Brunei, Liibüas (P-Aafrikas) ISTANDUSRIIGID: 1) On enamasti väikese pindala ja rahvaarvuga saareriigid, mille majanduses on valitseval kohal istandused, kuid paljudel on esikoha saavutunud puhkemajandus. 2) Tihedad sidemed endise emamaaga. 3) Suhteliselt kõrge elatustase. 4) Eelkõige Kariibi mere regioon. Riigid: Treinidad, Jamaica, Dominicani Tobaco. VÄHIMARENENUD RIIGID: 1) SKP väga madal (mõnedel alla 1000 dollari) 2) Rasked loodusolud, vähe loodusvaru, 15 riigil neist puudub merepiir 3) Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne)
loodurahvaste elukeskkond. Aset leiavad mitmed mikroklimaatilised muutused (temperatuur, sademete hulk), mulla vaesumine ja erosioon (ärakanne). Lisaks eelnevale lisandub ka probleem, et protsesside kogumõju on prognoosimatu. Probleemi lahendamine. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks...
Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Kariibi meri RANNIKUD Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. RANNIKURIIGID Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. KESKKONNA PROBLEEMID Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias. Naftatankeritelt merre sattunud nafta
See kuulub Austroneesia keelte hulka ja tal on palju murdeid. Üks enam kasutusel olev on tuntud kui baulaste murre ja pärit Bau piirkonnast. Kirjakeel põhineb samuti sellel Viti Levu lõunaosas Suva ümbruskonnas räägitaval Bau murdel. Indialastel on neile iseloomulik Fidzi-Hindu murre. Enamus rahvast valdab vähemalt kahte keelt: inglise keelt ja nende piirkonnas räägitavat keelt. MAJANDUS Fidzi on majanduslikult mitmekesisem ja arenenum kui teised Vaikse ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro, maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja köögivilja, ekspordi tarbeks kookospalmi, kakaopuud ja ingverit. Indialased kasvatavad suhkruroogu jm teravilju, nemad peavad maad fidzilastelt või riigilt rentima. Oluline on banaani-, ananassi- ja tsitrusekasvatus
vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara. Aafrika loodus Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia- gepard. Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas
Nende aastane sissetulek oli kohati uskumatult suur (kohati kuni 20-30% aastas). Madalatele tootmiskuludele vallutasid nende maade odavad kaubad kiiresti suure osa rahvusvahelisest turust.naftat eksportivad riigid- naftat eksportivad riigid-Teenivad hästi toornafta müügilt,SKT on isegi kõrgem kui mõnel industriaal riigil,kuid sotsiaal majanduse poolelt on nad tavalised või isegi maha jäänud.Saudi Araabia,Katar,Omaan,Araabia ühendemiraadid jne. Istandusriigid- istandusriigid-on saareriigid kelle majanduses domineerivad kohvi,tee,banaani jne istandused. Kariibi mere piirkonna riigid.majanduslikult vähimarenenud riigid-. Majanduselt vähim arenenud riigid.Väike SKT inimese kohta,välisabiga ainult elavad inimesed ära ja majandus ei varise kokku.Eritrea,Sudaan,Tsaad,Afghanistan jne. Linnriigid- Linnriigid moodustavad oma territooriumi, mis ei ulatu märkimisväärselt kaugemale ühe linna piiridest ja selle juurde kuuluvast tagamaast
(üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda õrnemad negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid või koguni päris uusi otsida ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured
suuremat, teises jälle nõrgemat mõju. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Kõige hullem on aga see, et nemad ise ju ei lennutagi õhku sellisel määral kasvuhoonegaase, nagu seda teevad arenenud tööstusriigid. Põhja riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside emissioone, tuleb kohandada vanu tehnoloogiaid või koguni päris uusi osta ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris 10 kulukaks. Samas enamik arenenud riikidest saab seda endale lubada. Nende esimeseks prioriteediks on majanduse arendamine, elu muutmine paremaks oma kodanike jaoks
seotud suurte raskustega. Autode heitgaasidest tuleva süsinikuhulga vähendamine eeldaks autode osa vähendamist transpordis, kuid seda paraku ei soovita. Sellepärast on ka rahvusvahelised lepped CO2 piiramiseks väga visad tulema. Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. Globaalset lepet pooldavad eelkõige väikese mõjuga saareriigid, kellele see on ellujäämise küsimuseks. 1990. aastal jagunes kasvuhoonegaaside "tootmine" järgmiselt: arenenud riigid 46%, N Liit ja Ida- Euroopa 23%, arengumaad 20% ja Hiina 11%. Vastavalt valitsustevahelise ekspertkomisjoni IPCC (Intergovernmental Panel for Climate Change) uurimusele tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni edasise suurenemise vältimiseks teiste gaaside kõrval CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra vähendada. Selle nõude täitmise puhul jõutaks aga alles
emiteerimise piiramine on seotud suurte raskustega. Autode heitgaasidest tuleva süsinikuhulga vähendamine eeldaks autode osa vähendamist transpordis, kuid seda paraku ei soovita. Sellepärast on ka rahvusvahelised lepped CO2 piiramiseks väga visad tulema. Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. Globaalset lepet pooldavad eelkõige väikese mõjuga saareriigid, kellele see on ellujäämise küsimuseks. 1990. aastal jagunes kasvuhoonegaaside "tootmine" järgmiselt: arenenud riigid 46%, N Liit ja Ida-Euroopa 23%, arengumaad 20% ja Hiina 11%. Vastavalt valitsustevahelise ekspertkomisjoni IPCC (Intergovernmental Panel for Climate Change) uurimusele tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni edasise suurenemise vältimiseks teiste gaaside kõrval CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra vähendada. Selle nõude
aastal, tähendas see samm nende riikide jaoks naasmist demokraatlike Euroopa riikide hulka. Kui 1990. aastal langes Berliini müür ja Saksamaa taasühendati, liitus ühendustega ka Ida-Saksamaa. Austria, Soome ja Rootsi liitusid ühendusega 1995. aastal, mis selleks ajaks oli muutunud Euroopa Liiduks (EL). 2004. aastal liitusid ELiga kaheksa endist kommunistlikku riiki Tsehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia ja koos nendega Vahemere saareriigid Küpros ja Malta. Bulgaaria ja Rumeenia liitumine ELiga 2007. aastal kasvatas liikmesriikide koguarvu 27-ni, kus kokku elab ligikaudu 500 miljonit inimest. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. ELi liikmelisuse kriteeriumid on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingus. ELiga võib
) 2) Kommunistlikud ja postkommunistlikud maad (Toomlale ei meeldi, kui Eestit siia panna, 20 aastat hiljem, aga MacCormicku arvates paigutub Eesti ikkagi siia) 3) Uued industriaalühiskonnad //nt Taiwan 4) Vähim arenenud maad (nn neljas maailm ja osa kolmandast) 5) Islamimaad 6) Marginaalne maailm (kas on või ei ole – terve rida Aafrika riike, kus riiklus ei ole kindel) 7) Mikroriigid (mitte väikeriigid) – eelkõige Vaikse ookeani ja Kariibi mere saareriigid, ka Euroopas. 3. Sõjaliste liitude maailm – väga üldiste kriteeriumite järgi, aga jaotus spetsiifiline: 1) NATO slaid: Nato laienemine Euroopas (Egiptus, Alžeeria – võiks nagu olla liikmed...) 2) CENTO (Central-East = Keskida, Pakistan ja Iraan) ja SEATO (South-East Asia – Kagu-Aasia, Filipiinid) – neid kahte ei ole enam 4. Läbikukkunud riigid – käsitlus pakuti välja 2005 paari institutsiooni poolt (üks=UK rahu-uurimisorg) slaid: Läbikukkunud riigid 2005
pikendamine.Protokoll annab riikidele õigusliku raamistiku, mille põhjal tuleb nii mitmelgi suurel majandusel esimest korda hakata oma kasvuhoonegaaside emissiooni vähendama. Vaeste riikide rahastamiseks võitluses kliimamuutusega luuakse fond. Uue leppe kehtivuse tähtaeg määratakse uuel aastal. Durbani konverentsi tulemuse kritiseerijate sõnul ei ole vastuvõetud tegevuskava piisavalt agressiivne, et maakera soojenemist pidurdada. Rahule ei jäänud ka saareriigid ja arengumaad, keda ohustab maailmamere veetaseme tõus. Nende sõnul on saavutatud kokkuleppe aluseks vähim võimalik ühisnimetaja, mis aga ellujäämist ei taga. Delegaadid leppisid kokku, et tuleval aastal alustatakse tööd õiguslikult siduva kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise leppe kallal, mis peab valmima 2015. aastaks ja jõustuma 2020. aastal. Suurbritannia energia- ja kliimaminister Chris Huhne ütles, et tulemus on «Euroopa diplomaatia suur edu»
annaabi.ee 
