pöörduda. Rasedaid kontrollitakse süüfilise suhtes 2 korda raseduse jooksul. Ravivõimalused Süfiliitilise artriidi raviks kasutatakse antibiootikume ja liigeskaebuste leevendamiseks manustatakse ka veel põletikuvastaseid preparaate. Prognoos Õigeaegselt raviga alustamine võimaldab haigust kiiresti kontrollialla saada. Teistele inimestele nakkusohtlik. Hilise ravi alustamise korral on oht, et tekkivad süüfilisele iseloomulikud tüsistused. Aitäh kuulamast ! Loodame, et õppisite sellest midagi.
Halogeenalkaanid Tuntumad esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan CCl4 Süsiniktetrakloriid, tetrakloorsüsinik Füüsikalised omadused · Värvitu · Omapärane lõhn · Tavatingimustel vedel · Ei juhi elektrit · Vees mittelahustuv · Veest madalam sulamis ja kõrgem keemist°C Tetraklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Narkootiline toime Kasutamine, esinemine ja saamine · Lahustina, tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes · Looduses ei esine · Triklorometaani reageerimisel klooriga Diklorometaan CHCl Metüleenkloriid Füüsikalised omadused · Värvitu · Kergelt magus lõhn · Tavatingimustel vedel · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemis ja sulamist°C Diklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Vähkitekitav ning narkootiline toime Kasutamine · Puhastusvahendina · Lahustin...
Erituselundkond Mis on eritamine ? Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad: v Jääkproduktid v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi
Mees peab sellega leppima ning leidma uusi lahendusi, et pereelu jääks püsima. - Uutmoodi suhete loomine abikaasaga Lapsed, kes keskea perioodis hakkavad lahkuma kodupesast, ei hoia enam perekonda kokku. Tihti tekib meestel kriis lähisuhetes ning nad pannakse valiku ette, kas pingutada suhe säilitamiseks või leida uus kaaslane. Lisaks on keskeas iseloomulikud ka füüsilised muutused, mille tõttu muutuvad suhted mõlema sooga - intiimsuse ja võistlussuhete asemel tekkivad koostöösuhted. - Keskea füüsiliste muutustega kohanemine, leppimine vananemisega ning enda isiksuse muutustega Bioloogiline rütm muutub – meestel tekib andropaus. Keskealine mees muutub ekstraverdiks, emotsionaalselt ning vaimselt paindlikuks, mis tagab kohanemise erinevate muutustega. Keskeas hakkab füüsiline tervis muutuma kehvemaks, hakatakse hindama vaimset tegevust. Ebaõnnestumised võivad viia enesesse tõmbumisele. - Oma vanemate vananemisega kohanemine
Raskete tuumade lõhustumine Ahelreaktsioon Tuumade lõhustumine Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. ÜhesUraanituuma niisuguses lõhustumise aktis vabaneb 200 MeV energiat (osakeste liikumise lõhustumine aeglase neutroni neelamisel . energia näol) Lõhustumine Kui beetalagunemise tagajärjel jääb nukleonide arv tuumas samaks ja alfalagunemise tulemusena kahaneb tuuma nukleonide arv nelja võrra, siis tuumalõhustumise tagajärjel tekkivad uued tuumad on lõhustuvast tuumast palju väiksemad. Lisaks tekib tuumalõhustumisel ka paar-kolm vaba neutronit ja eraldub gammakiirgust. Tuumapommi ajalugu Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamise...
· 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. · -Olmejäätmed- kodumajapidamisjäätmed,kaubanduses, teeninduses või mujalt tekkinud koostise ja omaduste poolestsamalaadsed jäätmed. Tekstiilitööstuse jäätmed. · Tekstiilitööstustes tekkivad riidejäätmeid taaskasutatakse enamjaolt. Mõningal määral läheb jäätmeid ka segaolmejäätmete hulka. Õnneks ei ole eestis nii palju tekstiilitööstusega tegelejaid, et peaks väga muretsema nende jäätmete pärast. Mujal maailmas aga küll. Rõivaste tootmisel ning käsitlemisel tekkinud keskkonnamõjude mõistmiseks ning hindamiseks on oluline kaasata järgmised astmed: 1) Materjali tootmine 2) Rõivaste tootmine (juurdelõikus, õmblemine, viimistlemine ja värvimine)
Aga õhtul tantsime ja hüppame üle lõkke. See on väga lõbus! Aga meil on ka väike hea traditsioon. Õhtul pärast keerulise tööpäeva koguneme laua ümber ( ) ja joome teed, suhtleme oma vahel, arutame uut infot, lahendame probleeme ja anname nõusid. See on tähtis, sest terve päeva jooksul me peaagu ei vaata teineteist. Mina väärtustan ja lugu pidan oma peretraditsioonidest. Nad on olulised minu jaoks. Peretraditsioonid annavad mulle tundma ühendava jõudu ja seetõttu tekkivad kindlus- ja turvalisetunnet. Lõppus tahan öelda, et peretraditsioonid on abieluõnne ja heaolu pant.
Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, mis toodavad antikehi). Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad:
Tallinna Tehnikaülikool 15/16 õ.a. Materjalitehnika Instituut Materjaliõpetuse Õpetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Stiina Ulmre 155459 Õpperühm: MASB11 Esitatud: 3. detsember 2015 Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Katsetulemused: Termotöötluse viis Vanandamise HRB kestus Enne karastamist 70 73 70 HRB kesk:71 Pärast karastamist 17 ...
reaalse ohu vastu. Üheks mõjutavaks teguriks rahvusvahelise õiguse järgimisel on ka hagide esitamise võimalus rahvusvahelistesse kohtutesse. Iseenesest on riigi kohtusse kaebamise võimalus sõltuvuses riigi nõusolekust ja seetõttu ei tundu see sunnivahendina olevat sobiv. Tänaseks päevaks on sõlmitud suur hulk rahvusvahelisi lepinguid, milles lepingu sõlmimise hetkel on lepingu osapooled pannud paika reegli, et lepingu pinnalt tekkivad vaidlused allutatakse rahvusvahelise kohtule. Sellega on riik andnud omapoolse nõusoleku kohtu pädevuse aktsepteerimiseks tulevikus tekkivate vaidluste lahendamisel. (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005)
ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat. Heli ja teised võnkumised: Heli keha vibreerib nii, et ta kuju muutub, see paneb õhuosakesed tihedalt hõredalt liikuma. Tihi-hõre- korduv muster, levib naabrilt naabrile- see on laine- õhuosakesed pommitavad seina täpne arv kordi ühe ajaühiku jooksul ja seinakuju
b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temperatuuril tekib ferriit, mille kiire jahutamine tekitab martensiidi d. Terase struktuuris austeniidi tekitamine, et tagada kiirel jahutamisel kogu ulatuses austeniit toatemperatuuril Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
b. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega c. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga d. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Terase struktuuris austeniidi tekitamine, et tagada kiirel jahutamisel kogu ulatuses austeniit toatemperatuuril c. Kõrgel temperatuuril tekib ferriit, mille kiire jahutamine tekitab martensiidi d. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
See on karastamine, mille tulemuseks on vasega üleküllastatud ebapüsiv tardlahuseset koosnev struktuur. Ebapüsiva struktuuriga sulamis toimuvad muutused, mille tulemusena eraldub üleküllastunud tardlahusest liigne vask ühendi CuAl2 näol. Sellist protsessi nimetatakse loomulikuks vananemiseks ehk vananemiseks, kui ta toimub normaaltemperatuuril, ja kunstlikuks vanandamiseks ehk vanandamiseks - kõrgematel temperatuuridel. Karastamisel ja sellele järgneval vanandamisel tekkivad struktuurimuutused on seotud duralumiiniumi omaduste muutumisega. Karastatud struktuur on ühefaasiline tardlahus suhteliselt väikese kõvadusega ja tugevusega ning suure plastsusega. Vanandamisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Duralumiiniumid on keeruka koostisega alumiiniumisulamid. Nende sulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid. Duralumiiniumil konstruktsioonimaterjalina on
Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljauhte-, sisseuhtehorisont, lähtekivim. Kamardumine-maapinna lähedale tekib huumusekiht, mulla viljakus suureneb, rohtlates. Sooldumine-põldude üleniisutamisest,põhjavee tase tõuseb ja maapinnale tõusevad soolad, väike huumus- aga suur väljauhtehorisont, esineb kuivas troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad:
limoneen ( sidruni koores). Karoteen, mis on porgandi värvaine ja millest moodustub organismis Avitamiin. · Dioksiinid aromaatsed halogeeniühendid, mis kujutavad endast väga tõsist ohtu keskkonnale. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud, neil on head dielektrilised omadused, looduses säilivad aastakümneid, seetõttu on paljudes riikides keelatud. Dioksiine tahtlikult ei toodeta, kuid nad tekkivad mingil määral siiski mitmetes reaktsioonudes. Nad püsivad inimese organismis väga kaua, dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks. Kõige rohkem tekib dioksiine prügipõletustehastes, metallurgiatööstuses ning paberi ja tselluloositööstuses. 5. Alkeenide keemilised omadused. 6. Arvutusülesanded alkeenide keemiliste omaduste põhjal.
Normaaljaotus 2012/2013 Märten Karm Pidev juhuslik suurus · Seni vaatlesime diskreetseid juhuslikke suuruseid, s.t nende võimalikud väärtused paiknesid eraldi (täringu silmade arv) · Juhuslik suurus on pidev, kui ta võib saavutada kõikvõimalikke väärtusi (mõistlikust vahemikust) · Näiteks vastsündinud laste kaal on pidev juhuslik suurus Normaaljaotuse teke · Looduses tekkivad tunnused jaotuvad sageli normaaljaotuse järgi · Palju on objekte, mille väärtus on keskmisele lähedal, vähe objekte, mis keskmisest väga erinevad · Normaaljaotusega on näiteks Inimeste pikkus ja kaal Inimeste pea ümbermõõt ... Normaaljaotuse graafik e Gaussi kõver Esinemise tõenäosus Tunnuse suurus Normaaljaotuse omadusi 1. Sümmeetriline keskväärtuse suhtes 2
Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel, milles keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm.
Füüsika Kordamisküsimused 1. Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille
väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q ühik: 1 N/C 2. Kui ruumi punktis mõjub mitu elektrivälja siis nende mõjud liituvad väljade suundi ja suurusi arvestades. 3. Kk 4. Elektrivälja tugevust väheneb 16 korda, kuna elektrivälja tugevus on võrdeline välja tekitava laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 5. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjateümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud onindutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspoolmõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhispuudub. 6. Potensiaalsetes elektriväljades ei sõltu välja töö laengu ümberpaigutamisel välja ühest punktist teise laengu trajektoori kujust. 7. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengupotentsiaalse
METANOOL JA MAALIM Metanool ehk puupiiritus on metüülalkohol valemiga CH3OH. See on värvusetu vedelik, mis lõhnab sarnaselt etanoolile. Metanool seguneb igas vahekorras veega, enamiku orgaaniliste lahustitega ning moodustab hapetega estreid. Metanooli ehk puupiiritust kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained ning karburaatorivedelikud. Metanooli müüakse ka niinimetatud salaviinana. Kuna metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Viimane suurem mürgitus leidis aset septembri keskel Tsehhis, kus hukkus selle tagajärjel 22 inimest ning kahjustusi said veel kümned inimesed. Tsehhist levis mürgitus ka Poolasse ja Slovakkiasse, kuna tarbiti Tsehhis valmistatud alkoholi. Probleem oli niivõrd tõsine, et Tsehhi tervishoiuministeerium keelustas alkoholi müügi kogu riigis määramata ajaks. Ohtlik ei ole metanool, m...
Klass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2. Iseloomustage hormoone ning täitke tabel inimese hormoonide toime kohta.
ERINEVUSED hingamine fotosüntees lähteained glükoos ja O2 H2O ja CO2 saadused H2O ja CO2 glükoos ja O2 valgus ei vaja valgust vajab valgust koht mitokonder kloroplast SARNASUSED H2O ja ATP FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS - toodab hapniku!!! - esmased toiteallikad (energia , toodab sahhariide) - fotosünteesil tekkivad ühendid millest saab valmistada rasvu, süsivesikuid ja valke. - võimaldab osoonil tekkida - võimaldab põlemis reaktsioone
· Vesinikside keemline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. · Neutralisatsioon aluse ja happe vahelist reaktsioon, mille tulemusena tekkivad sool ja vesi. 2. Osata anda nimetusi oksiididele, hapetele , alustele ja soolade valemitele. 3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7
Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tuleneb lihastest, mis kinnituvad kimpudena luudele. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest. SÜDAMELIHAS ehk müokard moodustab mitmete kestadega südame põhiosa. Sellel on nii silelihase, kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtlaseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, mistõttu töötab süda automaatselt ega allu inimese tahtele. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli, mis on täiskasvanul inimesel umbes 60-70 tsüklit minutis. Samuti võib süda töötada ka väljaspool keha, see sellisel juhul, kui tagatakse kõik vajalikud toitained. SILELIHASED- on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavates silelihasrakkudest. Silelihased tõmuvad kokku aeglaselt ning inimese tahtest sõltumata
On olemas elus niisugused ajad, millal asjad ei lahe nii nagu tahaks, nagu oli planeeritud varem: me komistame, kukkume, sageli katkestame uskuma ennast ja teisi. Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool. Ta kujundab meie elumõtteid, vormistab meie iseloomi ja juhib meie suhtedega. Ning usk on nagu tulepaak pimeduses ja udus, mis halastault viib meid edasi elu väljakutse ja tagasilööke mööda. Isegi kui inimene on raskes olukorras, siis tema peab alati tekkivad niisugused mõtted: ,,Äkki oleks kõik korras, äkki see ei juhtu nii hullem, nagu ma endale kujudnasin". Miks inimene alati usub parema tulemuse poole. Vastus on kerge, sest me ei unusta usku, sest ta on programmeritud meie peas niisgisega nimega nagu ,,Usk on parim tulemus iga süngmuse kohta, ta on murdmutu". Enamasti iniemst ütlevad, et kas uskumine tühja asjudesse aitab meid parema tulemuse täitmiseks.
· Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede ja varvaste arengu häired · Retsessiivsed mutatsioonid tekkivad kehakromosoomides ja avalduvad homosügootses olekus. Näiteks: Downi sündroom - kromosoomistikus 47 kromosoomi. 21 kromosoomipaar koosneb kolmest kromosoomist. Me kõik oleme mutandid, lihtsalt on olemas inimesi, kelle geeni mutatsioon on suurem ja avaldub väliselt, kui ka neid kellel jääb see märkamatuks. Mutandid, juhul kui nad üldse elama jäävad, on tavaliselt võimetud end kaitsma, väga nõrga tervisega ja reeglina ka sigimatud
Ehkki DOT 4 imab endasse vett DOT 3 võrreldes aeglasemalt, on vee mõju DOT 4 keemistemperatuurile suurem. Kui 2% niiskust alandab DOT 3 keemispunkti 25 %, siis samasugune niiskuseprotsent alandab DOT 4 keemispunkti 40%-50%. Niiskusest tekitatud rooste rikub pidurisüsteemi. Keemistemperatuuri alanemisega väheneb pidurite töövõime: pedaal vajub läbi, muutub pehmeks ja vetruvaks. Pidurdamisel tõuseb pidurite temperatuur mitmesaja kraadini ja vedeliku keemisel tekkivad aurukorgid võivad põhjustada pidurisüsteemi töötamise lakkamist. Kui pidurivedelik on reservuaaris muutnud oma värvust, tuleb vahetus teha esimesel võimalusel. Keemistemperatuuri kontrollimise võimaluse puhul tuleb pidurivedelik välja vahetada, kui kuivkeemistemperatuur on DOT 3 alla 140 oC, DOT 4 alla 155 oC ja DOT 5 alla 180 oC. Pidurvedeliku keemistemperatuuri saab määrata vastava vahendiga.
infot. Külmaahela katkematuse tagamine Toidukaup ei tohi olla temperatuuril, mis võib kahjustada inimese tervist. Kauba ladustamisel ja eeltöötlemisel (liha) ei tohi temperatuur olla üle +3C. Külmkapid peavad olema nummerdatud. 1-2 korda päevas tuleb külmkappide temperatuuri kontrollida. 1 kord nädalas kontroll külmkapi sees olevatele toiduainetele. Külmaahela katkematust kontrollitakse külmkappide seirelehel. Loomsed kõrvalsaadused Nt liha puhastamisel tekkivad jäänused (kõõlused, kamar), kala kõrvalproduktid(kalanahk, kõõlused, uimed). Need kasutatakse puljongiks või hakklihaks - neid minema ei visata. Kui tekivad toored munakoored, siis tuleb neid käidelda eraldi. Kahjurite ennetamise ja tõrje kontroll Vastutavaks isikuks on juhataja. Ettevõttel on sõlmitud selleks vastav leping ja läbiviija. Kui lepingut ei ole, siis on selleks vajalik kahjuritõrjeplaan ning seireleht, mida tuleb täita. Pesemis- ja desinfitseerimisplaan
Kaht sirget , mis asuvad tasandil nimetatakse lõikuvateks, kui neil on üks ühine lõikepunkt. a ab=P P b · Kui sirged lõikumisel moodustavad täisnuga, siis neid nimetatakse ristuvateks. · 90° ut Kahe sirge lõikumine kolmandaga Kahe sirge lõikumisel kolmandaga tekkivad nurgad: 1 Kõrvunurgad: 1 ja 2; 2 ja 3; 2 3 4 3 ja 4; 1 ja 4; 5 ja 6; 6 ja 7; 5 6 7 ja 8; 5 ja 8; 8 7 Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel on üks haar ühine ja mille teised haarad koos moodustavad sirge. Kõrvunurkade summa on 180° Tippnurgad: 1 ja 3; 2 ja 4; 1 2 6 ja 8; 5 ja 7; 3 4 5
Tööandja maksab voliniku täiendõppe ja koolituse . 3) Töökeskkonna nõukogu tegevus: On tööandja ja töötajate esindajate koostöö kogu kus lahendatkse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi . Vähemalt 50 esindajaga ettevõttes moodustatkse tööandja algatusel tööKK nõukogu kus on võrdselt tööandja ja töötajate esindjaid . Liikemeid on vähemalt 4 ja volitused kehtivad 4 aastat . 1) Analüüsib ettevõtte töötingimusi 2) Registreerib tekkivad probleemid. 3) Teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks. 4) Jälgib vastuvõetud otsute täitmist. TööKK nõukogu osaleb ka uute seadmete soetamisel , analüüsib tööõnnetusi ja kutsehaigusi !!!!
hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Tasakaal Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Kasutatud materjal: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Ear-anatomy.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/Darwin-s-tubercle http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Young_kudu_with_big_ears_ http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/kuulmine/9k www.abc.net.au/health/library/img/glueear.gif http://www.city.vancouver.bc.ca/engsvcs/projects/soundsmart/image s/dbScale2-2-2.jpg
ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. Kokkuvõte Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile.
jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju Annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega.
Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline defitsiit või need puuduvad, siis vere hüübimine on takistatud ja tekivad erineva raskusastmega veritsusprobleemid. Mõned veritsushaigused on olemas juba sündides ning on põhjustatud harvaesinevatest pärilikest haigustest. Teised veritsushäired on tingitud teatud haigustest nagu vitamiin K defitsiit ja äga maksahaigus, või antikoagulantsete ravimite tarvitamisest. Sümptomid: * Suured verejooksud * Suured verevalumid * Kergesti tekkivad veritsused * Ninaverejooksud * Ebanormaalne menstruaalverejooks HEMOFIILIA A Teised nimetused: Klassikaline hemofiilia; faktor VIII defitsiitne hemofiilia Definitsioon: Pärilik vere hüübimissüsteemi haigus, mille põhjuseks on plasmavalgu VIII faktori aktiivsuse vähenemine, mis mõjutab vere hüübimisomadusi. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: Hemofiilia on grupp pärilikke veritsushaigusi, mille korral esineb spetsiifiliste vere hüübimisfaktorite defitsiit.
mõjul laienevad piirkonna veresooned, paraneb läbivoolutus ning kiireneb ainevahetus. Histamiin suurendab ka veresoonte läbilaskvust nii jõuavad ained paremini verest kudedesse ning hõlpsamalt haaratakse nahast jääkaineid kaasa. Serotoniin on aine, millel on eriline tähtsus kesknärvisüsteemis, tema vähesus põhjustab unetust, emotsionaalse pinge ja agressiivsuse suurenemist. ...valule: Massaazi ajal vabanevad kudedes endogeensed opioidid organismis endas tekkivad valuvaigistavad ained. Valu põhjustab iga ärritus, mis on võimeline kahjustama kudesid: termiline, põletikuline, mehhaaniline, keemiline jne. Valuaisingu tekkes peetakse oluliseks kahjustava teguri toimel kudedest vabanevate teatud keemiliste ainete hulka. Substants P, katehhoolamiinid (noradrenaliin ja adrenaliin), somatostatiin ja gamma- aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis.
neutraliseerimiseks. 6. Koksisus - iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja polütsüklilised areenid aga ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkivad saadused. Tagi teket soodustab töötamine tühikäigul, samuti madal mootori töötemperatuur. Koormuse ja töötemperatuuri tõusuga toimub detailide isepuhastumine s.t. osa tagist põleb ära. 7. Stabiilsus - õlide puhul on tähtis, et nad säilitaksid oma esialgsed omadused võimalikult pika aja jooksul. Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust. Keemiline stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, veol ja kasutamisel.
o Hiljutised ebaõnnestumised o Liigsed raskused otsuste vastuvõtmisel o Moraalsed dilemmad Tema teooria seisneb selles, et rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest selle poolest, et seal on kõige suurem tõenäosus, et otsusi võetakse vastu grupimõtlemise reziimis. Ülalnimetatud sümptomite ilmnemine viib lõppude lõpuks grupimõtlemise tendentside ilmnemiseni. Selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid, mis viitavad grupimõtlemisele: Tüüp I: Rühma ümberhindamine 1. Tabamatuse illusioon 2. Usk rühmale omasesse eetikasse Tüüp II: Kinnine mõtlemine 1. Kollektiivne ratsionaliseerimine 4 2. Rühmavälised stereotüübid Tüüp III: Ühtsuse rõhutamine 1. Enesetsensuur 2. Üksmeelsuse illusioon 3. Surve osutamine teisitimõtlejatele 4
............................................................7 8. KEMIKAALIDEJÄÄTMED...........................................................................................7 9. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................8 TERVISHOIUJÄÄTMETE KÄITLEMINE. 2 Tervishoiujäätmed on nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. TERMINID JA MÕISTED
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
............................................................8 TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD........................................................................................ 9 Kaevandustegevus tagajärjel toimuvad maavärinad............................................................... 9 Plahvatuste tagajärjel toimuvad maavärinad.........................................................................10 Veehoidlate täitmisel tekkivad maavärinad.......................................................................... 11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13 SISSEJUHATUS Maavärin avaldub maapinna ja ehitiste vappumisena seismiliste lainete tagajärjel, millega
Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma. · Valgud (küüned ja juuksed) kõrvetades kärssavad. · Tselluloos (paber ja puuvill) põlevad leegiga. · Tänapäeval nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks: süsivesikud, alkoholid, karboksüülhaped, sahhariidid, rasvad, valgud. Orgaanilised on nad sellepärast, kuna suurem osa nendest on nii või teisiti seotud elusorganismidega nad tekkivad organismide elutegevuse käigus, on eluprotsesside jaoks hädatarvilikud või on tekkinud elusorganismide jäänustest(nt. Nafta)
ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa Arbuskulaarne mükoriisa on tõenäoliselt evolutsiooniliselt vanim mükoriisatüüp, mida moodustavad seened hõimkonnast Glomeromycota (endine ikkesseente Zygomycota osa). Need seened, keda teatakse vaid umbes 150 liiki, on säilitanud väliselt lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil. Arbuskulaarset mükoriisat leidub peaaegu kõigil maismaataimedel, alates maksasammaldest, ja enamikus maismaaökosüsteemides, samuti mõnedel veetaimedel.
Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see
vastumõju, mis ei lase inimesel neist läbi kukkuda; Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Vektoriaalsed suurused: a, F a = kiirendus, 1m/s2 ehk N/kg F = jõud, 1N m = mass, kg a = v v0 / 2 s= t= s= a*t2 / 2 4. Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad eri kehadele. 3. (Ülemaailmne gravitatsiooniseadus) Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G Gravitatsioonijõud jõud kõikide kehade vahel 5. Raskusjõud. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= R = 6400 km (Maa Raadius); M = 6 * 1024 kg (Maa Mass). G on konstant. 6
Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; · alaneb kolesteroolitase; · väheneb ateroskleroosirisk; · väheneb südamehaiguste ja insuldirisk; · aeglustub Alzheimer'i tõbi; · väheneb kasvajate tekkevõimalus; · vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused, jne. Vabad radikaalid vastutavad arvukate ebatervete protsesside eest kehas, nagu: · Antioksüdantide ja radikaalide tasakaalu häirimisel toimub: · Haiguslik rakkude jagunemine · Organite mittetäielik funktsioneerimine · Ajutegevuse häired · Südame- ja veresoonkonna muutused · Nägemise kahjustused · Vananemine · Ja arvukate teiste ebatervete nähtuste eest kehas Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid,
Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Kuidas tekivad veenilaiendid ? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist.
merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Seetõttu puuritakse sealt palju naftat ja naftapuurtornide õnnetuse tõttu võib tekkida kohati nafrtareostus. Talvel laevaliiklus Ohhoota merel on raske või isegi võimatu, kuna tekkivad suured jää pangad, sest suur hulk magevett Amuuri jõest langetab soolsuse, mille tulemuseks on külmumistemperatuuri tõus.
viib majanduse languseni. Samuti on reostuste koristamine väga kulukas, mis mõjutab ka majandust. Nafta kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta kasutamiseks tuleb seda ennem töödelda, töötlemise käigus eraldatakse naftast üleliigsed lisandid, mis paisatakse õhku ja sellest tulenevalt tekib õhureostus. Naftast toodetakse ka väga palju kütust, kütuse põlemise tagajärjel tekkivad heitgaasid, mis kahjustavad osoonikihti ja võib viia kasvuhooneefektini. Naftal on väga suur mõjuvõim maailmas. Riigid, kes omavad naftat kasutavad seda ära ning kujundavad selle järgi oma välispoliitikat. Nafta riikidel on teatud võim teiste riikide üle, kes naftat sisse ostavad. Nafta hind mõjutab väga palju majandust, sest hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
