siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana
aastal Saksamaa linnas Bonnis. Ta oli helilooja, pianist ja dirigent. Beethoven oli alguses rikas, kuid kui ta vanaisa suri oli ta sunnitud 10 aastaselt kooli lõpetama. Muusikat hakkas ta õpima 12 aastaselt, aga Bonn jäi talle väikeseks ja läks Viini Wolfgang Amadeus Mozarti juurde õppima. Beethoveni vanemad olid Johann Van Beethoven ja Maria Magdalena Keverich. L. V. Beethoveni isa tahtis temast teha samasugust imelast nagu oli W. A. Mozart ning ta lukustas poja mitmeks tunniks tuppa viiulit või klaverit mängima. Beethoven läks tagasi Viini ja kodumaale ta enam ei naasenud. Ta hakkas õppima Haydni käe all, aga see kestis vaid aasta, sest Haydn läks Londonisse. Alates 1800- ndast aastast hakkas Beethoven ise kontserte korraldama ja need kestsid vähemalt 4 tundi. Beethoveni kurtus algas 1796 aastal ja ta jäi täiesti kurdiks 1820. aastal. Kuna ta ei tahtnud tunnistada, et ta kurt on pidi ta vältima seltskondi ja see tekkitas temas stressi. 1825. aastal 26
püsiksid. Loomadest on teistest enam tähelepanu pööratud sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale toitu otsima - "tsia ruih vällä". Sigadesse puutuvast kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju linnupesi. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele.
MAJA LEGEND Rataskaevu 16 on Tallinna vanalinna kõige tuntum kummitustemaja, millel on oma legend „kuidas kurat siin oma pulmi pidas". Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud, mida edaspidi peale hakata. Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pühitseda järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suurt pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi
hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik Ümmargune, läbimõõduga umbes 20 cm Häguste äärtega Helendab samamoodi, nagu üks tavaline sajavatine elektripirn Värvuste skaala varieerub punasest kollaseni Eluiga ei ole pikk umbes kuus sekundit kuni kaks minutit Kõrge temperatuuriga Külgetõmbe omadus metallesemete poole Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude ja läbi korstna Päevavalguses silmaga nähtav Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis Kaob kiiresti, ka plahvatuse teel Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Keravälgu eksperiment laboris http://www.youtube.com/watch?v=sx1GJnOBzF Keravälk Saudi-Araabias http://www.youtube.com/watch?v=g9QFU0u0L5 Pilte keravälgust Allikad http://et.wikipedia
joonistada. Ta tegeles ka oma venna ja õega. Enamasti oli kõigega lepplik, kuna tal ei olnud valiku võimalusi. Enamasti tegeles oma nukuga. Kuna tegi lapseeas ka pahandust siis sai ta selle eest, kas riielda, vitsa või karistati nii, et pandi jalgupidi lumehange.elas koos oma õe ja vennaga ühes toas, seega polnud päris oma tuba. Ei ole näinud oma vanaisa, aga vanaema nägi ainult mõni kord. Sünnipäeva tal ei peetud. Aga samas teisi pühasi peeti nagu jõulud. Kuusk tuppa, lauldi jõululaule, söödi verivorste nagu kombeks. Lihavõtte pühi peeti ka, munad värviti ära sibula koortega. Kleit mis talle väga meeldis oli punane ja peal valged mummud. Lõppetuseks: lõpeta tekst nii et, võtad kõik taas kokku ja lisa oma loomingut. ( õpetaja näitega.) Väga kurb lapsepõlv, kuna vanemaid ei olnud. Peamine soov oleks. Tahaks ema ja isa, sõja ja küüditamise pärast tal vanemaid ei olnud.
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? pea 11. Valged kanad punasel õrrel? hambad 12. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk ...
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead. Peremees tuleb seepeale mõttele, et viiks saunanaise suure kapsapea näitusele, kuid too pole asjaga päri. Mees pakub Krõõdale koguni raha (15 kop.), kuid too pole ka sellega nõus. Lõpuks võtab
Taibukas miss Marple hakkas neid kahte mõrva omavahel seostama ja avastas asitõendotes vea. Ruby Keeni sugulane Josie valetas Ruby laiba kohta. Tema jutu järgi oli Ruby laipraamatukogutoas, kuid fakt oli, et Ruyl olid sisseulatuvad hambad, aga raamatukogutoas oli hoopis etteulatuvate hammastega tütarlaps. Pika uurimise käigus sai miss Marple lõpuks aru, kes on kurjategijad. Ruby hea tuttav Josie ja Mark Gaskell! Peale esitlustantsu läks Josie koos rubyga tema tuppa, kus Josie ta uimastas.Seejärel sõidutas ta Ruby metsaäärsele teele, valas auto bensiiniga üle ja süütas põlema. Mark aga uimastas Pamela, sõidutas ta Basil Blake'i majja ja kägistas ta vööga surnuks. Mark tahtis Basili süüdi lavastada, aga ta plaan nurjus, kui Basil paanikas laiba kolonel Bantry raamatukogutuppa viis. Mark ja Josie tegid seda koos, sest nad olid juba aasta aega abielus ja nad olid rahalises raskuses
Tuglase novell ,,Popi ja Huhuu" 1. Kui Popi oleks inimene, siis missugune? Iseloomustage teda. Popi oleks inimesena truu teener. Mõnel juhul võib teda isegi sulasega võrrelda. Ta kaitses ja aitas oma isandat. Olgu siis ükskõik millist. Isand see-eest toitis teda. Head isandad kiidavad oma alluvaid, halvad mitte. Ehkki halb isand Popit kui inimest kiusaks, vigastaks, kurjustaks temaga, siis teener ikkagi laseks seda teha, sest isand toidab teda. Popi inimesena oleks truu ka oma elukaaslasele. Ta hooliks teisest rohkem kui endast. Oleks kõrval ja tahaks igati aidata nii, nagu tegi ta seda raamatus kui Huhuu oli haiget saanud. 2. Kui Huhuu oleks inimene, siis missugune? Iseloomustage teda. Huhuu oleks inimesena minu arvates väga jube, võib öelda isegi, et julm. See tuli välja tema käitumisest, suhtumisest Popi vastu. Huhuu inimesena oleks kasvatamatu,...
Kasutati käepäraseid vahendeid, et ennast tundmatuks teha. Maskid olid näo varjamiseks. Kui maski ei olnud, siis lihtsalt värviti nägu. Vahel kasutati ka õlgi, et ennast maskeerida. Kombed Kombeks oli laulda ja pilli mängida. Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või lambaliha. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Põhja-Eestis kapsast. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit. Kadripäev Kadripäev on 25.novembril . Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadrid palusid andideks rohkem näputööks vajalike asju. Kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega
tunda, sest oodatud õnnestumine ei tarvitse saabudagi. Ja kui ükskord saabubki, on inimene suurest ootamisest nii kurnatud, et rõõm ei jõuagi kohale. Tänapäeva inimesed on tujutud ning närvilised ega oska panna tähele neid lihtsalt positiivseid asju, mis meid igapäevaselt ümbritsevad, kuna need asjad on muutunud juba liialt tavaliseks. Juba hommikul ärgates võiksime märgata alanud päeva eeliseid. Olles puhanud ja terve ning märgates päikesekiiri kardina vahelt tuppa hiilimas, võiksime häälestada end ilusa päeva ootusele. Head suhted lähedastega ning emotsionaalne tasakaal on oluline osa inimese rahulolus ja õnnelikus elus. Seda ei tarvitse näha ega kuulda, kuid seda on seesmiselt tunda ning see kiirgub ka väljapoole. Õnneliku ja rahuloleva inimese tunneb ära juba kaugelt. Seda näitab tema kõnnak, hääletoon ja näoilme. Vahel peaks igaüks meist võtma aja maha ning tuletama meelde neid väikeseid, kuid siiski suuri
meie ja pomo- direktori vahele ning vajutasime- sõitsime minema sealt. Sadasime- sõitsime selku ette, et kütust- alkoholi võtta ja meie pleissi- pind, koht minna. Selkus käidud jõudsime maja ette ja blin- kurat kui kobedad- ilusad piffid- tüdrukud seisid sissekäigu ees. Pärdillo- vend kargas autost välja ja tõmbas-läks kohe tibide-tüdrukute juurde sebima-ära rääkima. Lõpuks kui jutud selged- jutud räägitud tegime vehkat-läksime tuppa ja panime tümakat-muusikat. Mingi südaöö paiku olid naabri mutid- vanemad tädid kitsed- politsei kutsunud kõva tümmi- muusika pärast. Olime suht lääpas- purjus juba ja ei teinud ust lahti, keerasime vaid tümmi- muusikat peale. Lõpuks tõmmati kõned- helistati peale mutrile -emale ja poldile-isale , need olid hääled sisse pannud-sõitnud ja mingi tunni pärast oli meie party over- pidu läbi. Kuna ma olin koos perdilloga- vennaga jumala
„Suured lootused“ Charles Dickens Inglise kirjandusklassiku romaan „Suured lootused“ on kahtlemata üks parim raamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Kindlasti soovitan teost ka teistele. Raamat räägib orvu Pipi teekonnast džentelmeniks, sõprusest ning armastusest. Pip elab koos õe ja õe mehega. Poiss hakkab käima linnas missis Havishami juures, kes on pisut veider proua. Ta elab pimeduses, valgust tuppa ei lase ning seljas on räbaldunud pulmakleit ja toas kaetud pulmalaud ajast, mil pidanuks olema tema abielupäev. Missis Havishami juures kohtab Pip ka kena neidu Estellat, kellesse poiss ajapikku kõrvuni armub. Peagi tuleb noormehele pakkumine, et teda toetatakse rahaliselt ning kasvatatakse džentelmeniks. Pip ei saa sellisest võimalusest loobuda ning peagi sõidabki Londonisse. Mis mulle kohe alguses juba silma jäi, oli Pipi ja mister Joe sõprus. Nad olid väga
Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari kuulis seda kõike ise pealt ning tunnistas isegi et ta on sel juhul libahunt ning jooksis ära metsa. Viis aastat oli möödas, ema-isa olid surnud ning Mari oli Marguse naine, kuid nende suhted olid üsna halvad. Ühel ööl olid hundid tulnud lauda juurde ulguma, ning Margus võttis püssi ja otsustas neid veidi hirmutda, kuid tabas Tiinat. Margus tõi ta tuppa ning jättis ta armastusega hüvasti. 8.B klass
Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud. Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi. (Kaks teenrit lükkavad söögisaali ukse seestpoolt pärani lahti. Sealt ilmub proua Sorby, kellega kaks härrat vestlevad. Vähehaaval järgneb neile kogu seltskond, sealhulgas suurärimees Werle. Kõige viimastena tulevad Hjalmar Ekdal ja Gregers Werle.) Sorby palub muusikasaali kohvi serveerida. (Proua Sorby ja mõlemad härrad lähevad teise tuppa ja sealt paremale ära. Pettersen ja abiteener Jensen lähevad sama teed.) Härrad räägivad veel tsipa juttu ning ss naerdes teise tuppa ära. Suurärimees Werlel on piinlik, et neid oli lauas täpselt 13 tükki ning ta loodab, et keegi seda tähele ei pannud. (Koos kõigi ülejäänutega, välja arvatud Hjalmar ja Gregers, paremale taha ära.) Hjalmar oli isa ja poja jutuajamist pealt kuulnud ning leiab, et Gregers ei oleks pidanud teda kutsuma. Gregers leiab aga, et ta pidi teda nägema
See riivas Jacki tundeid. Hiljem raamatut uuesti lugedes, märkas ta kui korrapärane ja puhtust armastav on raamatutegelane komandör Hunt. Jacki kirjeldatud komandör Hunt oli sarnane Jacki emaga. Ka ema soovis kõike puhtana hoida, sealhulgas ka Jacki. 10. Tema magamistoast sai maja keskpunkt. (lk 38) Jacki ema vaevles tundmatu haiguse küüsis, ning ei jõudnud lõpuks enam voodistki tõusta. Seega kogunesid lapsed tema tuppa – Jacki sünnipäev peeti seal. Lastel oli kombeks seal olla, omavahel vestelda või raadiot kuulata, kui ema tukkus. 11. Talle meeldis oma süvenevat jume rõhutada valge koolipluusiga. (lk 39) Jacki õde, Julie, oli enda helepruuni naha saanud päevitades, soojade ilmade ajal, iga päev peale kooli vähemalt tund aega. Julie kandis erkrohelisi bikiine ning ihkas endale päevitust väga. Ilmselt tundis Julie end päevitunult ilusamana ning talle meeldis
" ,,Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad" 2. Lühikokkuvõte: Holden, minategelane, on (vaimu)haiglas, kust ta jutustab kogu teose tegevust. Tegevus toimus 1949.aasta talvel. Algas sellega, et Holden tuli tagasi vehklemisvõistluselt, milles nad ei saanud osaleda kuna Holden, kes oli võistkonna kapten, unustas oma vehklemisasjad rongi. Holden jõudes tagasi kooli (Pencey erakool Pennsylvainias), läks enda tuppa. Teda tüütab poiss kõrval toast, Robert Ackley. Vahepeal käis külas ajaloo õpetajal mr.Spenceril, kes talle koolist välja viskamise pärast pidas loengu. Holdeni toakaaslane Strandlater käis väljas Holdeni sõbra Janega ning kui kohtingult tulles Strandlater ei rääkinud Holdenile, mida ta Janega autos tegi, siis läks Holden talle kallale. Strandlater lõi Holdenil nina veriseks. Holden otsustas asjad pakkida ja lahkuda, kuigi oli alles laupäev ja koju pidi minema kolmapäeval. Ta
Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab käega kööginurga suunas) Vaata, kulla emake, kaks ämbrit seisavad nurgas. Täna hommikul ojast tõin.
Peksa said laadal korralikult joomise tõttu. Kolm venda kartsid narriks jääda ja saatsid ühe venna kõrtsi, andes talle raha ja käskluse. Ta pidi kõigile rääkima, kui hästi neil läheb äriga. Mõne aja pärast põgenes pärdik. Mikat oli väga raske kätte saada. Selle pärdiku ja Nipernaadi tõttu pöördusid naabrid kohtusse, et kahjutasu nõuda. Vennad olid väga tigedad Nipernaadi peale ja tahtsid talle kerepeale anda. Seda kuuldes põgenes Nipernaadi ära, kui tuppa sisenes Milla nuttes. Pärlipüüdja Pärast mitmepäevast rännakut sattus Nipernaadi uute tallu, küsides endale tööd. Taluperemees ei pidanud vajalikuks, kuid perenaise soovil sai Nipernaadi siiski tallu tööliseks. Nipernaadi ei teinud eriti tööd, vaid nautis loodust ja rääkis Ellole ja Trallale ilusaid väljamõeldud lugusid. Nipernaadi saatis ühel õhtul Ellot kirikuhärra juurde. Terve tee oli Nipernaadi vaikne ja kurb
Sinna ta asus oma perega elama. Selleks, et maksta laenu, oli ta sunnitud päevad läbi veetma ateljees, et teenida raha. Ta tahtis luua kunsti, aga ei saanud. Ta oli väsinud kõigest sellest, et ta ei saa luua midagi uut ning ta ei veetnud üldse aega oma perekonnaga. Mehele anti üks telefoni number ja öeldi, et kui ta sinna helistab, siis leiab sealt kindlasti abi. Ta helistas antud numbril ja talle kästi tulla koos perekonnaga laborisse. Nad tulid kohale, naine ja laps juhatati eraldi tuppa, kus nad said istuda piklikule asemele, kus oli klappriiul koos mänguasjadega. Siis mees ja laboritöötaja vestlesid omavahel. Laboritöötaja seletas, et muud lahendust pole ja ta ise tahtis seda. See pidavat valutu olema. Nende kehad saavad ööläbi 100% elektrit ja hommikuks viiakse nad ära. Mees piilus vargsi teise tuppa, vaatas kuidas laps ja naine mängivad rahumeeli mänguasjadega. Ta lahkus, sest see oli üks jubedamaid öid tema elus
Ta oli enesekindel ja saavutas alati kõik, mis tahtis, eriti kui asi puudutas tüdrukuid. Ta veetis pool oma päevast peegli ees ja tänu sellele oli kena väljanägemisega, kuigi puhtus ja korralikkus ei kandunud edasi tema asjadele, mis olid tihtilugu mustad ning korrast ära. See ei meeldinud Holdenile. Ackley oli samuti Pencey koolist. Holden ja Stradlater jagasid Ackley ja tema toakaaslasega dusiruumi. Ta suutis alati Holdenit millegiga närvi ajada. Ta sajab alati tuppa sisse siis, kui ise heaks arvab ja ei tee kuulmagi, kui tal lahkuda palutakse. Jane Gallagher elas kunagi paar aastat Holdeni kõrvalmajas. Holdenile oli ta alati meeldinud, Jane oli väga ilus, tark ja korralik tüdruk. New Yorkis liikudes mõtleb Holden tihti tüdrukule, kuid ei leia kunagi õiget hetke talle helistada. Veel on juttu Sally Hayesist, kellele Holden pikka aega meeldis ja kellega Holden kinos käis ning Mr Antolinist ja Mr. Spencerist, kes olid Holdeni õpetajad
o Lõikuslaulud nt ,,Põld lindudele". o Tavandilaulud: Perekondlikud nt ,,Noorikut pole kodu", ,,Sööge langud" Kalendritähtpäevadega seotud tähtsaimad pühad: mardi- ja kadripäev, hingede aeg, talsipühad e jõulud (aeg, mil päike jõudis oma pessa ja pani kolme päeva jooksul mehele oma kolm tütart), andresepäev (käärima jõuluõlu, tuppa kirsioksad kas lähvad õitsema?), toomapäev (õlu sai valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18. saj), vastlapäev, kevadpühad (õitsil käima hobusekarja hoidmas; kiiged parandatud, põllutööriistad valmis; jõululaupäeval ja Suurel Reedel külas ei käidud, pidu pühapäeval), suistepüha, jaanipeäv, ussimaarjapäev.
1. Boccaccio ,,Dekameron" 2 novelli 2. Probleemid novellis 3. Peategelane, eesmärgid, iseloom 4. Novelli kui zanri tunnused Kolmanda Päeva II Novell Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja pimedas kuningat teeseldes õnnestus tal kuninganna ära petta ning temaga voodis pikalt hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külastada. Kuningas sai kohe aru, et midagi on valesti ning teadis, et see pidi olema keegi tema teenritest. Ta läks oma teenrite tuppa ja teades, et tegija pulss ei ole vallatsemisest veel maha rahunenud, kontrollis ta kõik magajad üle
sõrmest jäänud lõhnabarjääri. Mõtlemine ja kujutlused · Koer magab külili, väljasirutatud jalgadega. Äkki hakkab ta jalgadega sebima ja niutsub või haugutab. See tõendab, et koer näeb und sellest, et ta jookseb ja haugub. Kuna unenäod on kujutlused, siis peaks loomadel esinema iseseisvad kujutlused. · Ahvi juuresolekul pandi kausi alla banaan ja viidi ahv seejärel teise tuppa. Mõne aja pärast toodi ahv tagasi esimesse tuppa, olles enne seda banaani asendanud lehtsalati peaga. Ahv leidis alati vastava kausi üles ja leides selle alt banaani asemel lehtsalati, väljendas ilmselt pettumust. · Uurija, kes käis Aafrika dzunglites, uuris ahvide häälitsemisviise.Ta jõudis arvamuseni, et vähenmalt ahvidel on olemas oma eriline ahvide keel rida "sõnu" , millest ühed käivad teatavate esemete ja tegevuste kohta, kuna teised väljandavad tundmusi. Loomade vajadused
KALEVIPOJA KAHEKSAS LUGU Viskevõistlus ja kuningaks saamine Künd ja hobuse surm Peale vana Kalevi surma pidid kolm poega endi seast välja selgitama järgmise kuninga. Nii asusidki ühel varahommikul pojad teele, et leida sobiv koht uue kuninga väljaselgitamiseks. Olles teel lõuna poole, jõudsid nad ühe taluni. Sealne pererahvas kutsus nad tuppa, arvates et neist on kosilased peretütardele. Noorem vend aga teatas taluperele, et nad pole kosjaskäijad vaid hoopis õnneotsijad ning neist poleks asja tütardele. Seejärel rännati edasi lõuna suunas. Jõutigi Peipsi järve kallastele, kus otsustati maha pidada võistlus. Lepiti kokku, et kes üle järve kõige kaugemale viskab, see ka uueks kuningaks saab. Teised vennad pidid aga maalt lahkuma. Vanem vend oli esimene, võttis kivi ja viskas. Kivi maandus aga sügavale järve põhja
magamistuppa. Ei sobi vannituppa ega ka kööki. Roosa mõtete puhtus, õnneliku ja romantilise õhkkonna loomine. Sobib magamistuppa Ei sobi vannituppa Liiga suures koguses, muutub ükskõikseks. Aitab leevendada hingeelu Pruun Sümboliseerib stabiilsust ja tasakaalu Turvaline ja kindel värv Liiga palju pruuni tekitab depresiooni j'tab ka vana ja kulunud mulje. Sobib kabinetti. Must Salapärane, mõistlik Eelistavad rahulikud ja tugevad inimesed. Sobib nooruki tuppa. Ei sobi lastetuppa,puhketuppa, kabinetti ega ka kööki. Hall Rahulik ja neutraalne Suurtes kogustes mõjub ükskõikselt, kulunult ja igavalt. Toimib hea taustana, sest tõstab esile teisi värve. Hõbedane Tugevam värv Kasutatakse aktsendina. Sobib kasutada koos musta ja teiste tumedate värvidega.
on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Lydia Koidula Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas oli see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!» Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei poolt nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Lydia Koidula Memor iaalmuuseum Ø Ehitati 1850.a Ø Asub 19. saj. koolimajas Pärnus Ülejõel Ø Avati 21. juulil 1945.a Ø 1974. a. sai muuseum oma valdusse kogu kunagise koolihoone Ø
EAKA KOHANDAMINE VÕÕRAS KESKKONNAS Klient: 88 aastane memm, kes on kogu oma elu elanud maal ilma igasuguste mugavusteta. Vesi tuli kaevust tuppa tuua, kuiv käimla on väljas, puuküttega maja. Memm oli kogu oma elu ise hakkama saanud, aga tervise tõttu oli sunnitud kodust ära tulema, kuna lapsed ja lapselapsed elasid kaugel ega saanud iga päev teda abistamas käia. Lapselapse pool aga sai talv kenasti mööda saadetud. Lapselapse lapsed tegid memmel elu kergemaks. Memme tuba oli alumisel korrusel, kus oli rahulik ja vaikne koht tema jaoks. Memm pidi päeval üksinda
kui võimalik. Lõpuks oli kell pool kaks kui nad maha rahunesid ja vait jäid. Järgmisel päeval rääkisid nad selle loo klassikaaslastele, kõik klassikaaslased arvasid et nad valetavad. Varsti oli see lugu unustatud. Ühel päeval läks Marta sellesama sõbranna juurde kus see kõik oli juhtunud. Nad hakkasid siis magama jääma, kell oli siis juba pool üks kuid siis kuulsid et keegi õues akna taga jälle ümises, äkki läks aken lahti... Nad jooksid kiljudes teise tuppa. Nad panid kõikjalt tuled põlema ja istusid diivanile. Äkki koputati uksele , kumbki tüdrukutest ei julgenud ust avada. Siis kostis neile tuttavad hääled, need olid nende klassivennad Joonas ja Valdis. Tüdrukud avasid ukse ja poisid naersid kõvasti sest nende vemp tuli hästi välja, kuid tüdrukud ei olnud rõõmsad sest nende arust oli see loll nali. Siis küsis Marta, et kas poisid olid ka siis seal kui nad telkisid. Poisid vastasid jaatavalt
Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga
Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta ajas endale püksid jalga ja sai isegi traksid üle õlgade, kuid küljel olevaid püksinööpe ta kinni panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna. Enne pleekaeda minekut käis ta veel seasulus ning maja taga suurte takjate metsas. Ta käis ümber maja ja otsustas siis lõpuks ka pleekaeda minna. Pleekaed oli neljakandiline maalapp, mida kahelt küljelt ümritses püstaed, kolmandalt tammikuvõsa ning neljandalt must põld. Illimar imetles selle koha ilu kuid mõtles siis edasi järvele minna
vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha. Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka oma varandust, ning avastab kohe, et üks pross on puudu. Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite
Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: Laps, oota, kostis ta, see aeg on kiir küll tulema! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas -- ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Lydia Koidula Sa ära usu mind Sa ära usu mind, ma mängin, mängin, mängin... Nii tõsiselt kui üldse saab. Mu leebes pilgus peidab ennast saatan ja iga sõna, mis ma ütlen, valetab. Ah miks, ah milleks? Küsid, küsid, küsid...
Tal oli vähe aega, sest ta pidi trenni minema ja pärast trenni klassiga teatrisse minema, aga ta tuba oli sassis ja tal oli õppimatta. Ma aitasin tal teha matemaatikat ja inglise keelt. Pärast kui tal oli õppimine tehtud aitasin ma tal toa ära koristada. Mina tõmbasin ära kõik tolmu ja pühkisin ära põrandad ja tema pani oma riided kappi ja tegi oma sahtlid ja laua korda. Pärast kui kõik oli tehtud oli tal aeg trenni minna. Ma saatsin ta bussipeatusesse ja läksin ära tuppa. Pärast oli mul väga hea tunne, et ma teda aitasin. Hiljem kui ema ja isa tulid koju kiitsid nad mind väga, et ma olin tubli poiss ja aitasin oma venda hädast välja. Mul oli sellel õhtul väga hea meel ja ma sain terve nädala oma vennaga väga hästi läbi. Pärast meil küll tekkisid väikesed tülid, aga see on lihtsalt vendade vaheline asi.
oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad.
Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et ta koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Kirjand võib kombineerida elemente esseest (oma seisukohad) ja (ümber)jutustusest (ilukirjanduslikus vormis kirjeldused), kuid ei sisalda tavaliselt viiteaparatuuri ega otsekõnet. Võrreldes esseega on kirjand vähem kujundlik ja ei tõsta autori arvamust esile. Kuidas kirjutada kirjandit? Kirjandit kirjutada on imelihtne. Lihtsalt kujuta endale ette maja. Maja trepp mis viib tuppa on sissejuhatus. Terve maja on teema arendus ning viimaseks on katus mis võtab sinu jutu kokku ning selleks on kokkuvõte. Esiteks kõige raskem on valida teemat. Vali selline teema mis on sulle kõige lähedasem, kuid ära vali sellist teemat nagu ,, Mina ja ühiskond", ,,Mina ja minu pere" need on tavaliselt kõige raskemad kirjandi teemad. Järgmiseks kui sul on teema valitud siis püstita probleem. Probleemid tuleb püstitada ALATI sissejuhatuses
Marie Under Luulekava Suur kuldne päike naerab talvekatte ja talvemured sulama Ta voolab tuppa nagu kuldne viin . es t! ä i k ju p p a l ni i ta i n ud n ä u a mm Ei .
Kapiton oli alguses selle vastu, kuid lõppuks nõustus abielluma. Nii nad paari pandigi. Pärast seda tegi Gerassim kõiki tõid halvemini. Kolme aasta pärast pidi Tatjana koos Kapitoniga lahkuma. Siis tuli Gerassim oma toast välja ja andis Tatjanale punase paela ja Tatjana suudles temaga kolm korda. See andis vene usu järgi õnne. Kord leidis Gerassim veest ühe koera ja kasvatas ta suureks ja kuulekaks. Kord nägi perenaine koera ja lasi ta tuppa tuua. Koer polnud aga sellega harjunud ja hakkas perenaise peale urisema. Samal õhtul oli üks kodutu mõisahoovi magama jäänud ja Mumuu hakkas tema peale haukuma. Sellepeale ärkas perenaine üles ja käskis teenril koerast lahti saada. Teener viis ta ühe mehe kätte, kes hoidis koera nädal aega kinni. Samal ajal märkas Gerassim, et koer on kadunud. Kui koer tagasi tuli sai ta aru, et keegi oli koera
näitetrupp lossi meelt lahutama, taaslavastades oma isa mõrvastseen ning jälgida Claudiuse käitumist, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab. Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema. Ta läheb oma ema tuppa ja süüdistab teda mõrva kaasosalisena. Gertrude võtab süü osaliselt omaks. Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, arvates, et selle taga on Claudius, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile näeb taas isa vaimu, peale tema ei näe teda keegi Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide küüsi, kes ta Claudiuse juurde tagasi viivad
B) Mida palus Oidipus Kreonilt? 1. Iseloomusta ja põhjenda peategelase käitumist ja elust arusaamist. Kuidas muutub teose käigus (näited, tsitaat) 2. Võrdle Oidipuse ja Kreoni too välja erinevused ja sarnasused 3. Kumb meeldib rohkem?Miks? 4. Missuguseid tõekspidamisi rõhutab koor? 5. Kas Oidipus on kangelane või kurjategija? Vastused: A) Kui lõpuks selgus Oidipuse sünnilugu, siis Iokaste lukustas ennast oma tuppa, nuttis ning hljem poos end ülesse. Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi ennast saata Maapakku. B) Oidipus palus Kreonil oma tütreid kaitsta ja nad viimast korda lossi tuua, et neid katsuda. 1.Peategelane Oidipus oli mõistlik ja sõnapidav mees. Kui ta sai teada, et tema isa tapeti, siis tahtis ta kurjategija maapakku saata ja silmad peast torgata. Kui hiljem selgus, et see oli tema ise, siis ikkagi viis ta oma lubaduse täide
satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lôpuni teineteisele.
Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus filoloogia professor kiiresti ruumist. Jüri, Saaremaalt pärit mees, ei söönud üldse kala ega osanud ujuda. Raamatut lugedes, kirja kirjutades ja käsitööd tehes vajas ta üha sagedamini prille, asendamatuid abimehi
Kuid ma teatsin et kiirus mind enam vihma eest ei päästa ja sel hetkel tuli mul meelde õpetlik vanasõna "Kes tasa sõuab see kugele jõuab". Minu jaoks oli üks asi kindle, et ma jõuan kunagi koju ja. Sel hetkel polnud maailmas miskit, mis suutnuks mind peatada koju jõudmise eest mille nimel olin vaeva näinud, Vaatasin üle õla ning kõik tundus olevat nagu tormi käes muutunud. Mõned minutid hiljem olin juba kodu hoovis ja lükkasin ratta ära kuuri ja läkksin ära tuppa. Ma vahetisin riided ära ja pugesin ära teki alla ning asetasin pea padjale. Viimane mõte enne uinumist oli, et rohkem ei taha kunagi rattaga kugele sõita. See ratta sõit jäi mind kummitama pikaks ajaks.
lebama jättis ja Linda kivikujuks muutis ( Iru ämm ) · Kalevipoeg hakkas Soome poole ujuma, kivile magama, kuulis neiu lauluhäält, läks vaatama, nägi saarepiigat, armusid. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, ehmatas ta ära ja kukkus merre, suri. · Ujus aina Soome poole, lõpuks jõudis tuuslari maja juurde, tuular sosistas salasõnu, kuid kalevipoeg sai sõdalastest jagu ning tappis tuuslari, kuna ei uskunud tema juttu Irumäel juhtunust. Läks tuppa ema otsima, ei leidnud, heitis magama, nägi unes Lindat kiigel kiikumas ja laulmas, sai aru, et ema on surnud. · Leinas, läks soome seppa otsima, et saada korralik mõõk. Lõhkus mitu mõõka, lõpuks sai sellise, mis ei läinud katki, kui ta seda vastu alasit lõi. Selle eest tahtis sepp saada suure hulga loomi, vilja raha jms. · Puhkasid seitse päeva, pidulauas jutustas Kalevipoeg purjus peaga välja Saarepiigaga
väga solvunud ja ei suutnud mõista, kuidas inimesed võivad nii rumalad ja pahatahtlikud olla, samas ei suutnud ta endas alla suruda vabaduseiha ja ta põgenes ära metsa elama. Margus abiellus Mariga ja kõik läks külauskumiste järgi õigesti, paraku ei olnud see abielu õnnelik ja Margus unistas endiselt Tiinast. Ükskord tulid hundid lauda juurde ulguma, Margus võttis püssi ja läks neid eemale peletama. Tulistades tapab ta kogemata Tiina. Surev Tiina kätel läheb ta tuppa ja nii jätavadki nad teineteisega lõplikult hüvasti.
surmavate olenditega haarab järeltulevaid põlve. Neljanda päeva viies novell ümberjutustus Selles novellis on kolm venda, kes on kaupmehed. Nende õde Lisabetta ja vendade kaupluses töötas noor Lorenzo, kes juhtis kõiki nende asju. Lisabetta ja Lorenzo armusid, sest nende vahel tekkis tugev side. Nad tahtsid seda oma vendade eest varjata ja kohtusid öösiti. Ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi neid armatsemas vanem vend. Ta rääkis seda edasi teistele vendadele. Ühel päeval kutsusid vennad Lorenzo endaga linnast välja jalutama. Kui nad üksikusse kohta jõudsid, siis vennad tapsid Lorenzo ja matsid ta maha. Teistele rääkisid nad, et Lorenzo läks teise linna äritsema. Pika aja pärast hakkas Lisabetta muretsema. Lisabetta nuttis öösiti ja kutsus haledalt Lorenzot. Kord öösel nägi Lisabetta und, et Lorenzo ütles talle, et ta vennad tapsid ta. Ta
tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid Vastlapäeva kasutati ka ennustamiseks - söödud kontidele pandi neidude nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele. Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti
detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning lambarasvast ja mesilasvahast küünlad Jõuluroogade ettevalmistus Õllepruulimise algus Jõululaupäev Tuba kaunistati jõulukrooniga Saunaskäimine Toodi tuppa õled Teine jõulupüha Kolmas jõulupüha Aken kaeti kinni, kus põles tuli. Tähistatakse rohkete toitudega. Toidulaud pidi nii jõulu- kui ka uusaastaööl terve ööläbi kaetud olema. Jõulutoidud Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid Jõululeib tangust ja sibulast. Hapukapsas Tänapäeval on kombeks jõuluorika asemel
Vene,Saksa ja Skandinaavia kombeid. Toit ja traditsioonid Eestis · Eesti peredes hoitakse au sees nii munade värvimist kui ka koksimist. · Nii mõneski Eesti peres pannakse lihavõtete ajal süte vahele valmima esimesed tuhlid. · Munadepühade ajal toimub mitmeid jumalateenistusi. · Söödakse nii mune kui munavõid ja saiu. · Vanasti lihavõteteks liha. · Öösiti käib aga lihavõttejaänes ja peidab aeda,majja või korterisse sokolaadimune, kujukesi või päris mune. · Tuppa tuuakse õitsevad pajuoksad. Tänu mõjutustele algust saanud traditsioonid · Saksa mõjutustel on Eestis taas populaarsemaks muutumas sokolaadimunade ja värviliste sulgedega kodu ehtimine. · Eestlaste laualt võib lihavõtetel leida Vene õigeusust mõjutatud tooteid, nii pashat kui ka teisi kohupiimamagustoite. Munade värvimine · Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta. · Mune on üldiselt värvitud sibulakoortega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
