Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suu...
naisteajakiri, naistesadul. MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad. NOORTE: noortekoor, noorteorkester, noortemaja, noortelaager, noortemood, noortemängud, noorterekord, noorteõhtu. Lisaks neile: häälteenamus, keeltekool, käterätik, kätekreem, kiirtepärg, teedeministeerium, vennastekogudus, koertenäitus, vanadekodu, tütarlastekoor, vanematekogu, saadikutekoda, hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, võõrastemaja, meremeestekodu, invaliididekodu, teadetebüroo. Nimisõna KLK: kohanimed Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku. Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa, Uus Meremaa). *Lahku kirjutatakse tüübinimetus maa vaid siis, kui nimeks on isikunimi (Franz Josephi maa, Baffini maa) või
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
Iirimaa Referaat Asend Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja- Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed Iiri Vabariik hõlmab 80% Iiri saarte territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Üldandmed Pindala: 70280 km2 Rahvaarv: 3883159 Pealinn: Dublin Keeld: Iiri-gaeli ja inglise Rahaühik: euro Kliima Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Maa keskosa on tasane, rannikut ääristavad aga madalad mäestikud. Shannon (386 km) on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nim...
2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur · 2-silbiline - lastekodu, lasteorganisatsioon, meeltesegadus, keeltekool, nõudepesija · trad.- hingedepäev, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanematekogu ! soovitav loengute sari loengusari, pisikukandja, veosekäive, autohooldus · elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht ooperi- ja balletiteater, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek Omadussõna * meetrilaiune, omavalitsustevaheline, eeldustekohane, põhikirjakohane, vastavasisuline, riikidevaheline (nelja meetri laiune, kahe riigi vaheline)
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
kurttummade kool, uudiste agentuur Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis lasteaed, lastehaigused, lastepidu, naistehaigused, meestesokid, noorteõhtu, keeltekool, kiirtepärg, meeltesegadus · Samuti kirj kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimis kindlaks kujunenud ühendeis hingedepäev, pühadekaart, rahvastepall, teadetebütoo, saadikutekoda, vanematekogu · Sageli mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna loengute sari loengusari, lihaste põletik lihase põletik, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud Lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht, nafta ja naftasaaduste eksport Kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika II
harilikult lahku. 4.1.Järgneva nim. kirjutatakse kokku kahesilbiline mitmuse omastavas nim. omaette tähendusega ühendis. Nt: teaduste akadeemia, vigade parandus, ekspertide komisjon, sademete hulk. Nt: lastepidu, naistepäev, naistepesu, meestesokid, keeltekool, noorteõhtu. 4.2.Mitmuse omastavas nim. kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest. märja turba hunnikud --- märjad turbahunnikud. tähtsa linna elanikud --- tähtsad linnaelanikud. meie kooli õpetajad --- meie kooliõpetajad. 6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku.
harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis. nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb
laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest:
Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ni...
protsentidest. Nii kujunes Prantsusmaal välja ulatuslik rantjeede kiht (u. 2 mln inimest), kes ei tegelenud ise enam tootmise ega ka äriga. Nii oli Prantsusmaa XX sajandi alguseks langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. MITMEPARTEILINE POLIITILINE SÜSTEEM. Prantsusmaa sisepoliitiline elu tugines 1875. a. jõustunud põhiseadusele ning seda kutsuti kolmandaks vabariigiks. Põhiseaduse järgi teostas täidesaatvat võimu 7 aastaks valitud president. Seadusandlikuks võimuks oli Saadikutekoda koos Senatiga. Nii oli Prantsusmaal välja kujunenud parlamentaarne riigikord. Kodanlike parteide kõige pahempoolsema tiiva moodustasid radikaalid ja radikaalsotsialistid, kelle tähtsaim liider oli G. Clemenceau /klemenso:/. Parlamentlikus võitluses sai ta kuulsaks valitsuste kukutajana ja Vene tsarismi ägeda ründajana. KIRIKU JA KOOLI SUHTED. Teravaks poliitiliseks probleemiks Prantsusmaal kujunes kiriku ja kiriklike organisatsioonide osa ühiskonnas. Jõukatest perekondadest
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Sisepoliitikas kuulustasid liberaalid sõja vaesusele. 1909 esitas valitsus parlamentile nn revolutsioonilise eelarve. Revolutsioonilisus väljendus selles, et see nägi ette suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate maksude järsku suurendamist. Seda raha oli vaja valitsuse sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Samade vahendite arvelt ehitati ka drednoodi tüüpi uusi sõjalaevu. "Revolutsiooniline eelarve" kutsus esile konservatiivide vastuseisu. Järgnes parlamentaarne kriis, saadikutekoda saadeti laiali ja kuulutati välja uued valimised. Leiboristid surusid läbi seadused nt 8-tunnise tööpäeva kohta ja miinimumpalga sisseseadmiseks. Leiboristid muutusid tähtsuselt teiseks parlamendierakonnaks riigis. Inglismaa oli patriootlikult häälestatud ega soovinud Suurbritannia nõrgenemist, tänu sellele jätkus drednootide ehitamine. Sel ajal lõppes kuninganna Victoria valitsemisaeg (1837-1901), lõppes viktoriaanlik ajastu
värviks- punane, vapruse, võidu, vere ja armastuse sümbol. 5.1 1930. aasta Juulirevolutsioon Juulirevolutsioon ehk 1830. aasta Prantsuse revolutsioon oli keskklassi ülestõus kuningas Charles X vastu, kukutas Bourboni dünastia ning asendas selle Orleansi hertsogi Louis- Philippe'iga. Revolutsiooni ajendiks olid kuninga poolt 25. juulil 1830. aastal välja antud juuliordonnantsid, millega saadeti laiali Saadikutekoda, kitsendati valimisõigust ning ajakirjandusvabadust. 27. juulil algas Pariisis tööliste, käsitööliste ja üliõpilaste ülestõus (oluline roll oli ka naistel ), mis lõppes 29. juulil võiduga. Võimule tuli ajutine valitsus eesotsas J. Laffitte´i ja M.J. de La Fayette´ga. Charles X loobus 2. augustil troonist ja Orleansi hertsog Louis-Philippe kuulutati 31. juulil asevalitsejaks ja 7. augustil kuningaks. 9. augustil kehtestati uus, 1814. aasta omast liberaalsem põhiseadus
konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Uus vabariik sündis pärast kaotust sakslastele Prantsuse Preisi sõjas. 1845 kuulutatakse välja III Vabariik ja ja presidendikss sai Mac-Mahon. Põhiseadus: Saadikutekoja valimisel kehtib üleüldine valimisõigus. Saadikutekoda ja Senat moodustavad Rahvuskogu (seadusandlik võim), mis valib 7 aastaks presidendi (täitesaatev võim), kes kontrollib valitsuskabinetti ja võib muuta põhiseadust. Saadikutekoda on killustatud kindla programmita personaalseteks parteideks, enamuse saavutamine on keeruline ja valitsused ebastabiilsed. 1879-87 Jules Grévy , järgib ,,sisemise kogumise" poliitikat, siitpeale moodustab kabinette parlament, vastavalt enamusele saadikutekojas. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil Seitsmeaastase sõja tulemused. Oli muidugi see, et Ameerika kolooniad jäid Inglismaa alla ja Prantsmaa kaotas oma kontinendi kolooniad.
lastekodu, lastekoor, lastepidu, lastepäevakodu, lasterõivad (aga mitte nt laste sõber Lotte); naistearst, naistehaigused, naistenõuandla, naistepesu, naistepäev; meestesokid, meestesärk; noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus, nõudepesija. Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja, peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
