TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid.......................................................................................................................................
Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. III.Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. IV.Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor.
Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi. Süit on mitmeosaline teos mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.ja 17 saj kujunes välja klassikaline tantsusüit millesse ühendati neli erineva rahvusvusliku päritoluga tantsu ja need neli kohustuslikku tnatsu tantsusüidis olid 1) allemande - aeglane saksa tants 2) courante - kiire prantsuse tants 3) sarabande - aeglane pidulik hispaania tants 4) gigue - soti hüppetants
Fuuga on polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. Fuugale tavaliselt eelnes prelüüd (eelmäng), mis aitas kuulajat keerulise fuuga tajumiseks vastavasse meeleollu viia. Mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena, kindlate reeglite järgi. Barokiajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561-1633) oli esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567-1643) oli barokkooperi rajaja. Antonio Vivaldi (1678-1741) soolokontserdi rajaja ja programmilise muusika looja. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully(1632-1687) on prantsuse ooperi looja. Jean-Philippe Rameau(1683-1764) on klavessiinimuusika looja. Inglismaa Henry Purcell (1659-1695) on inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) oli esimeste saksa keelsete vaimulike kontserdite looja. Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima.
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
rõhutatult maised, lopsakate kehavormide ja pingul musklitega. Kuna kunsti peamiseks tellijaks olid uhked õukonnad, püüdsid kunstnikud neile meele järgi olla ja ülistasid kõrgkihti, seepärast on ka maalidel enamasti kujutatud ülikuid. Tuntuimad barokikunstnikud on flaamlased Rubens, van Dyck ja hollandlane Rembrandt. Muusikas kujunesid uued teosevormid: ooper, oratoorium, kantaat ja soolosonaadid. Tuntumad muusikud olid Vivaldi, Scarlatti, Johann Sebastian Bach, Händel, Purcelli. Esimese ooperi kirjutas itaallane Claudio Monteverdi. 17. sajandil langes aadli mõjuvõim, kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Eriti ilmekas oli see protsess Prantsusmaal. Louis XIII (elas 1601-1643, kuningas 1610- 1 1643) kroonimisel oli veel määrav aadlike sõna, Louis XIV (elas 1638-1715,
Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli. Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja-helilooja oli H.I. F. Biber. Kontsert-koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi: 1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme. 2. Concerto grosso-barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso) 3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. Peamine helilooja Antonio Vivaldi. Tema tuntum teos on „Aastaajad“. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe ooperi „Tito Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga. Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile Saksamaal ka kindlam vorm: 1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa.
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe. Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Peameistrid Torelli ja Vivaldi. Viiulikontserte on loonud ka Telemann, Bach, orelikontserte Händel ,klavesiinikontserte Bach. Lk.12 6. J. S. Bach (1685-1750) Sündinud Eisenachhis kuulsas muusikute perekonnas (kantorid, organistid, linna muusikud, heliloojad). Peale varajast vanemate kaotust kasvab oma organistist venna juures. Hea humanitaarharidus, Lüneburgis kooripoiss ja kooriperfekt. Reisid Cellesse
Tüüpdekoratsioonid nagu varemgi: tänav, väljak, sadam, pilved (koos neil hõljuvate lauljatega), aed, õu, saal, tuba (Veneetsias: tuba peegliga), teater teatris jne. Itaalia ooperi keskused väljaspool Itaaliat olid Viin, Dresden (Hasse), London (Händel). I periood opera seria arengus 1690-1720 Heliloojad: Alessandro Scarlatti, Tommaso Albinoni, Antonio Caldara, Giovanni Bononcini; perioodi lõpupoole ka Antonio Vivaldi. 1700. aastate alguses kirjutab Händel oma esimesed ooperid. Alessandro Scarlatti (1660-1725) tegutses nii Napolis kui ka Roomas (seal oli ta Rootsi kuninganna Christina kapellmeister). Tema ooperites esinevad da-capo-aariad, tähelepanu keskmes on vokaalmeloodiline liin, orkester hakkab saatma aariaid (enne: basso continuo pluss vähesed soolopillid, mille partiisid mängijad sageli ise improviseerisid), soleerivad orkestripillid aariates;
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
