Umbes 250 teost, säilinud kolmandik. ,,Moralia" - entsüklopeedilise sisuga, esitatud dialoogide, kirjade ja loengute vormis. Teemad pedagoogika ja poliitika, kirjanduse vallast. Ka füüsika, meditsiin, retoorika jne. Eetikaprobleemid sisuks. Sõprus, iseloomuvead. ,,Paralleelsed elulood" - Sisaldab 46 väljapaistva isiku biograafiad. Paari kaupa esitatud elulood kuulsate kreeklaste, roomlaste elulood, toodud võrdlus. 2 isikut kõrvuti. Nt Ateena linna tegelane Theseus, temaga kõrvuti Romuluse, rooma linna rajaja, elulugu. Ajaloolised sündmused taustaks, aga kõlbelised sündmused tähtsad. Plutarchos oli palju loetud, tsiteritud autor ka hilisema aja kontekstis. Palju ühist Uue Testamendiga. Ka draamakirjanikele andnud süzeid. Shakespeare on võtnud materjali temalt, ,,Süveöö unenägu" mõjutatud. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos oli süürlane, suurepärane kreeka keele tundja; laia haardega, teosed eetika, ajalugu, usund, kultuurilugu
,,Vannun Artemise nimel, et hakkan Akontiuse naiseks". Jumala nimel vandumine teeb asja seaduseks. Iga kord, kui püütakse tüdruk mehele panna, jääb haigeks. Lõpuks ei jää muud üle kui A-le naiseks panna. Iseloomulikud on kõrvalepõiked. Kirjutab ka kurbi lugusid. ,,Hekale" on lugu suurest v-kreeka Theseusest, kes ajab härga taga, Hekale annab peavarju. Ilus olustikuline kirjeldus tädikesest, kes hoolitseb kartmatu kangelase eest. Kui Theseus on härja kätte saanud, läheb vanale naisele sellest rääkima, kuid naine on surnud. Th korraldab naise auks väärikad pidustused. Sügav lugu kodusoojus, ligimese armastus. Võitleb banaalsuse vastu, detailide hoolikas viimistlus. Hiilgav värsimeister, vaimukas ja leidlik jutustaja, tark. Tähtsaim teos ,,Aitia"kgu jutustavaid eleegiaid 4 raamatus, mis sisaldas peamiselt muistendeid mitmesuguste pühade, kommete, nimetuste tekkimise, linnade ja pühamute rajamise kohta
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
the outset: first, that no harm be done to anyone; second, that the common interests be conserved. When these are modified under changed circumstances, moral duty also undergoes a change and it does not always remain the same. For a given promise or agreement may turn out in such a way that its performance will prove detrimental either to the one to whom the promise has been made or to the one who has made it. If, for example, Neptune, in the drama, had not carried out his promise to Theseus, Theseus would not have lost his son Hippolytus; for, as the story runs, of the three wishes/a that Neptune had promised to grant him the third was this: in a fit of anger he prayed for the death of Hippolytus, and the granting of this prayer plunged him into unspeakable grief. Promises are, therefore, not to be kept, if the keeping of them is to prove harmful to those to whom you have made them; and, if the fulfilment of a promise should do more harm to you
Hellenismi perioodil said eeposed taas populaarseks. Neis sai oluliseks ka iga üksik episood ja detail. Apollonius Rhodiuse "Argonautika" teos kirjeldab legendi Iasoni ja argonautide retkest kuldvillaku järele müütilisele Kolchise maale. Aratose "Ilmastikunähtused" õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku zanrina hellenismiajal. Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraalizanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast. 87. Mis on ,,Anthologia Palatina"?
inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris, levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus) Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline, nt. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e. pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad)
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris, levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus) Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline, nt. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e. pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised – Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise
Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. 40.Müüt Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Seletavad maailma olemust, sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuri. Levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus). Müüt kui maailma tajumise viis, ka tänapäeva oluline, nt. Usk hea ja halva igavesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad. Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane) tegutsevad maailma loomise käigus, Vanemuise laul (kuidas loomad ja linnud endale hääle saavad). Ka tänapäevamüüdid.
võivad sündmusi enda kasuks pöörata). Hippolytos: Hippolytos (428 eKr) on Ateena kuninga Theseuse poeg, kelle isa abikaasa on Phaedra. Hippolytost ei huvita mitte naised, vaid jaht (kummardas Artemist). Aphoridet see asjaolu vihastab ning ta maksab Hippolytosele kätte: Phaedra armub Hippolytosesse. Hippolytos tõukab Phaedra endast eemale. Phaedra poob ennast üles ning jätab kirja, et Hippolytos rüvetas teda. Hippolytose ja tema isa vahel tekib tüli, kuna isa ei usu oma poega. Theseus, Poseidoni poeg, tahab Hippolytost karistada. Hippolytos saab vigastada ning sureb oma isa käte vahel. Selleks ajaks on isa tõe teada saanud ning kahetseb poja karistamist. 5. Vana-atika komöödia pärinemine ja stilistika Vana-Atika komöödia eelkäijaks oli sitsiilia komöödia. Sarnaselt sitsiilia komöödiale olid Vana- Atika komöödias kasutusel tüüpilised maskid (nt kiitlev sõdur, õpetatud petis, veiderdaja narr, purjus vanaeit)
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
6" 5. Pessimistlikusse elupilti tulevad rõõmsamad jooned. ,,Daam koerakesega", ,,Karusmarjad". PILET NR.11 1.GERT HELBEMÄE ,,OHVRILAEV" Teose peategelane Martin Justus kirjutab oma raamatut oma suurest iidolist Sokratesest, kuid probleemid, mida ta oma raamatus tõstatab, seostuvad ka tema enda eluga. Idee, millel romaan põhineb, tuleneb müüdist. Kuningas Minose käsul saadetakse igal üheksandal aastal 7 noormeest ja neiut Delose saarele tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Laeva äraolekul Ateenast ei lubanud komme, mis oli saanud seaduseks, täide saata ühtegi surmaotsust. Seda, millal laev tagasi tagasi jõuab, ei teatud kunagi, sest see sõltus tuultest. Sokratese puhul kulus selleks 30 päeva. Ta pidi oma surma 30 päeva ootama. Romaanis kohtab Martin Justus tänaval Isebeli, kellega nad koos mere äärde lähevad. Isebel on pianist, kuid annab klaveritunde. Nad vestlevad ja jutt läheb Sokratesele
S o m e t i m e s the M e n t o r functions as a scientist or inventor, whose gifts are his devices, designs, or inventions. T h e great inventor of classical myth is Daedalus, who designed the Labyrinth and other wonders for the rulers of Crete. As the master artisan of the T h e s e u s and the M i n o t a u r story, he had a hand in creating the monster M i n o t a u r and designed the Labyrinth as a cage for it. As a Mentor, Daedalus gave Ariadne the ball of thread that allowed Theseus to get in and out of the Labyrinth alive. Imprisoned in his own maze as punishment for helping Theseus, Daedalus also invented the famous wax-and-feather w i n g s that allowed h i m and his son Icarus to escape. As a M e n t o r to Icarus, he advised his son not to fly too close to the sun. Icarus, who h a d grown u p in the pitch dark of the Labyrinth, was irresistibly attracted to the sun, ignored his father's advice, and fell to his death when the wax melted
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Pelopennose liidu. Suuremad liikmes, nt Korintos, olid suhteliselt sõltumatud ja võisid vabatahtlikult sõtta minna. Argos ei liitunud kunagi Spartaga, nad olid ürgvaenlased. Ateena Attica maakonnas. See oli Iooia linnriik. Ajalugu on erakordsel hästi teada. Klassikalisel perioodil oli see Kreeka kultuuri vaimne pealinn. Olemas on ainukesena olemas ka Ateena riigikorra ajalugu (Aristoteleselt). Riik hõlmas tervet Attica maakonda. Theseus oli see, kes tsentraliseeris Ateena valitsemissüsteemi. Ateena inimressursid olid suured ja sealt tuli ka see väline võimsus. Aristoteles kujutab, kuidas, oligarhiliselt linnriigist sai järk-järgult demokraatlik vabariik. Vana riigikord: iga aasta valiti 9 kuningat- arhon. Aristokraatlik eliit- eupatriidid. 9-st 3 olid tähtsamad. Üks oli kõige tähtsam , kelle järgi arvestati aastaid. Teised kaks olid arhon basileus, selle aasta ülempreester ja arhon polemarchos, sõjapealik
Mykene, u 10-15 km eemal Tyrins., mõlemad väga tugevalt kindlustatud, Ateena , akropolil oli loss , Teeba, Jolkos põhja-kreekas, Sparta kus pole leitud suurt lossi vaid mäeveerult leitud väike loss kus rööviti helena, leitud hulgaliselt valitseja haudu , ja viimasena Pylos, silmapaistev sellepoolest et sealt lossist on leitud kõige rikkalikum lineaarkirja B kogumik. Nende lossidega hilisemas kangelaspärimus seondusid kindlad kangelased.Ateena Theseus, Oidipus oli teebas, Jolkos Jonas, Mykenest oli perseus, Agamemnon,sparta Menelaos, pylos Nestor Lossidest , osa neist oli tugevalt kindlustatud, müni polnd näiteks Pylos ei olnud, oli kas vähe või üldse kindlustamata, kõige tugevamalt oli Mykene loss on kaljusekünka otsas ja Tiruns on tasandiku peal. Megaron ehk suurruum ruudu kujuline , keskel oli suurkolde ase kus põles tuli , ja ruudukujuliselt 4 sammast.Pyloses oli ka troon paremat kätt, freskod olid ka kreeta pärased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
