klass 17.03.2012 Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus Maailm on suur ja lai. Selles on väga palju erinevaid paiku ja kultuure ning inimesi, kes räägivad mitmesuguseid keeli. Keeleline mitmekesisus on uskumatult suur. Maailmas on umbes 7000 keelt. See arv on aga pidevas muutumises, sest keeled tekkivad, kaovad või arenevad omakorda välja uuteks keelteks. Samuti võib leiduda veel palju keeli, mida pole veel avastatudki või keelteks liigitatud, sest jooned murde ja keele vahel on väga hägused. Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt? Kogu inimkonna ükskeelsus oleks kindlasti üsna mugav. Enam ei oleks vaja mitmeid aastaid vaeva näha, et võõrkeeli selgeks õppida
Eesti kliima Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas. Asend parasvöötme põhjapoolseimas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis tingib Eestis muutliku ja järskude temperatuurikõikumistega niiske tuulise kliima. Seda põhjustab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovus, mille põhjaosas tekkivad aktiivsed madalrõhkonnad kannavad tugevate läänetuultega siia niiskeid sooja õhumasse, mis pehmendavad kliimast.. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4-6º C. Madalaim keskmine temperatuur on kõrgustikel, kõige soojem saarte läänerannikul. Kõige soojemad kuud aastas on mai-juuli, külmim aga veebruar. Teadaolevalt kõrgeim temperatuur 35,6º C mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus, madalaim 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega
sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. Välistuum- Sisetuum- 1. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni, nende üldised seosed maavärinatega 1.ookeaniline riftivöönd............................ ( lahknemine) 2. kontinentaalne riftivöönd.................... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid) 3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad) 4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd 5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi pikkad vulkaanilised ahelad) 6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog, aga selles kohal liigub
EN2871 keevitaja kutsestandard EN-4063 keevitusprotsesside standard Keevituspositsioonid: 7põhipositsiooni + 2lisapositsiooni PA allasend ehk põrandaasend PB allnurk ehk põrandanurk PC horisontaalseinad PD ülanurk ehk laenurk PE laeasend ehk ülapeaasend PF vertikaal alt -> üles PG vertikaal ülevalt -> alla Minimaalne voolavuspiir elastsus läheb üle plastsusele Re Metallide keevitatavus Keevitatavuse põhikriteeriumid külmpragudekindlus tekkivad valdavalt keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis, keevituse ajal või kuni 48h pärast keevitamist. Tekke põhjuseks materjali karastumine kuumpragudekindlus tekkivad keevisõmbluses keevitamise ajal. Tekke põhjuseks materjali liigne elastsus. korduvkuumutuse pragudekindlus tekivad keevise kihtide vahel, vale soojusreziimi tõttu METALLIDE KEEVITATAVUS metallide või materjalide võime moodustada kvaliteedi nõuetele vastav keevisõmblus Keevitatavus hindamise meetodeid on 2:
Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist. Glükogeen on ajutise veresuhkru varu, mida saab lõhutuda (glükogenolüüs). Glükogeeni säilitatakse peamiselt maksas ja silelihastes. Monomeerideks on -glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud glükosiidsidemete kaudu. Glükogeeni biosüntees toimub tsütoplasmas. 2. Glükogeeni molekuli ehitus, võrdlus tärklise molekuliga. Glükogeeni katabolism: amülaaside toime, tekkivad hüdrolüüsi produktid. Glükogeeni fosforülaasi toimespetsiifika ja glükoos-1-P struktuur, tema transformatsioonid. Glükogeeni molekul: Tärklis on amüloosi ja amülopektiini segu. Esimene lahustub vees (ilma hargnemiseta lineaarne ahel), teine on vees lahustumatu (hargnenud ahel). 3. Glükogeeni sünteesi põhimõte. Suhkrunukleotiidid kui oligo- ja polüsahhariidide sünteesi lähteühendid. UDP-glükoosi struktuur
justkui happevihma all käinud ja tehaste aladel liikus ringi palju erinevaid metsloomi nagu metskitsed, jänesed ja rebased, kes selle reostatud vee ja mürgitatud taimedega kokku puutuvad. Samuti lendab mäelt tuulisema ilmaga suur hunnik tuhka, mis saastab meie õhku ja on suuremas koguses sisse hingates ka tervisele kahjulik. 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses. Poolkoksi põhiline probleem on orgaanilise aine, põlevkivijääkide ning võimalike utmise vaheproduktide sisaldus. Vihmaga läbipestud mäel on hulgaliselt näha utmata põlevkivitükke. Kohtla-Järve suurimasse prügilasse hakati poolkoksi ladestama 1938. Aastas tekib
Et kulu eelarvet koostada tuleb kindlaks määraata vahendite liik, projektorid, vahendite hulk Kasutusvaldkond: Algus ja lõpp, vahendite kasutus aeg koos algus ja lõpp tähtajaga ja kasutuse koht Kulude planeerimine Projekti kuludeks on kõik rahalised vahendid, mida vajatakse projeki läbiviimiseks. Läbiviimise kuludeks on : · Projektis osalejate palgakulud Süsteemi kulud · Ettevõttes projekti tulemusena loodud uue süsteemi rakendamisel tekkivad kulud Projekti kulude plaanimine on oluline selleks et oleks võimalik · Saada ülevaadeprojekti ksikute osade ja kogu projekti kuludest · Koostada rahaliste vahendite vajaduse plaan · Hinnata projekti tasuvust · Et vastu võtta projekti juhtimise otsuseid Projekti käik tuleb kõikidel juhtumitel dokumenteerida Dokumenteerimis süsteemi loomisel tuleb lähtuda järgmistest reeglitest · Töödokumentatsioon peab jälgima tööde kulgu
see jääb üleliigsena verre. Veresoontes ringlev halb kolesterool sarnaneb käitumise poolest metalltorustikku sattunud hangunud rasvaga - see kleepub kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena torustiku seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused moodustavad naaste, mis omakorda ahendavad veresooni ning muudavad need jäigaks. Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt. LDL-kolesterool on väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn halb kolesterool. Seda ei suuda rakud ära kasutada, see koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi
· savi koostis mida lahjem on mass, seda kiiremini savi kuivab. Mida peeneteralisem on mass, seda kauem võtab kuivamine aega. Ohud savi kuivamisel Savist valmistatud esemed võivad kuivamisel praguneda, kui neid kuivatatakse liiga kiiresti või ebaühtlaselt. Liiga kiirel kuivamisel kuivab kiiremini savikeha välispind ja nõnda võib juhtuda, et niiskus, mis püüab välja pääseda savikeha seesmistest kihtidest, ei pääse enam kuivanud välispinnast läbi. Tekkivad pinged löövad aga esemesse praod. Samade tagajärgede vältimiseks on soovitav hoida ka esemeid kuivamise ajal eemal otsesest päikesevalgusest või ühesuunalisest õhuvoost, kuna need võivad põhjustada ebaühtlast kuivamist ja sellest tingituna ka sisepingeid savikehas. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et
13. Kirjelda aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. · Aine eraldumine antiainest · Esialgse keemilise koostise teke · Vesiniku rekombineerumine · Struktuuri kujunemine 14. Mis määrab algaines vesiniku ja heeliumi suhtelise hulga? 15. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombineerumist? Kui temperatuur (koos sellega ka elektronide energia) langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6 eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks. 16. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? · tiirlemine ümber Kohaliku Grupi masskeskme, · liikumine Kohalikus Superparves · meid ümbritsevate galaktikate ühine liikumine hüpoteetilise Suure Tõmbaja suunas, · liikumine reliktfooni suhtes. 17. Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis? · Doppleri efektiga · Wien´i seadus
Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub tavaliselt mitme soojusülekande vormi tulemusena. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talitluse arvutused raskendatud ning iga konkreetse juhu kohta on vaja eraldi arvestada kõigi soojusülekande vormide osakaalu. Elektriaparaatide soojenemine ja jahtumine. Enne elektriaparaadi töösse rakendumist on tema ja ümbritseva keskkonna temperatuurid võrdsed. Pärast töölerakendumist tekkivad kaod, hakkavad aparaati soojendama, kuid soojus ei kandu ümbritsevasse keskkonda temperatuuride võrdsuse tõttu. Tekkiv soojus salvestub aparaadis ning seetõttu hakkab viimase temperatuur tõusma, selle tulemusena tekib soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda. Protsessi alguses on soojusülekanne väike, sest kogu eraldunud soojushulgast juhitakse väike osa ära, suurem osa kulub aparaadi soojendamiseks. Sellest järeldub, et aparaadi soojenemine on kiire. Mida suuremaks muutub
roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü-
- 1)pani tähele, et fossiili cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka lõuna- ameerikas,2)taim Glossopterist on leitud lõuna-ameerikast, indiast, austraaliast, antarktikast, 3)meosaurust on leitud lõuna-ameerikast ja aafrikast 8. Laamtektoonika mida kujutab, litosfääri laamade liikumist uuriv teadus laamade liikumise põhjus; vahevöö konvektsioonivoolude abil, subduktsioonivööndis avalduvad tõmbejõud protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi kohta 9. Maavärinad, energia vabanemine, mille tulemusel liiguvad seismilised lained, tekkimise põhjused, laamade äkiline omavaheline liikumine, maavärinatega kaasnevad nähtused, maanihked, üleujutused, mudalaviinid,tsunaami, maavärinate mõõtmine Mercalli(pallid, max12, vaatlused, hinnatakse purustusi), ja
gaasidelt taastuvaid suurenemisele ehk tuumaenergia. Taastuvate Probleemi põhjused: energiallikaid; kasutada kõrbestumisele. loodusvarade hulka kuuluvad Inimtegevus: tööstused; elektrienergiat Probleemi põhjused näiteks muld, mets, veevarud, energiatootmine; säästlikult; vähendada :paduvihmadest ja turvas aga ka osa jäätmemajandus; autokütuste põletamist; üleujutustest tekkivad energiavarusid (päikese, metsaraie; aerosoolide kasutamise vooluveed; tuul; tuule, jõgede ja biomassi põllumajandus jm. vähendamine; prügi inimtegevus: energia). Atmosfääri satuvad nn. sorteerimine ja liigniisutamine; Probleemi tagajärjed: kasvuhoonegaasid nõuetekohaste prügilate metsade hävimine; taastumatud loodusvarad (Süsihappegaas, rajamine
Toidu käitlemise kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, staf...
auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi. Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki.
kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel.(s.a 250mm) Nendel aladel on taimkate hõre ja muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusvaene ning mpind tuultele avatud. Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. *Muldade hapestumine- reak niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla 5,6. Toimub kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toit.elem. ning mullas tekkivad org.aine lagu. käigus org.happed.(hapemuld- alusmullaks toim. lubiväetisega) *Ehitusdegeratsioon- inimtegevuse tõttu (ehitamine, linnad, teed) mis laieneb põllumaadele. *Bioloogiline degeratsioon- avaldub org.aine (mulla energiaallika) puudulikus taastootmises mullas. (mieralisatsioon ületab humifikatsiooni). Enim levinud arengumaade põllumuldades. Põhjus-mullaväsimus (ükssama taimekultuur mitu aastat samal mullal)
1. Analüüsi objekt I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8398-13 tühistamiseks (nr 3-3-1-30-11) 2. Analüüsi skeem 2.1 Valiku põhjendus On teada, et väga paljud isikud on käinud kohtuteed, et vabaneda Maksu- ja Tolliamet`i (MTA) nõudmistest. Samuti on teada ka seda, et MTA on kaotanud enamus kohtuistungeid. Otsustasingi käsitleda antud kohtuotsust, et näha, mis põhjustel tekkivad MTA-l nõudmised, mis jõuavad kohtupinki. Uurida asja sisu, lähenemist ja tulemust. 2.2 Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses Faktilised asjaolud olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt selgelt välja toodud, otsus oli ilusti põhjendatud, mille tulemusena ei tekkinud küsimusi ega agasid. 2.3 Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud)
roostetamine, vase roheliseks muutumine). · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli (Al) või hävitab metalli täielikult (Fe oksiidikiht on poorne). · Raua (või raua sulamite) roostetamine (korrodeerumine) kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). · Metallide korrosioon loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü-
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksv...
Ta oleks vinud elada rahulikult edasi, kui poleks hakanud tõde taga ajama. Samas, kes meist ei tahaks teada tõde oma vanematest? Kuid milleni see võib viia... Oidipuse ja tema naise reageering olid üsna ettearvamatud, kuid see siiski näitas, kui suur oli Oidipuse süda ja kui suur südametunnistus tal oli. Ta lubas maalt välja saata selle, kes oli Laiose tapja ja seda ta tegigi. Iokaste aga ei pidanud kõigile pingetele vastu ja läks enesetapu teed. Selle teosega tekkivad sellised mõtted, et Oidipus elas pimeduses olles nägija, kuid kui ta hakkas tõeliselt nägema (sai tõde teada ja vabanes valedest), siis ta ei pidanud enam vastu ja tegi ennast pimedaks. Ja see pani mind mõtlema, mis on parem... Kas elada pimeduses olles nägija või olla valgustatud olles pime. On erinevaid inimesi ja erinevaid arvamusi, mõned arvavad, et saatus on teerada, mille pidi sa terve elu jooksul käid ja et iga sinu tehtud otsus ongi saatus, kuid
Varss 1. Mille järgi pannakse varsaga paika õpetamise kiirus ? Vars määrab edasimineku kiiruse. Kui teda sunduda kiiremini tegema midagi milleks ta valmis ei ole, sattub ta segadusse, läheb närviliseks ja õppimine on negatiivne ning sellest tekkivad probleemid. Sammuti ei tohi varss ära tüdineda ega ära väsida, nii et mina jätaksin trennid üsna lühikeseks. 2. Selgita kuidas õpetaksid varssa taandama. Asetan käe tema rinnale ja avaldan kergelt survet „koputades”, et vältida seda, et hobune survele vastu hakkab suruma. Kui ta reageerib ja juba raskuse tahapoole viib, et hakata tagasi astuma, eemaldan surve ja kiidan teda. 3. Kuidas mõjub karistamine varsale?
Kalamees.K.2011.Riisikad.Tasku määraja Iseloomustus • Eoslehekeste seeneliha enamasti monomeerne- koosneb ainult seeneniitidest, sfärotsüstide pesi leidub harva eoslehekeste välimises osas. • Erandlikult koosneb eoslehekeste seeneliha ainult sfärotsüstidest kuldriisikal ( L.volemus). • Eosed ribidest, näsadest ja/või paratsüstiididega, vaid kuldriisikal lamprotsüstiididega. • Pandlad(seeneniitide rakuvaheseinte kohal tekkivad sillakesed ) puuduvad. Kalamees.K.2011.Riisikad Iseloomustus • Eranditult ektomükoriisaseened. • Eestis kasvavad suvel ja sügisel nii okas-,leht- ja segametsades kui ka puisniitudel. • Mitmed liigid söödavad värskelt;osa värskelt mürgised kuid söödavad kupatatult; vaid sooriisikas(L.helvus) võib põhjustada mürgistust ka pärast kupatamist. • PS: need liigid mis on värskelt mürgised ei saa nende kibeduse tõttu nagunii värskelt süüa.
· DESAMIINIMINE Aminohape ketohape NH3 · TRANSAMIINIMINE - aminorühma ülekanne aminohappelt -ketohappele (tavaliselt -ketoqlutaraadile), NB! Glu seob transamiinimise käigus NH2-rühmad mitmetelt aminohapetelt, toimides edasistes biosünteesides kui aminorühma doonor. · DEKARBOKSÜÜLIMINE karboksüülrühma kõrvaldamine molekulist; tekivad biogeensed amiinid Aminohape amiin Organismis tekkivad amiinid on tugeva bioaktiivse toimega ained (hormoonid, neuromediaatorid), mille puhul käsutatakse üldmõistet biogeensed amiinid. BIOGEENSETE AMIINIDE ESINDAJAID Histidiin (His). HISTAMIIN Türosiin (Tyr) TÜRAMIIN Glutamaat (Glu) x-AMINOVÕIHAPE Trüptofaan (Trp) TRÜPTAMIIN 5-hüdroksütrüptofaan (Trp-5-OH) SEROTONIIN AMINOHAPETE ANABOLISMI ÜLDPRINTSIIBID · Ühiste lähteainete järgi eristatakse KUUT BIOSÜNTEESI PEREKONDA
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel "...pole teaduslikku tõendust, et oleks ohutut alkoholi pruukimist." Naised on oluliselt tundlikumad alkoholi kahjustava toime suhtes. On näidatud, et üle 20-24 ml puhast alkoholi päevas (150- 200 ml veini) on kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni
Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad
Põllumajandus alused Maa viljelus on agroökosüsteemis toimuvate taimekasvatustegurite looduskeskne tarbimine Maaviljelussüsteem hõlmab agrotehnilisi melioratiivsid ja orgaanilisi abivahendeid Agrotehnika põhiülesandeks on kultuuriliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvatusteguritega s.o. kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimidé kompleksne reguleerimine. Agrosüsteemi iseloomustab: 1. Selle suur avastus- saagi eemaldamine, väetamine 2. Iseregulatsiooni nõrkus- kooslusi mõjutatatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. Süsteemsus- viljelus tehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutumine võib mõjutada kogu tehnoloogiliste kompleksde efektiivsust Ratsionaalne maaviljelussüsteem Tavasüsteem, Integreeritudsüsteem ja ökoloogiline süsteem Tavasüsteem- tootmis viis, mida iseloomustab rohke ostutoodete( nagu väetised ja pestitsi...
sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kivimite jagamine tekkeviisi järgi: 1) tard- ehk magmakivimid: Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud vedelast magmast tahknemisel (süvakivimid-magmakivimid). Purskekivimid: maapinnal tekkivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast 2) Settekivimid: kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva või savi setete kuhjumine. Sete kivistub -> tekib kivim. 3) Moondekivimid: maakoores, kõrge rõhu või temperatuuri tõttu kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks Maagid: majanduslikku huvi pakkuvad metallid või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid LITOSFÄÄRI LAAMTEKTOONIKA
tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks.
Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited. Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi,liivakivi. 10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited. Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi marmor. 11.Milleks liigendub litosfäär? Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks. 12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13
1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeeste...
noolutamisel tekkivate struktuuride kirjeldus (vastavalt valitud noolutustemperatuurile). Karastamine Enamasti soovitakse karastamise lõpptulemusena saada martensiitstruktuuri. Väiksema jahtumiskiiruse korral saadakse karastamisel beiniit, mis on väga peen ferriidi-tsementiidi segu ja ei nõua järgnevat noolutust. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Noolutamine -
verify_age=1 Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (CH3OH) Metanool on värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanooli mõju organismile on ohtlik. Kui organismis on nii etanooli kui metanooli, siis lammutavad ensüümid esmajärjekorras etanooli. Metanool ise tegelikult pole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Sisaldub antifriisides, parfüümides, lahustites, klaasipuhastusvahendites ja lakkides. Metanooli imendumise takistamiseks maost tühjendatakse magu, tehakse maoloputus. Happe liia tõttu organismis tilgutatakse veeni happe neutraliseemiseks alust soodat. Metooli lammutamise takistamiseks kasutatakse etanooli joogina või veeni tilgutades
ja orgaanilisteks. Esimsese sellise liigituse autoriks loetakse Abu Bakr ar-Razidi. Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks. Berzeliusel ilmus õpik, mille ühes peatükis räägis ta orgaanilisest keemiast. Selles propageeris Berzelius sel ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi ehk elujõu teooria pidurdas orgaanilise keemia arengut kaua aega. Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli professor F.Wöhler. Ta soojendas ammooniumtsüanaadi (NH4OCN) lahust, mida tol ajal loeti tüüpiliseks anorgaaniliseks ühendiks ja täheldas, et ammooniumtsüanaat muutus uureaks ehk
Kuingas on äsja surnud, kuid õukond pidutseb, Claudius süüdistab Hamletit selles. On levinud laialdane arvamus printsi hullusest. Kaheldakse prinsti mõistuses. Seega kõik, mida Hamlet ütleb ja teeb, seatakse kahtluse alla, kuid siiski on Hamlet rahva soosingu pälvinud. Üldine suhtumine ning pimdeus ajab prints Hamleti marru. Sellest järeldub, et ka Taani riigi rahvas on süüdi Hamleti hukkumises. Hamleti pessimiss süveneb järjest, tekkivad enesetappumõtted. Peategelase iseloom oli vaikne ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastusteks pidas Hamlet Opheliat, kuid paari suhted olid keerulised: Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletit see väga kurvastas. Ka Poloniuse korraldatud kohtumisel Opheliga alustab Hamlet oma juttu kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see aga toob
Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist. Tsivilisatisoonide tekkimise põhjuseks olid tekkivad usundid. Varaste tsivilisatsioonide tunnused · Ühiskonna varanduslik kihistumine · Riiklus · Kiri · Viljelusmajandus Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega. Egiptuse ajaloo põhietapid Vana Riik (u 2650 2100 eKr) - Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel ajal püstitatud Giza püramiidid.
keskkonnas ning tuleb välja vedada linnalähedale looduskeskonnas olevasse prügimäele. Sinna alla kuulub palju energiat ning sellega reostatakse vähest allesjäänud loodust. Leidub ka neid inimesi, kes viskavad hooletult prügi maha mõtlemata sellele, et nende egoistlik käitumine tapab vähest alles jäänud loodust. Nad loodavad, et ehk keegi teine korjab selle ära ning lähevad külma südamega edasi. Nii tekkivad metsa prügihunnikud, millega loodus ei jaksa võidelda, pinnasest hävivad kasulikud kemikaalid, taimed hävivad ja kogu elustik mis nendega kaasas käib. Liigne prügi on tingitud aga inimeste liigse mugavuse tulemusena. Toodetakse aina juurde ja juurde, kuid inimesed ei jõua seda ära tarbida ning kõik ülejäägid visatakse minema. Ei osata enam arvestada loodus ressurssidega, ega osata olla tänulikud enam selle eest, mida loodus meile pakub.
sissetulek, teadmine, et ma saan nädalalõpus puhata. Palgatöö juures on ka see hea, et ma saan teha tööd, sellel alal, mis mulle meeldib. Ma ei pea vastutama, et teistel töötajatel oleks tööd, või et firma teeniks kasumit. Ettevõtjaks olemine on alguses pigem pühendumine sellele, et ettevõte korrektselt tööle hakkaks, väga palju ei saa tegeleda oma meelas alaga. Samuti peab arvestama, et võivad tekkida raskused, firma võib minna pankrotti, tekkivad inimeste vahelised konfliktid või ei leita klientuuri vms. Hetkel takistab mul ettevõtlusega alustamist, kool, sest tahan pühenduda õpingutele ja arvan, et on raske, kui õpingute kõrvalt peab ka ettevõtet looma hakkama. Ettevõtte loomiseks on vajalik ka mingil määral algkapital. Arva ka, et kui tahan luua toimivat ja tulevikus kasumit toovat ettevõtet, siis peaks ka äriidee olema sobiv. Nende barjääride ületamine ei olegi väga
1. Colorado jõe looduslik töö ja liikumine, mis ohustab metsloomi ja nende kodusid ja varjupaikasid, joogikohti jne. 2. Helisaaste kanjoni kohal lendavate kommerts- ja reisilennukite tõttu. 3. Õhusaaste on kilomeetride kaugusel ohustamas kogu parki,selle töötajad ja kanjoni üleüldist olemust. 4. Kliima muutusest põhjustatud ohud, mis on mõjutanud juba mõningaid kanjonist saadavaid ressursse Muud tekkivad ohud mis on põhjustatud pargi ümbrusesse loodud kohtades ja toodud asjadest nagu veejaamad, iseistutatud taimed ja sissetoodud loomad. Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Canyon http://news.discovery.com/adventure/nationa l-parks/everything-about-the-grand-canyon.h tm http://grand-canyon-vacation-information.c om/grand-canyon-mystery.html http://www.deseretnews.com/article/7000597
Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus KUIDAS ME TUNNEME LÕHNA? Limas Mööda Sissehingamiseg lahustunud närvikiude
rahu leida, aga rahu ei saabu. Ta ehmus linnas kuuldes trammi kriuksumisest, see meenutab läheneva granaadi ulgumist. Maailm tundub talle võõras. Tagasi ründele sõites oli ta mures oma haige ema pärast, aga midagi ei ole teha, tuleb minna. Sõda muutus raskemaks, toiduvarud vähenesid, mehed väsisid. Elades rahu ajal ei saagi aru, kui õnnelikud me peaksime olema. Toidupuudus, pidev hirm saada haavata või surra tundub nii ebainimlik ja kauge. Tekkivad küsimused, milleks see kõik? Kas teistmoodi ei saa?
Paljud inimesed näevad seda väiteid nagu nalja. Projektijuht peab järgima kindlalt oma plaani, selleks, et projektis osalejad usaldaksid siiralt teda. Õigupoolest projektijuht peab uskuda edusse ja suutma seda usku teistele edasi anda. Mõnikord juhtub, et kiire otsus on palju parem ja tõhusam kui tahtlik ja kaalutud otsus, mis on võetud hiljem. Paljusid lahendusi tuleb tõsiselt kaaluda, võimalike valikute arvutamiseks, alternatiivide uurimiseks. Kuid tekkivad olukordi, kus tuleb anda kohe vastust. Siin projektijuhti kindlasti aitavad kogemus ja mõtlemiskiirus ja kompromisside leidmine. Kompromissteema jätkudes peab juht mõnikord ohverdama midagi enamat kui tavaline töötaja. Võivad olla raskemaid hetki, näiteks kui kogu meeskond ei nõustu juhiga ükskõik millises küsimuses, saab tema otsust muuta. Muidugi ei puuduta see olulisi töö hetki. Ja siit ilmub järgmine oskus. Hea liider, kõigepealt - eestvedaja
Oletage ka, et veistele pole vaja lisasööta anda juhul, kui nad ei söö maaharija põllul.) Mis juhtub, kui loomakasvataja pole kohustatud tekitatud kahju kompenseerima? Oma poolt loomapidaja soovib kasvatada maksimaalse hulga veise siis loomapidaja hakkab kasvatama 4 veist. Sellisel juhul võiks teekkida selline situatsioon, et maaharja jääb ilma tarata, ning tal oleks kahju 10 dollarit. Oleks mõistlikum, et maaharja kompenseerib loomapidajale maa tarastamisega tekkivad kulud. -> ta asendab 10$ vilja hävingu 1$ aastas tarastamiseks.
kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2. Looded - tõus ja mõõn, kallutused, peamiselt Maa, Kuu ja Päikese gravitatsioonijõu mõjul tekkivad maailmamere pinna muutused. Maailmamere looded on aga ookeanide rannikutel hästi jälgitavad tõusu ja mõõnana. Need tekivad seetõttu, et kuu gravitatsioon tõmbab Maa veemassi enda poole. Peamine loodete tekitaja on Kuu. Eriti tugevad on looded siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel, s.o. noorkuu ja täiskuu ajal. Maa pöörelemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemisele vastassuunas
Elektriaparaadi kuumenemine Elektriaparaat soojeneb selles tekkivate kadude tagajärjel. Osa aparaadis eraldunud energiat salvestub aparaadis, tõstes selle temperatuuri, teine osa eraldub ümbritsevasse keskkonda. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadi soojenemiskõver Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadi jahtumiskõver Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadi kuumenemine lühisel Elektrodünaamilised jõud Elektrodünaamilised jõud tekkivad vooluga juhtme ja magnetvälja koosmõjust, kusjuures magnetvälja võib tekitada püsimagnet, elektromagnet või voolujuhi lähedal paikneva teise voolujuhi vool. Elektrodünaamilised jõud tekkivad ka vooluga juhtme ja ferromagnetilise materjali vahel. Elektriaparaadi üldteooria Kahe juhtme vahel tekkivad elektrodünaamilised jõud. Elektriaparaadi üldteooria Elektrodünaamilised jõud vahelduvvoolu korral Elektriaparaatide kontaktid Elektriaparaatide kontaktid
helisignaal. Seadme kasutusaeg on soovitavalt kümme aastat. Seade on hooldusvaba ning selle töökorras olekut saab kasutaja iseseisvalt testida. Suitsuandur peaks olema igas elutoas, koridoris ning kindlasti igas magamistoas, paigaldatuna lakke vähemalt 0,5 meetri kaugusele seinast. Võimaluse korral võiks sellise anduri lisada veel pööningule ja keldrisse. Andurit ei tohiks panna dusiruumi, ventilatsioonikanalite vahetusse lähedusse ega kööki, kuna seal tekkivad aurud ja gaasid võivad andurisse sattudes valehäireid põhjustada. Suitsuanduri keskmine hind on madal saja krooni piires. Ameerika Ühendriikides vähenes näiteks USA tuletõrjeassotsiatsiooni TEAM 16 esindaja David Hatchinsoni sõnul tulekahjuohvrite arv peale suitsuandurite laialdast kasutuselevõttu 40%. Suitsuanduri vajalikkusest ei saada meil kahjuks alati aru. Arvatakse, et kui maja on kivist, siis pole tuld vaja karta
vaja teha kuue nädala vältel. Opereeritud jalale tohib täiskoormusega toetada valu piirini, kui arst pole öelnud teisiti. Kuigi puusaliigese endoproteesimine on suhteliselt stabiilse üldseisundiga haige plaaniline operatsioon, mille korral operatsiooni- ja terviseriskid on uuringute ning läbivaatuste abil võimalikult vähendatud, esineb kuni 2% haigetel mingi kõrvalekalle normaalsest kulust (ühe aasta jooksul pärast operatsiooni). Operatsiooni käigus tekkivad tüsistused võivad muuhulgas olla seotud üldise tervisliku seisundi ja puusaliigese piirkonna anatoomiliste (ealiste) iseärasustega. Hiljem tekkivad tüsistused võivad olla tingitud pigem patsiendi eluviisist, uutest haigustest või juhuslikest traumadest. Operatsiooni käigus võivad tekkida: narkoositüsistused: südame-veresoonkonna või hingamise äge puudulikkus, peaajuveresoonkonna häired; veresoonte vigastus ja haava
· Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 10 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. · Vähema kui 10 korteriga elamutes ja eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule .
...................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma...............................................................................................4 Osoonikihi hõrenemisel tekkivad probleemid.....................................................................5 Osoonikihti kahandavad ained.............................................................................................6 Osoonikihi säilimise võitlus,rahvusvahelised lepped..........................................................6 Osoonikihi taastumine......................................................................................................... 7 Kokkuvõtteks.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
