imiteerimine helides; muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuusikas; meloodiat toetav harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm ZANRID: Tantsusüit, Kontsert, Prelüüd ja fuuga, Ooper, Kantaat, Oratoorium, Passioon HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: `Orpheu' Antonio Vivaldi `Aastaajad' GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Tema ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad
Tuntud ka Jupitersümfoonia C- duur - rõõmsameelne, monumentaalne. Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda
muusika, laulu ja lavalise liikumise abil. ORATOORIUM-mitmeosaline teos koorile, laulusolistidele, barokkorkestrile ja jutustajale, kes lauldes kneleb. KANTAAT-samuti mitmeosaline lavateos, aga luhem kui oratoorium. Teos koorile, solistidele ja barokkorkestrile. BALLETT- lavateos, kus tegevust ja tundeid antakse edasi muusika ja tantsu abil. Kuulsamad heliloojad: CLAUDIO MONTEVERDI (kirjutas maailma esimese ooperi) ANTONIO VIVALDI (tema kuulsaimaks teoseks on neljast viiulikontserdist koosnev teos AASTAAJAD) JOHANN SEBASTIAN BACH ja GEORG FRIEDRICH HNDEL. KLASSITSISM 18.saj II pool- umbes 1825 Kui renessanss oli TASAKAALUKUSE, M6ISTUSP2RASUSE ajastu ja baroki ajal valitsesid tunded, emotsionaalne ulepaisutatus, siis KLASSITSISM on j2llegi m6istuse valitsemise aeg. Tasakaalu ja lihtsuse ajastu. Kujunes v2lja KLASSIKALINE SuMFOONIAORKESTER, sellisena on ta pusinud t2nap2evani.
nagu oleksin jälle algklassis muusika tunnis koos Linda Rosinaga. NB! Sain seal peaaegu iga tund märkuse selle kohta, kui saamatu või viisipidamatu ma olin. Arcadelt „Il bianco e dolce Cygno” oli minu jaoks dramaatilise sõnumiga. Tekkis tunne, nagu oleks mõni lähedane surma saanud ja nüüd olen kirikus koori kuulamas ja leinamas. Barokkajastu muusikas oli omamoodi äratundmise rõõm. Peaaegu iga laul lehelt barokist on kuskilt tuttav või olen varem kuulnud. Näiteks Vivaldi Torm, Suvi olid kõige tuttavamad ja ma isegi ei tea kust või kuidas need nii tuttavad on. Lihtsalt on nagu loomulik või kaasasündinud teadmine. Bach Toccata d-moll on väga harmooniline. Kõik lihtsalt sujub paika. See tuletab meelde mingeid süngeid vampiiri- või õudusfilme. Ei ole väga suur fänn, kuid müts maha selle ees, kes suudab seda mängida. Tundub väga keeruline ning tekib tunne, et vähemalt 4-5 inimest vaja, et seda esitada.
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja kammermuusika. Sündisid ooperizanr,oratoorium, sonaat, süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A. Corelli, A. Vivaldi ja A. Scarlatti, sakslased J. S. Bach ja G. F. Händel ning inglane H. Purcell. Kirev on ka barokkstiili nimetuse sünnilugu. Algselt oli sõna barokk juveliirikunsti termin (portugali keeles barroco "korrapäratu poolümmargune pärl"). Itaalia keeles tähendab barocco eriskummalist, tujukat. Et barokk märgib tegelikultabsurdi või groteski, sai barokk 18. sajandil arhitektuuri pilkenimetuseks. Miks? Nimelt heideti barokiaegsetele arhitektidele ette antiikarhitektuuri rangete reeglite
1993). Viimase tellis saksa mandoliinivirtuoos Detlef Tewes oma mandoliini- ja tsitriorkestrile ning teos sai Saksa üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha. Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga "Display". Need on mitmesugustele kammeransamblitele (sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII), aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII). Ajaloolised isikud on andnud muusikalise algimpulsi, näiteks Schuberti portrees kuuleme hetketi tema tuntud laulu "Das Wandern" ("Rändamine"), mõistagi ohtras kangrolikus kastmes. "Display XI: Kaardunud lüüra" on loodud menukale poogenklaveri ansamblile. Sarjas on ka Kangro üks põnevamaid instrumentaalteoseid, jazzi ja idamaise muusika sugemetega efektne "Display IX: Jeeriku pasunad". Vokaalmuusika
noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III
Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse, sest hertsog oli keelanud ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades neid karistusega. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann Bach (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714). Sel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Köthen (17171723) Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus temast sai AnhaltKötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. 1720 suri J.S.Bachi esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus J.S
muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. - Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise
ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". II Weimar(1708-1717) II Itaalia ja Hannover (1706-1712) 1708. sai Bachist Weimari hertsogi Roomas ja Napolis puutus ta kokku õukonnaorganist ja Corelli ja Scarlattiga, kes teda kammermuusik, kus puutus kokku muusikaliselt tugevalt mõjutasid F. Couperini ja A. Vivaldi teostega ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. ja see mõjutas tema käekirja. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri 1714. ülendati Bach koha Hannoveri kuurvürsti õukonnakapelli kontsertmeistriks. õukonnas. III London. Ooperid III Köthen (1717-1723) 1719 rajas itaalia muusikast
kontraalt. Da capo aaria- 25. Kes oli Claudio Monteverdi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. Claudio Monteverdi sündis Cremonas. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. 26. Kes oli Antonio Vivaldi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. 27. Johann Sebastian Bach
alustab tööd õpetajana. 1902. aastal pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur'is ja Schaffhausen'is asub ta tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetilise füüsika alal ja jätkus gümnaasiumipäevil alguse saanud innukas muusikaharrastus. Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. Ülikoolis tutvub noormees serbia neiu Mileva Maric'iga (1875-1948) 1903. aastal noored abielluvad, vaatamata vanemate kategoorilisele vastasseisule. Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert (1904-1973), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910-1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902), kes aga sündis enne abielu anti ära adopteerimiseks ning edasised andmed temast puuduvad.
rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants 4) gigue soti hüppetants, kiireim osa 4. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast:
kiiret võivad kõrvuti olla, kaks (kaks kiiret võivad kõrvuti II osa aeglane, orkester aeglast mitte) olla, kaks aeglast mitte) täielikult saadab solisti meloodiat Olulisem zanri Bach Corelli Vivaldi esindaja Kontsert (it conserere = koos tegutsema; ekslikult arvatud ka, et tuletatud sõnast concertare = võistlema) on teos solisti(de)le ja orkestrile. Eristatakse kolme kontserditüüpi:
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3
Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga. Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis
Louis XIV 200 muusikut Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline resenn muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks : jumalateenistustel, tantsumuusika, seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika zanrid Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised Concerto grosso 4-6-osalised Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel
Rakvere Reaalgümnaasium REFERAAT Johann Sebastian Bach 10.T Koostajad: Maarja-Liis Puhilas, Kai Tiilen, Mari Liis Ojala Rakvere 2012 Elulugu Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Isa oli linnamuusik. 1964/65 surid ta ema ja isa. Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane. Õpetajaks...
1809-1847 ELULUGU Sündis Hamburgis rikkas ja kõrgestiharitud juudi perekonnas. Isa oli ungari sakslane aga ametilt edukas pankur. Perekonnajõukus ja inimesed kellega suheldi mõjutasid noore mendelsoni arengut ja käekäiku. ankuri kodus olid külaspaigaks paljudele muusikutele, tedlastele, arstidele. Muusikaõpinguid alustas klaveril ja viiulil. 1819a. algasid kompositsiooniõpetus ja muud muusikalised ained. Tema muudikaliseks eeksujuks said J.S.Bach, G.F Händle, A. Vivaldi jt. Seni kui Mendelssoni polnud oma raske iseloomu tõttu sattunud enamike kolleegidega vastuollu tunnetas kõigi poolt sõbralikkust ja sarm. Aina rohkem võidab omale sõpru juurde. Lähemateks sõpradeks said R.Schumann, F.Chopin, F.Liszt, H.Berlist. Mendelssoni tööpaikadeksolid >berliin, Köln, Leipzig. Üle euroopaliseks kultuurisündmuseks sai mendelssoni eestvedamisel avatud natside konservatoorium aastal 1843. Õppeasutuse asutamise tingis suur puudus
Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja Mozarti motette koos orkestriga. Liina Saari on "Belsatsari" kuninganna Nitokrise partii esmaesitaja Skandinaavias ja Baltimaades. Viimastel aastatel on Liina Saari koos kitarrist Tiit Petersoniga mitmel pool Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis
l peamiselt seotud kirikuga , kuid hilisel keskajal kujunesid v?ja v?jaspool kirikut etendatud m?teeriumid. Varane ooper oli eelk?ge aadlike privileeg , sest kuna ja ooperietendus oli v?a kulukas , said seda endale lubada v?esed ?konnad. 1637a. Avati Veneetsias esimene ooperiteater.. Kujunes v?ja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli. Olulisemad barokiajastu heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich H?del Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Sch?z Kasutatud Kirjandus http://209.85.129.132/search? q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAR OKK.doc+kunstikeskus+barokk&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a (HTML) l http://209.85.129.132/search? q=cache:0xhaS0UFd14J:www.koolielu.ee/pages
Harmoonia ÜLDISELOOMUSTUS polüfoonia kõrval muutus olulisemaks oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli homofooniline muusika. Teosed olid septakord, mis nõudis alati lahendust. keerukamad ja esituseks oli vaja Meloodia tugines kolmkõladel. õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli Kirikulaadide asemel olid duur ja moll. tekst. HELILOOJAD A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Viini klassikud: J. Haydn, W.A. Mozart, Händel, C. Monteverdi L.van Beethoven
Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. 8. Sonaat- instrumentaalteos, võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad
Erso peadirigent-Neeme Järvi. Kalle Randalu-Eesti rahvusvaheliselt tuntud pianist. I Eesti suurhelilooja-Rudolf Tobias. Louis XIV-Prantsusmaa kuningas, kes suurendas Prantsusmaa riigi territooriumi, tähtsust ja mõju Euroopas O. Lassus-renessansiajastu helilooja, madalmaade koolkonna viimane suur meister. Neeme Järvi-Eesti dirigent, ERSO peadirigent. 3 Kelle teosed ja mis zanris on: Lahkumissümfoonia-J.Haydn, sümfoonia. Peer Gynt-E. Grieg, näidend. Aastaajad-A. Vivaldi, viiulikontsertite tsükkel. Loomade karneval-C. Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel. Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad. Ilus möldrineiu-F. Schubert, soololaul. Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper. Orpheus-C. Monteverdi, ooper. Võluflööt-W. A. Mozart, ooper. Pähklipureja-P. Tsaikovski, ballett. Joonase lähetamine-R. Tobias, oratoorium. 4 Mitu sümfooniat on loonud: Haydn-104 Beethoven-9 Mozart-41 Schubert-9 E. Tubin-11 A. Kapp-5
Selget vahet kahe sonaaditüübivahel pole, sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et teos on mõeldud kiriku jaoks. 1.5.3. Concerto grosso 17 saj väljakujunenud vorm, milles peavad dialoogi kaks instrumendigruppi orkester ja mõnede kontserteerivate pillide grupp, mis koosneb kõige sagedamini keelpillide triost. 1.5.4. Soolokontsert (A. Corelli, A. Vivaldi, J. S. Bachi, G. F. Händeli loomingus) Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistide vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert on reeglina kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire), kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel.
Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks. Concerto grosso ehk it.k suur kontsert on teos juhtrollis olevale oma bassipilliga väikesele pillide grupile ehk concertinole ja suuremale koosesiule ehk ripienole.Concerto grossod koosnevad erinevast hulgasst osades (tavaliselt 4-6), mis on järjestatud kontrastseltA. Corelli, A. Vivaldi, G.Fr. Händel Kammermuusika Musica da camera tähendab muusikat eluruumides ettekandmiseks. 17 sajandil oli camera üliku koda ja kammermuusiku all mõisteti muusikat, mida esitasid üliku poolt ülalpeetavad muusikud. Tänapäeval on kammermuusika all silmas peetud teoseid, mis on mõeldud väikesele esitajate koosseisule ja kus igal interpreedil on iseseisev partii. Kammermuusika alla mahuvad nii üksikesitajale kui ansamblile loodud teosed. Instrumentaalsed kammeransablid
Georg Friedrich Händel Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Hä...
Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv,klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel.
Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid. Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika zanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3osalised (kiireaeglanekiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 16781741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3osalisestviiulikontserdist koosnev tsükkel on Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv) Concerto grosso 46osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (16531713) concerto grosso zanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus.
Leopold oli ka ise muusik ja hindas Bach’i kõrgelt. Kuna õukonnas järgiti kalvinistlikku usuliini, on JSB 4 selleaegne looming ilmalik – orkestri ja tšello süidid, viiuli sonaadid. Tähtsaimate teostena sellest perioodist on Brandenburgi kontserdid ja Hästitempereeritud klaviiri esimene vihik. Muusikateadlased leiavad, et kui varem on Bach’i loomingus selged Vivaldi mõjud, siis printsi õukonnas sündinud muusikas on kuulda juba omas stiilis kindlat Bach’i. Prints Leopoldi õukonnas veedetud aastatel suri JSB esimene naine. Bach abiellus endast 17 aastat noorema, Kötheni õukonnas esineva soprani Anna Magdalena Wilkega. Perekonda sündis 13 last, kellest täisealiseks sai 6 . Neist lastest said tunnustatud muusikud või muusikasuguvõsade liikmed. 1.4 Leipzig
ühisettekandes - oskas vaevalt keegi aimata, et nii vägevalt alanud ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude kammer-, oreli- ja sümfoonilise muusika juurest liigutakse. Järgmisel aastal täitis väikese Suure-Jaani õhtuid viiel päeval maailmamuusika - Bachi, Vivaldi, Saint-Saensi, Albinoni, Mendelson-Bartholdy, Tobiase ja paljude teiste looming. Kiriku orelil mängiti maratonkontsert ja Estonian Dream Big Bandi ning Tallinna Barokkorkestri kõrval astus kuulajate ette ka Karavan. Järgmisel kahel aastal sai kodumaiste esinejate kõrval kuulda Taanist ja Saksamaalt pärit orelikunstnikke, hiljem Peterburi mungakloostri koori ja vaimuliku muusika ansamblit Ivanovost
Couperinist ning selleks, et tema muusikat kuulata läks Bach jalgsi 90 kilomeetrit Celle´i linna. Talle meeldisid ka Thelemanni ooperid. Neid käis ta kuulamas Hamburgis, mis oli 45 kilomeetri kaugusel.Hiljem kirjutas ta need kuumide järgi ümber. Weimar (jaanuar juuni 1703) Weimaris oli Johann Sebastian Bach vürst Johann ernst III teenistuses, kellele meeldis Itaalia muusika. Weimaris elamisest sai ta kasu niipalju, et tutvus Corelli ja Vivaldi muusikaga. Juba samal aastal lahus ta sealt. Arnstadt (alates augustist 1703) Arnstadti ehitati uus kirik ja Bachi kutsuti sinna orelit proovima. Kuna tema mäng meeldis väga, anti talle seal organisti koht. Bach oli väga hea orelivirtuoos.Johann Sebastian Bach tahtis end täiendada Lübeckis organist Buscdehude juures. Kuna tal oli vähe raha ning raha jätkus ainult asendajale maksmiseks tuli tal minna Lübeckisse jalgsi. Kuna
Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti. Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis. Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Caldara, Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini, Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu.[8] Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta hiljem mõnevõrra loobus
· Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks. Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. · Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel Heliloojad Itaalia · Claudio Monteverdi · Domenico Scarlatti · Antonio Vivaldi Prantsusmaa · Jean-Baptiste Lully · Jean Pilippe Rameau Inglismaa · Henry Purcell · Georg Friedrich Händel Saksamaa · Johann Sebastian Bach · Heinrich Schütz Baroki heliloojad Jean-Baptiste Lully Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Henry Purcell Claudio Monteverdi Heinrich Schütz Jean-Philippe Rameau Antonio Vivaldi Domenico Scarlatti Händel Oratoorium messias Klassitsism 1- a, b c 2- b, c, d
2.1 Stiili kujunemine, mõjutused Oreli õppimine ja moodse orelimuusika õppimine venna juures Ohrdurfis. Lüneburgids õppimine, selle koha orelimuusikaga tutvumine ja prantslastest koosnevas Celle orkestris mängimine. Lübeckist D.Buxtehude mõjutused. Kohtumine ja õppereis D.Buxtehude juures. Tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult peale õppereisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. Weimaris hertsogit teenides Couperini ja Vivaldi teosed. Õhgeks mõjutajaks - venna(Ohrdurfi organisti) juures õppides orelit mängima ja tutvus moodsa orelimuusikaga. Lüneburgis õppides võttis Lüneburgi aadlikooli õpetaja B kaasa peamiselt prantslastest koosnevasse Cellese orkestrisse abijõuks, kus kuuldud prantsuse õukonnamuusika jättis talle sügava mulje. Lüneburgis õppides tutvus põhjasaksa orelimuusikaga, selleks sõitis ta
II WEIMAR 1708-1717 1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kapelli pillimees. Hertsog Wilhelm Ernst kuulus oma aja haritumate valitsejate hulka ja oli muusikast sügavalt huvitatud. Tal oli tolle aja kohta suur, umbes 20-liikmeline kapell ja väga hea raamatukogu, kuhu telliti noote prantsuse ja itaalia uusima muusikaga. Bach, kelle elu möödus ainult Saksamaal, puutus just seal kokku kuulsa prantsuse klavessiinimuusika helilooja Couperini ja Vivaldi teostega. Küllap see mõjutas ka tema muusikalist käekirja. Weimaris valmisid Bachi kuulsaimad oreliteosed. Bach oli hertsogi lossikiriku organist ja kogus aina kuulsust kui silmapaistev orelivirtuoos ja hea orelite tundja. Siitpeale kutsuti teda tihti uusi oreleid hindama. Samal ajal mängis ta kapellis viiulit ja 1714.aastal ülendati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks (orkestrit juhtis kapellmeister ja kontsertmeister oli temast tähtsuselt teine mees).
harf, organistrum, flööt, salmei (2kordne roohuulik) HELILOOJAD Anonüümsed; Leonius (muusika sarnaneb Palestrina (Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rameau, Monteverdi, Lully, Corelli, Purcell, Scarlatti, Couperin, Viini klassikud Haydn (lapsena laulis kirikukooris haridus ilmaliku tantsulauluga; tegevusaeg jääb 12 Rooma lähedal Palestrinas, kogu ta elu möödus kodukohas ja Vivaldi, Bach (Saksa helilooja ja organist; eluajal heliloojana kiriku kulul; tegeles lauljate koolitamise ja orkestriga ning kirjutas saj II poolde, tema loodud organumid hiljem Roomas. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja tähelepanu ei tõmmanud; muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt vürsti lõbustamiseks muusikat; oratooriumid "Loomine" ja kahehäälsed. Ülemine, gregooriuse koorijuht. 1551
Thomas Morley Saksamaa: mahajäänum ja konservatiivsem, ühehäälne laul pikalt kasutusel. Meisterlauljad. Hakkab avastama mitmehäälsust. Mõjutatud tugevasti madalmaade koolkonnast. Heinrich Isaac. Barokk Portugali keelsest sõnast “barocco” – lopergune pärl. Halvustatav nimetus. Kestis: 16.dajandi lõpp – 17.saj. – 18.sajandi I pool. Vaimulik muusika taandus. Kuulsamad heliloojad: Itaallased: A. Corelli, A Vivaldi, A. Scarlatti Sakslased: J.S Bach, G.F. Händel Inglane: H.Purcell • Generaalbass (katkematu bass) – muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, milles on vähemalt 2 pilli: › Bassipill ( tšello, fagott…) › Harmooniapill ( orel, lauto…) 16.sajandi lõpp: Instrumentaalmuusika teke ja areng. Viiul, altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass
kontserti külastada soovisin. Olles Youtube'ist kuulnud Alexandra Soummi mängimas kümne- ja neljateistaastasena väga virtuooslikke partiisid, teadsin, mida siit oodata. Viiulikontserdi näol on aga tegemist Sibeliuse loomingu absoluutse lemmikuga minu jaoks. Nagu ,,Saagas", nii ka siin mängisid suurt rolli kontrastid. Esimeses osas (,,Allegro- moderato") oli tunda põhjamaiselt karget kõla, veel kargemat kui Vivaldi ,,Talves". Selliseks tegi tunde viiuli väga huvitav tämber. Jäi lausa mulje, et viiul oli standarditele mittevastavalt häälestatud, sest kõla meenutas kohati Heinrich Biberi ,,Roosikrantsi sonaatides" kuuldut. Palju oli tunda ka mõtlikkust, kuid oli ka barokseid kaunistusi. Nagu näha, siis käib võrdlus ikka ja jälle barokiga, see näitab aga, et minusugusele barokifännile oli, mida kuulata. Sinna hulka ei saa aga lisamata jätta juba mainitud viiuldaja virtuooslikkust
Johann Sebastian Bach Christoph Willibald Muusika arvatava Guillaume de Machaut Georg Friedrich Händel Gluck jumaliku päritolu tõttu Philippe de Vitry Claudio Monteverdi Joseph Haydn heliloojad autor anonüümne; Johannes de Muris Arcangelo Corelli Wolfgang Amadeus esimesed nimepidi Francesco Landino Antonio Vivaldi Mozart tuntud autorid Leoninus Orlandus Lassus (ehk Henry Purcell Ludwig van Beethoven ja Perotinus (12. saj.). Orlando di Lasso) Jean-Philippe Rameau Giovanni Palestrina Jean-Baptiste Lully Georg Philipp Telemann Heinrich Schütz
karakteriga lõigust. Võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Instrumentaalkontsert- soolopillideks olid kõige sagedamini viiul ja oboe. Barokk- kontsert oli tavaliselt 3-osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. · Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Cincerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. · Fuuga- barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. Mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine
Tolle ajastu sümfoonilise muusika kontekstis mõjusid nimetatud kolm sümfooniat silmapaistvalt uudsena neis hakkas kinnistuma klassikalise sümfoonia neljaosaline tsükkel, kus igal osal on oma kindel funktsioon, ka muutus laiemaks orkestripillide ring. Niisugused teemad nagu päevaajad, aastaajad ja kuud olid Haydni ajal üldiselt väga populaarsed. Haydn komponeeris oma päevaaegade-sümfooniad 1761. aastal, olles 29 aastat vana. Mõnikümmend aastat varem oli Antonio Vivaldi loonud oma kuulsa viiulikontsertide tsükli "Aastaajad." 18. sajandi keskpaigast on pärit aga ka Esterhazy kapellmeistri Werneri (Haydni eelkäija) "Muusikaline kalender aasta kõigi 12 kuuga", loodud küll mitte orkestrile, vaid kahele viiulile ja bassile. Tuntumateks sümfooniateks loetakse number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti
publikule. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit: 1. Philippe Rameau, Arcangelo Corelli, Antonio Õukonnakesksus ja teatraalne kontsertsiil. Esile kerkis professionaalsete muusikute klass. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. Allemande; 2. Courante; 3.Saraband; 4. Gigue Vivaldi, Georg Philipp Telemann Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv; pillide tormiline areng; Nad leidsid teenistust eelkõige Võeti kasutusele haamerklaver. baraokkorkestri väljakujunemine; basso continuo printsiip. õukonnakapellides, kuid ka kirikukappelides Muusiak muutus rõhutatult tonaalseks. ja ooperiteatrites.
S. Bach' i teise naise mälestuseks. 6 Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III
vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varajases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Baroki aja heliloojad: Claudio Monteverdi, Domenico Scarlatti, Antonio Vivaldi, Jean- Baptiste Lully, Jean Pilippe Rameau, Henry Purcell, Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Heinrich Schütz. Klassitsism Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Üleminekuajastuks ehk eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720-1760.Siis tekkisidki uued muusikazanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud
tulevikus palju rahulikumalt kui need, kes olid sellest ilma jäetud. Sellele võib kaks seletust olla. Esiteks tõstab tuttava meloodia kuulamine lapse tuju. Teiseks on võimalik, et põhjus peitub just nimelt Mozarti muusika stressivastastes omadustes. Teadlased avastasid, et isegi viiekuune loode võib eristada erinevaid muusikastiile. Rocki kuuldes erutuvad lapsed ema kõhus ning hakkavad energiliselt põtkima. Vivaldi muusika rahustab nad maha. Samas viib Beethoven nad tugevasse erutusseisundisse. Ilmselt oma liigse emotsionaalsuse tõttu. (Moi Rebjonok, 2009) Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka
Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus.
Kontsert sonaati paralleelvorm, see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. concerto grosso kontserdi erivorm, kus tavalisele barokkork.lisatakse suurem ansambel, suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades. Soolokontsert seal eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuooseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga. Enamsti kiire-aeglane-kiire, soolopilliks tavaliselt viiul. Antonio Vivaldi. 13) Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109 Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa Süit on kolmas oluliseim instrumentaalmuusika vorm. Hilisema süidi algideed võib näha aeglase eelutantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast. Neli tantsu: 1)allemande 4osaline tm rahulik saksa sammtants. 2)courante 3osaline tm kiire
Sonaat oli mitmeosaline ja tavaliselt pilliansamblie loodud instrumentaalteos. Kontert on sonaadi paralleelvorm ja see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatakse suurem ansambel. Süit on eri karakterites tantsude aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 12. Nimeta üks kuulus Itaalia helilooja ja üks tema tuntud teos. Antonio Vivaldi ,,Aastaajad" 13. Georg Friedrich Händel. 1685-1759 Sündis Halles 23.02.1685 õukonnakirurgi jõukas peres. Ilmutas juba varakult suurt muusikuannet. Õppis klavessiini, viiulit ja komposiatsiooni kuulsa organisti Zachowi juures. Aastal 1702 asus ta õppima isa õhutusel Halle ülikoolis õigusteadust. Kuid 1703 siirdus Händel Hamburgi, kus temast sai esmalt viiuldaja Saksamaa tähtsamas ooperiteatris, hiljem juhatas ta orkestrit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
