Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER. Tšello tõrjus aegamisi kõrvale viola da gamba, põikflööt plokkflöödi, haamerklaver
(1947) Luciano Pavarotti „O Sole Mio“ http://www.youtube.com/watch?v=d_mLFHLSULw http://www.youtube.com/w Robertino Loretti http://www.youtube.com/watch?v=Fyi4Ylxmq3M http://www.youtube.com/watch?v=g9gfVXxGK_c Andrea Bocelli „Ave Maria“ http://www.youtube.com/watch?v=XOcxhz6Msnk Itaalia päritolu on kuulsad heliloojad: Monteverdi, Donizetti, Rossini, Vivaldi ja Verdi Kuula: Vivaldi „Suvi“ http://www.youtube.com/watch?v=VC3qO2V1AXY Rahvalaulud: 1) hälli-, laste-, kalendritähtpäevalised, tavandi-, tantsu- töö- jm laulud 2) eepilised ballaadid - Põhja-Itaalias 3) lüürilised laulud – Lõuna-Itaalias 4) napoli laul („Santa Lucia“) – meeste soololaul napoli dialektis, iseloomult melanhoolne ja poeetiline. Sisu: armastus, kirg, igatsus. http://www.youtube.com/watch
Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
*Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249 *Georg Friedrich Händel (1685-1759) Rinaldo *Antonia Vivaldi (1678-1741) Ottone In Villa 1713 *Arcangelo Orelli (1653-1713) Concerto Grosso *Claudio Montaverdi (1567-1643) Orpheus Pildid!
• Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633 • Antonio Vivaldi – 1678-1741 • Georg Friedrich Händel – 1685-1759 • Johann Sebastian Bach – 1685-1750
õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm).Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Barokkajastu kõige kuulsamad ja tuntumad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A. Corelli, G.F. Händel ja C. Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18
· Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Inglismaa Henry Purcell Saksamaa Heinrion Schütz ja Georg Philipp Telemann Johann Sebastian Bach (16851750) Bach on üks kõigi aegade suurimaid heliloojaid. Pärines suurest saksa muusikute
ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Piia Paemurru lõpetas 1986. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja 1999. aastal kaitses klaveri erialal magistrikraadi. Aastaid on ta töötanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lauluosakonnas, kus on täitnud nii kontsertmeistri kui ka osakonnajuhtaja abi ülesandeid
4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid: Klavessiin, orel, klavikord. 18. Instrumentaalmuusikas olid tähtsamail kohal sonaat + erinevad sonaadivormid, kontsert, concerto grosso, süit, soolokontsert. 19. Itaalia- Vivaldi, Monteverdi Prantsusmaa- Charpentier, Lully 20. Inglismaa- Purcell Saksamaa- Bach, Shütz 21. Mõisted Da capo aaria- 3osaline A-B-A vormis aaria. Esimene ja viimane osa onsamad. Bel canto- ilus laul Napoli koolkonnas Basso continuo- generaalbass, barokiajastu on basso continuo ajastu, barokile iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper
ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Michelangelo Caravaggio ● 1573-1610 ● Maalis tegelikku elu ● Realistliku maalisuuna looja ● Püha Peetruse ristilöömine Muusika ● Itaalia ● Muusika väljendas jõulise inimese tundeid (pingestatus, äärmuslik tundelisus jpm.) ● Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone ● Pingeline, dramaatiline meloodia ● kontsertstiil Antonio Vivaldi ● 4.märts 1678-28. juuli 1741 ● Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija ● "Neli aastaaega", "Gloria" ● ooperi "Tito Manlio" Johann Sebastian Bach ● 31. märts 1685- 28. juuli 1750 ● saksa helilooja ● Põhiline helilooja barokiajastul Aitäh kuulamast!
põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ka viiuleid, kus kõlakast on asendatud elektrilise võimendussüsteemiga. Valmistajad Amati Stardivari Guarneri Kuulsad Viiuldajad David Oistrakh Fritz Kreisler Mischa Elman Giuseppe Tartini Ole Bull Jascha Heifetz Arcangelo Corelli Antonio Vivaldi Pablo de Sarasate Niccolo Paganini Niccolo Paganini
Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos Metropolitan Opera New York Gloria In Excelsis Deo ,,Gloria" RV 589 1.osa Antonio Vivaldi O Sing Unto The Lord A New Song Georg Friedrich Handel . Ooper tekkis 17.saj alguses Firenzes ühes haritlaste rühmas, mida nimetati camerata. Võtsid eeskujuks antiiktragöödia.Taotlesid muusika, luule, draama, tantsu ühtsust. Ooperi teemadeks olid kas antiikmüüdid või mingid ajaloolised sündmused. Bizet: Carmen L'amour est un oiseau rebelle Mozart : Le nozze di Figaro Non piu andrai Wagner: er fliegende Holländer Die frist ist um
Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Alus pandi Mannheimi koolkonnas 18.saj. Algul. Klassikaline kuju Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontsert 3osaline teos soolopillile sümfooniaorkestri saatel, mille esimene osa on sonaat allegro vormis. Esimesed kolmeosalised viiulikontsertid kirjutas Vivaldi. Klassikaline kuju sai Mozarti loomingus. Keelpillikvartett 4 osaline teos kindlale keelpillikoosseisule. (2 viiulit, vioola, tshello) Aluse pani it. Helilooja Sammartini. Klassikalise kuju annab Haydn. Klassitsistliku perioodi tähtsaimad heliloojad F.J. Haydn, W.A. Mozartit ja L. Van Beethovenit nimetatakse Viini klassikaliseks koolkonnaks.
Moliere Baltasar Gracian Pedro Calderon de la Barca Barokk muusikas Ajaliselt u. 1600 1750 1580 1630 varane periood uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 1680 erinevate stiilide väljakujunemine 1680 1740 hiline periood, ajastu kõrgaeg Kujunes välja barokkorkester, mida juhatas klavessiinimängija. Muusika on mõeldud ettekandmiseks-kuulamiseks. BAROKIAJAL SÜNDIS OOPER! Barokiajastu heliloojad Itaalias: Claudio Monteverdi Antonio Vivaldi Alessandro Scarlatti Saksamaal: Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Barokk Kuningas tantsib Le Roi Danse King is Dancing (2000) - Farinelli (1994) Kõik elu hommikud / (1991) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Girl with a Pearl Earring (2003)
Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikazanrid · Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg 25. juuni 1767) oli saksa helilooja · Õppis Leipzigi ülikoolis juurat · Muusikas oli ta iseõppija · Ta oli Johann Sebastian Bachi, Antonio Vivaldi ja Georg Friedrich Händeli kaasaegne · Telemannil oli mitmeid tähtsaid muusikalisi töökohti, ta asutas ja juhtis orkestreid ja oli õukonnamuusik · Telemanni on tihti kirjeldatud kui ajaloo kõige viljakamat heliloojat. · Telemann lõi ligi 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat. · Oma eluajal oli Telemann väga kõrgelt lugupeetud ja veel mitu aastakümmet hiljem , kuid 19.sajandi esimestel
Muusika instrumendid Itaalia rahvamuusikas on enim kasutavad pillid akordion, torupill, ja mitmesugused flöödid, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Tähtsaid sündmusi Itaalia ajaloost 11.sajandil võeti kasutusele noodijoonte süsteem 17.sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. 18.sajandil leiutas Itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri. Haamerklaver Tuntumad instrumentaalmuusika loojad Antonio Vivaldi Tomasi Albinoni Ottorino Respighi Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_8.htm http://www.annaabi.com/materjal57495itaaliamuusika Muusikaõpik lehekülg 4546 http://www.slideshare.net/merikekk/itaaliamuusika http://www.annaabi.com/materjal41594itaaliamuusikajaviiulimeistrid Tänan kuulamast!
10. J.S.Bach Magnificat 3:02 11. J.S.Bach Brandenburgi kontsert nr.3. I ja II o 6:16 12. G.F.Händel Tulevärgimuusika Bourree 1:45 13. G.F.Händel oratoorium Messias Koor Hallelujah 3:50 14. G.F.Händel Oratoorium Messias Ma tean, et mu lunastaja elab 6:13 15. A. Vivaldi Caiuse aaria oop ,,Ottone in villa" 3:23 16. C. Monteverdi avafanfaarid oop. ,,Orpheus" 1:38 17. A. Corelli Concerto grosso op.6 7:17 18. J. S. Bach Kantaat nr. 140 I 6:16 19. H. Purcell ,,Music for a while" 4:11 20. J. P. Lully oop
Mis iseloomustab barokiajastut. Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ja 18. sajandi Euroopa maalikunstile, arhitektuurile moele ja muusikale. Bokiajastu kõige suurem väärtus oli kindlasti maalikunstil. Barokk kaotas piirid arhitektuuri ja maalikunsti vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUB.ENS (1577-1640). Tema töödes on suurejooneline pidulikkus ja fantaasialikkus. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine." Barokiajal muutus suuresti ka arhitektuur. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati igasuguseid kaunistuselemente. Samuti võeti renessansiajast üle palju arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja ümarkaared. Hoonete ehitamisel kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokistiilis ehitised on näiteks Peterbur...
klaverimuusikas. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatav osa, näiteks prelüüd, fantaasia vm. Fuuga oli sageli ka koorimuusika osa. Itaalia oli barokkmuusika sünnimaa, sest seal kujunes välja uus stiil ja väga olulised uued muusikažanrid ja nende nimetused: ooper, oratoorium, kontsert, concerto grosso . Itaalia muusikud töötasid paljudes Euroopa õukondades ja Itaalias käidi muusikat õppimas. Mitmed nimekad heliloojad on samuti pärit Itaaliast: Antonio Vivaldi, kes tegutses Veneetsias ja kelle loomingus kujunes välja kontserdižanr. Tema ligi 400 kontserdist tuntuim on kontsertidesari „Aastaajad“. Vivaldi rikkalikus loomingus on ka palju oopereid ja vokaalsuurteoseid. Claudio Monteverdi, kes oli samuti seotud Veneetsiaga ja keda peetakse ooperižanri isaks. Barokiajastu kaks suurkuju on pärit Saksamaalt ning need on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel.
Todes Banden" BWV 4, "Gott ist mein König" ja "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir" BWV 131 Weimar (17081717) Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse. Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile. Köthen (17171723) Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
Kronoloogia · 16-17 sajandi vahetusel tekkis Itaalias ooper. · 17. sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. · 18. saj klaveri sünd. Itaallane Bartolomeo Cristofori leiutas haamerklaveri. Kuulsad ooperilauljad · Claudio Monteverdi · Gaetano Donizetti · Gioacchino Rossini · Vincenzo Bellini · Giuseppe Verdi. Tuntud instrumentaalmuusika loojad · Antonio Vivaldi · Tomasi Albinoni · Ottorino Respighi MUUSIKA KUULAMINE Luciano Pavarotti ,,O sole mio" (,,Oo, mu päike") ,,Torna a Surriento" (,,Tule tagasi Surrientosse") Aitäh kuulamast! Koostasid: Kristiina Kahr Kristi Vorontsov Kadri Kalvik 2011
Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse. Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D-duur, H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu
13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... KOLME ÜHTSUSE REEGEL 14. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? MAKSIIM 15. Mis kunst on Barokk ? VASTANDITE 16. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? BALTASAR CRACIAN 17. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 150 18. Mis keelest tuleb"barokk"? PORTUGALI 19. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? VIIUL 20. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") VIVALDI 21. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? ÜLIKOOLI PEAHOONE 22. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? KRISTJAN JAAK PETERSONI 23. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? ITAALIA 24. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? KAHTE 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? MOLIERE 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? DESCARTESE 15.Kes on pildil? MOZART
· Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses · Töötuse tase 11,9% · Väliskaubandus · Energiamajandus sõltub impordist · Turism · Ekspordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa , Ameerika Ühendriigid · Impordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina. KULTUUR · Rikkalik arhitektuuripärand · Rooma riigi aeg, gooti ja romaani stiil, renessanssarhitektuur · Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael ja Tizian. · Palestrina, Monterverdi, Vivaldi, Paganini, · Pasta ja pitsa RIIGI ERIPÄRAD · Euroopa Liidu, NATO, Euroopa Nõukogu ja OECD asutajaliige · Riikidest enim UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid objekte · San Marino ja Vatikan · Turistide külastatavuselt maailmas 5. · Vahemere suurimad saared Sitsiilia ja Sardiinia. · Mägine, varieeruv kliima OLUKORD RIIGIS PRAEGU · Palju pagulasi · Üldiselt rahulik KASUTATUD ALLIKAD · http:// eskipaper
Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Kirikukontsert: Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi. Instrumentaalkontsert: Väljaarendaja ja kuulsaim helilooja oli Antonio Vivaldi. Fuuga: Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G.Fr.Händeli ja J.S.BAchi looming.Mõlemad mängisid orelit. Tantsusüit: 1. Allemande saksa tants 2. courante prantsuse tants 3. Sarabande hispaania tants 4. Gigue Soti hüppetants Tähtsamad heliloojad: Jacopo Peri. Claudio Monteverdi. Arcangelo Corelli.
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
Muusika- Itaalia tk 1. Kuidas Itaalia muusika on mõjutanud teiste maade muusikat? Vastus: Itaalia muusika on mõjutanud klassikalist instrumentaal-, vokaal-, lava- kui ka rahvamuusikat ja popmuusikat. 2.Kuidas teiste maade muusika on mõjutanud Itaalia muusikat? Vastus: 3. Noodikirja kujunemine Itaalias. Vastus: Terves maailmas kasutatakse Itaalia keelseid muusikatermineid, muusika teoreetiline mõtlemine hakkas Itaalias kujunema 1.aasta tuhandel, aasta tuhat võeti kasutusele üks kuni kolm erivärvilist noodijoont (F noot oli punane ja Cnoot roheline või kollane), 11.sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pi...
paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine. · Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. · Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. · Einstein lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas), sai füüsikaõpetaja diplomi. · Ta abiellus Mileva Maric'iga. Sellest abielust sündisid pojad Hans Albert, kellest sai edukas hüdraulikainsener ja Eduard, kes haigestus skisofreeniasse. Tütar Lieserl sündis enne abielu ja anti adopteerimiseks. · Kõige laiemalt on Albert Einstein tuntud relatiivsusteooria loojana. · Tuntakse kahte relatiivsusteooriat
kõrvale. Näiteks Arcadelt II bianco e dolce cigno on hormooniline aga sellest puudub emotsioon. Barokk ,17. sajandi algul toimus Euroopas suur pööre. Oli tekkinud tantsumuusika ja kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaulud. Armastat tempo - ja dünaamikakonstasrte. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Näiteks Vivaldi Kevad 1.osa, selle järgi on ka seltskonnas võimalik tantsida ja sellest ei puudu ka emotsioon. Klassitsism on loodud aavahemikus 1750-1820. Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse disoonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. Usun, et peaaegu kõik teavad Beethoveni sünfooniat nr5 1. osa kui ei teate selle nime, siis kindlasti kui seda kuuldakse ie ole see inimestele võõras. Lugu on kohati väga dramaatiline ning helilooja looming jätab ratsionaalse mulje.
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. (Kristuse õpilased) Evangeelium on neli raamatut, iga evangelisti poolt koostatud jutustused. Kantaat on oratooriumist lühem, ilma areneva süzeeta. See väljendab meeleolu, elamust või tunnet. Concert grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. Instrumentaalkontsert on kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolokontserti rajajaks oli Itaalia helilooja Antonio Vivaldi, kes oli ka programmilise muusika rajaja. Süit on mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Tantsusüit sisaldab neli erineva rahvusliku päritoluga tantsu: · AllemanDole aeglane saksa tants · Courante kiire prantsuse tants · Saraband suursugune pidulik aeglane hispaania tants · Gigue (dziig) kiire soti hüppetants
rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . Monteverdi, Händel, Vivaldi „Aastaajad“ 3. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). ISnstumentaalmuusikažanr mitmeosaline teos väikestele pillikooseisudele. Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande – 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante – 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande – aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants
Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelsson sündis Hamburgis rikkas ja kõrgelt haritud juudi perekonnas. Is aoli ungarlane, pankur. Perekonna jõukus ja inimesed, kellega suheldi mõjutasid otseselt Mendelssohni arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844)
Orkester keeles Keskne Ulatuslik tegelane jutustaja kontsertteos Oratoorium Retsitatiiv solistid Esitati ülikute Vaimuliku paleedes sisuga Ooperilaadne Antonio Vivaldi 16781741 · Kirjutas:50 ooperit; üle 40 koori ja orkestriteose, 100 orkestriteost; ~500 orkestrisaatega erinevatele soolopillidele kontserdid. Kuulsaim "Neli aastaaega" · Ema soovil vaimulik "punane preester" sunniti loobuma · Õpetas viiulimängu tütarlaste kloosterkoolis; korraldas iga nädal kontserte kuulsus levis üle Euroopa
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
JOHANN SEBASTIAN BACH 21. märts 1685- 28. juuli 1750 Saksa helilooja ja organist. Kuulus Thüringi Bach'ide sugukonda, mis 17.-18. saj. andis palju muusikuid. Olles suurepärane organist ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale t ähelepanu. Bach jäi varakult vaeslapseks ja pidi hakkama endale leiba teenima (töötas ühes kloostrikoolis viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega ...
Barokkajastu-17saj-18.saj esimene pool. Sel perioodil oli euroopas poliitiline elu rahutu. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(louis XIV-1661-1715) õukonna elu nõudsi palju raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad...
. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9.Bizet- kirjutas enamasti klaverile, kuid temalt obn ka kuulsaid sümfooniaid avamäng ooperile ,,Carmen" 10.Programmiline muusika-on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,kommentaari) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.tuntud: Vivaldi "Aasta-ajad", Bachi "Kapritso armsa venna lahkumise puhul"Beethoveni"Pastoraalne sümfoonia"; samuti Beethoveni klaverisonaat "Hüvastijätt".
Einsteini töö ja huvialad 1902. aastal pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur'is ja Schaffhausen'is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles ka oma huvides uurimustööga teoreetilise füüsika alal. Tundis suurt huvi muusika vast. Mängis väga hästi viiulit. Lemmik heliloojad olid Bach, Vivaldi , Mozart. Einstein ja füüsika Lõi relatiivsusteooria, aitas kaasa kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule. 1921. Aastal sai ta Nobeli preemia füüsikas fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905. aastal) Fotoefekt Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast.
muutus viiul. Kõige kuulsamad pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja rohkem instrumentaalkontserte. Arenes Stradivari, kes elasid Itaalias. välja ka klassikalise sümfooniaorkestri Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja koosseis. Pillid täiustusid ja said viooladest. Tänapäevast klaverit tänapäevase välimuse. asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. HELILOOJAD: A. Vivaldi, J.S. Bach, HELILOOJAD: Viini klassikud: J. Haydn, A.Corelli, G.F Händel, C. Monteverdi W.A. Mozart, L.van Beethoven
ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet.
Hertsog keelas ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades karistusega. Nii ka läks kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714). Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile 5. juulil 1722 suri Leipzigi Tooma kiriku kantor Johann Kuhnau ja koht jäi vakantseks. Pärast keskpäraste kandidaatide väljapraakimist jäi sõelale neli meest: Johann Fasch (kapellmeister Anhalt-Zerbstist), Georg Philipp Telemann (muusikadirektor Hamburgist), Christoph Graupner (kapellmeister Darmstadtist) ja Bach. Telemann sai aga
Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…) Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile Contserto grosso (kontserdi erivorm) - Barokktriole lisatakse suurem ansambel - Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades Loojad: - Arcangelo Corelli - Antonio Vivaldi - G. F. Händel - J. S. Bach Soolokontsert - 1 või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike Antonio Vivaldi - soolokontserdi peamine kujundaja ja looja. (Nt: “Aastaajad” 4 kontserdi tsükkel) Tähtsamad instrumentaalvormid: Fuuga - polüfoonia (mitmehäälsuse) raskeim vorm Perlüüd ja tokaata - fuuga sissejuhatavad palad Suur fuugade looja J. S. Bach. Süit - järgnevus, korrapärane rida
koolis. Seal laulis ta 15 valitud lauljast moodustatud kooris. Bach õppis seal koolis 2 aastat. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õukonna kapellmeistri kohal. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate. 1721. aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. 1722. aastal vabanes Leipzigis üks hinnatuim kantorikoht. Bach esitas end
Kõik mehed kandsid musta värvi riideid. Kontserdi lõpus mainis üks peakorraldajatest, et see on ühe suure kontserdi lõpp, enamus esinejatest olla käinud seoses selle projektiga Saksamaal esinemas. Tänati kõiki selle projektiga seotud inimesi ja tublimaid premeeriti lilledega, meeldiva aplausi saatel. Kontsert õnnestus, sest melu ja lõputut aplodeerimist oli palju st see kontsert läks rahvale peale. Ise arvan, et tegu oli tavalise kontserdiga. Kõige enam meeldis Vivaldi ,,Gloria", mis oli suursugune ja meeldiv kuulata.
sümfooniad(41), orkestriserenaadid, Uuendused muusikas a), b), c), d)harjumatu harmoonia Muusika üldiseloomustus-enamik teoseid Duur-helilaadis Huvitavaid fakte-Fenomenaalne mälu ja absoluutne kuulmine-ehk oskab ära öelda, et mis noot. Erakordne mälu, Rooma paavst pani ta proovile, andes suvalise loo ja Mozart pani nootidel kõik kirja, peale ühte korda kuulamist. Keelte peal oli andekas. Mozarti muusikalised eeskujud ja mõjutajad-Itaalia Vivaldi ja teised heliloojad, Haydn ka veidi mõjutas teda. Millised olid kaasaegsete hinnangud W.A.Mozarti muusika kohta? V:Väga kõrge mainega helilooja. Tema muusika leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. Väga ebatavaline muusika oli tal.
Dujardin, nominated for The Artist) and being the first French African actor to receive this honor. In September 2012, it was announced that The Intouchables had been selected as the French entry for the Best Foreign Language Oscar for the 85th Academy Awards. In December 2012, it made the January shortlist, but was ultimately not selected for inclusion among the final nominees. The movie was dubbed. Music by Antonio Vivaldi. Summary In Paris, the aristocratic and intellectual Philippe (François Cluzet) is a quadriplegic millionaire who is interviewing candidates for the position of his carer, with his red-haired secretary Magalie (Audrey Fleurot). Out of the blue, the rude African Driss (Omar Sy) cuts the line of candidates and brings a document from the Social Security and asks Phillipe to sign it to prove that he is seeking a job position so he can receive his unemployment benefit.
Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse.. Minule meeldis see kontsert väga. Kevin Janson7a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
