„Kummitus
või loll nali ?“
Elas kord tüdruk
nimega Marta . Ta oli 12 aastane ja elas Tallinnas. Ühel päeval läksid nad
sõprannadega nö telkima sõbranna aeda, umbes kell pool kaksteist
öösel kuulis ta et keegi hüppas üle nende aia, kui ta välja vaatas polnud seal kedagi. Siis umbes 5 minuti pärast kuulsid nad
kuidas keegi naine ümises nende telgi taga vaikselt ja nutuselt.
Poole tunni pärast jäi üks sõbrannadest magama. Marta ja veel üks
teine sõbranna jäid veel ärkvele. Äkki tundsid nad kuidas keegi
kõnnib telgi juurde ja pani enda jalad nende pea juurde. Nad olid 15 min täiesti vait ja värisesid, Marta hoidis ennast kõvasti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
slidefreak
Õppematerjali autor
Kik märgid hakkasid järjest enam näitama, et Juhani tütar on vägistamisest rasedaks jäänud (Juhan ütles varem, et kui nii juhtub, tapab ta lapse oma kätega ära). Metsavaheteel tapeti üks vene sdur, tema kaaslased eriti metsast tapjaid ei otsinud vaid läksid üsna kiiresti minema. Osvald avastas aga, et keegi on metsast nende lume sisse kaevtud august (kasutati talvel külmkapina) soolaliha vtnud. Ühel päeval metsas avastas ta, et see tapja on naabri Reku (naabrite loll poeg, keda saksa sjaväkke ei vetud, sest ta ütles puhtsüdamlikult, et tahab sakslasi tapma tulla, kui aga venelased stta mobiliseerisid, jättis ta ütlemata, et tahab venelasi tappa ja veti mingi ime läbi sisse), kes rääkis, et sjavägi, kuhu ta veti oli rohkem naljategemine - et talle anti puupüss ja arstid tegelesid temaga kogu aeg (sjaväes avastati, et ta on hullumeelne), nii et ta pgenes ja tapab nüüd venelasi (mida ta ka tegi) ja et tal on
emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tüdrukud saadeti direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ootama. äkki jooksis ann minema. mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma & hakkas nutma. järsku ilmus rita & pakkus talle suitsu. ann võttis küll vastu, kuid hakkas köhima ja kustutas koheselt ära. edasi läksid nad rita juurde. koju läks ann alles üheteistkümne paku või isegi hiljem. ta lasi rital end saata & siis andis ritale taksoraha ning kutsus takso
Manivald Pihu (kombinaadi-kamba eesotsas, seal asub sõjakooli meeste peastaap), Riks (Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese), kokk Lompus (Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks). Tegelaskujude analüüs Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis Taavi Raudoja oli seotud peaaegu kõikide tegelastega. Ta teatas paljudele oma kaasvõitlejate vanematele, et nende poeg on kas surnud või raskelt viga saanud. Ta suhtles tihedalt ka nendega, kes tahtsid üle lahe minna. Ta aitas hädas olijaid. Tegelase iseloomustus Taavi oli noor mees, kellel oli naine ja laps. Ta hoolis väga oma peres. Ta oli mees, kes oli tugev, arukas, kergeusklik, sõbralik. Noore mehe kohta nägi ta vanem välja tänu oma habemele. Taavi ümber ei olnud palju esemeid, välja arvatud siis kui ta oli koos Martaga. Taavil endal ei olnud palju asju
Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi
Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi
Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11 aegu õhtul
naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11
mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istusid lossiõuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti läks üks sulastest mööda ja rääkis neile, mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid