Kanaari saared ÜLDANDMED · Kanaari saared kuuluvad Hispaania Kuningriigi koosseisu. · Ametlikult käibel olev rahaühik on euro. · Kanaari saartel elab kokku 1,5 miljonit püsielanikku. · Saari külastab aastas u 5 miljonit turisti. · Kanaari saartel on roomakatoliku usk. · Enim tuntud saared on Gran Canaria ja Tenerife ASEND · Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Loode-Aafrikast umbes 100 km eemal. Asend kaardil LOODUSLIKUD TINGIMUSED · Maastik ja pinnareljeef on äärmiselt mitmekesine. · Üldiselt on saared mägised, kõrgeim mäetipp on 3718 m üle merepinna: Tenerife saarel asuv Teide. · Vee temperatuur saarte ümbruses on talvel 17-
2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Slovakkia rahvastiku koosseis: 85,8% slovakid, 9,7% ungarlased, 1,7% mustlased
laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool ; vulkaan looduslik maakoore avaus ; magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass : laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud ; vulkanism -
Jaan Kaplinski Elvin Nadzfov Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora RaudseppKaplinski pojana. tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Elukäik Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kusk...
vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele naabersaartele.
Mere üldandmed Pindala: 2 512 000 km2 Keskmine sügavus: 2429 m Suurim sügavus: 7 680 m Saared Kariibi meres asuvad sellised saared nagu Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid .
28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi Hispaaniasse tuues kaasa imelikke toiduaineid ja loomi Uudised uutest maadeavastustest levisid kiirelt üle Euroopa Teine avastusretk 24.09 .1493 lahkus Kolumbus Hispaaniast 17 laevaga ja 1200 mehega Suundusid põhja ja avastasid veel saari (nt. Dominicia saar) 22.11 pöördusid tagasi Haiti saarele 10.03. 1496 pöördusid tagasi Hispaaniasse Kolmas Avastusretk 13.05.1498 lahkus Kolumbus Hispaaniast kuue laevaga 412. 08 uuris LõunaAmeerika mannert 19.08 saabus tagasi Hispaaniasse Neljas avastusretk 11.05.1502 lahkus Kolumbus Hispaaniast 14.08 maabusid nad Ameerika mandrialal Hispaaniasse jõuti tagasi 7. 11. 1504 Kolumbuse retked Kokkuvõtteks
provintsist ja kolmest alast, mis kulgevad Atlandi okeanist kuni Vaikse ookeanini ja põhjaosas Arktilise ookeanini. Kanada on väga suur riik ja ulatub Yukoni provintsist kordinaatidega 56°07'49.3" põhalaiust 106°20'48.4" läänepikkust kuni St. Johni saareni Newfoundlandis kordinaatidega 46°32'29.6"põhjalaiust 53°17'59.1" läänepikkust. Kanada territorium on laialivalguv. Territoorium jaguneb suuremale mandriosale, kus esineb palju järvi, kuid riigi põhjaosas on palju eri suuruses saari. Kanada on pindala suuruselt teine riik maailmas (9 984 670 km2). Kanadas elab üle 36 millioni elaniku, mis ei ole väga palju arvestades riigi pindala. Võrreldes Eestiga on Kanada pindala üle 220 korra suurem ja rahvastiku arv on üle 30 korra suurem, kui Eestis. Üllataval kombel on Kanada rahvastikutihedus hõredam ja seal elab vaid 3,7 inimest iga ruut kilomeetri pindala kohta. Eestis on sama näitaja 28 inimest.
On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised väiksemad linnud. Teised väiksemaid imetajaid , kuni metskitseni Saaki ründab maapinnalt. Paljunemine ja järglaste areng Veebruarist märtsini on jooksuaeg Tiinus on 60-75 päeva Peamiselt 2 või 3 poega Pojad on sündides pimedad. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt.
· Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula rahvuspark ·Soomaa rahvuspark- esineb
detsembril 1947 ning jõustus 1. Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest
saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta Pinnamood Jaapanis Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel
liinidega, mille tulemuseks on seega kolm erinevat suunda: Euroopa Tu'i Tonga koos vaimse asutusega, mis on arvatavasti on laiendatud üle palju Polüneesia ning Tu'i Ha'atakalaua ning Tu'i Kanokupolu. Hollandi navigaatorid olid esimesed eurooplased Tonga saartel. Peamist saart Tongataput külastas esimest korda Hollandi uurija Abel Tasman 1643 aastal. Pidev kontakt eurooplastega siiski ei alanud enne kui 125 aastat hiljem. Kapten James Cook külastas saari aastal 1773 ja 1777 ning andis saarestikule nime "sõbralikke Saared", sest seal olevat tegemist kerget laadi inimestega. Esimesed misjonärid saabusid Londonist Tongasse 1747 aastal. Teine misjonäride grupp järgnes 1822 aastal, mida juhtis Walter Lawry. Samal ajal, TAUFA'AHAU võttis endale nime Siaosi (George) ja tema abikaasa endale nime Salote (Charlotte). Ka järgnevatel aastatel, ta ühendab kõiki neid Tonga saari esmakordselt registreeritud ajalugu. Aastal 1845kuulutati ametlikult
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis
Tänu Panama kanalile on laevaliiklus väga elav, sest enam ei ole vajadust ühest ookeanist teise jõudmiseks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu purjetada. Panama kanal. Kariibi mere saartena (muuhulgas ka Kuuba, Jamaika ja Haiti) tuntud regioon koosneb kolmest saarerühmast: Suured ja Väikesed Antillid Kariibi meres ning Bahama saared Atlandi ookeanis. Need saared asuvad Põhja - ja Lõuna Ameerika vahel umbes 2300 km pikkuse kaarduva saarteahelikuna. Saari tuntakse ka Lääne India saarte nime all, sest kui maadeavastaja Christoph Kolumbus neid 1492. aastal esmakordselt nägi, ei teadnud ta, et viibib Põhja Ameerika ranniku lähedal, vaid uskus end olevat India läheduses. Christoph Kolumbus MERE SUURUS Kariibi mere pindala on 2 753 000 km2 (teatmeteosed annavad Kariibi mere pindalaks erinevaid andmeid). Võrreldes teiste meredega on Kariibi meri suur meri ning kuulub maailma suurimate merede hulka, hõivates 3. koha..
Tõstetud, värvitud ja erineva kattega Saared jagunevad põhiülesande poolest kolme klassi: suunav saar – suunab sõidukeid liikuma antud manöövri jaoks ettenähtud trajektoori mööda; eraldav saar – rajatakse ristmikule lähenevale harule eraldamaks üksteisest kas vastassuunalisi või pärisuunalisi liiklusvoogusid; kaitsev saar – ehk jalakäijate saar aitab jalakäijatel ohutult ületada sõiduteed. Kaitsvaid saari võib kasutada ka ühistranspordi peatusena. Kaitsva saare vajadus sõltub eelkõige sõidutee laiusest. Sageli täidab üks konkreetne saar mitut funktsiooni. Konstruktsiooni poolest võib saari jagada kolme tüüpi: I – äärekivide või plaatide abil tõstetud saared; II – teekattele märgistatud saared; III – teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga. Tõstetud äärekiviga saared (I tüüp) on kõige efektiivsemad 13
,,Kõik müügiks?" Tänapäeva inimestel on järjest rohkem raha. Kogu aeg tekib juurde ka asju, mida osta ja mille peale raha kulutada. Ostetakse kõikvõimalikke asju, mida müüki pannakse. Üheks põhjuseks, miks kõike ostetakse, võib olla see, et omatakse liiga palju raha. Seda on mõndadel nii palju, et kulutatakse kõiksuguste mõttetute asjade peale. Teisena võiks välja tuua mõtlematu tegutsemise. Ollakse liiga rumal ja kuulatakse igasuguseid pettureid ning ostetakse nende tooteid ja kaupu. On väga palju laisku, kuid kavalaid müügimehi, kes teenivad raha põhimõtteliselt tühiseid ja olematuid asju müües. Näiteks paar aastat tagasi müüs keegi hiinlane maad, mis asus tema jutu järgi kuu peal. Õnge läinud rumalaid oli mitmeid. Muidugi ostetakse ka asju ja kaupu, mis ikkagi pikemalt kasutusele võetakse ja ka korralikult tarbitakse. Alles lähipäevil oli uudistes juttu ülikooli lõputöödest, nende müüjatest ja ka ...
Hiina on maa KaugIdas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi. valitseb MandriHiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. · Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast . Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina KaugIdas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, PõhjaKorea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietna...
Ühendus: India, kindlustamisele Rahvasteliidust ja ei 1919-1939 Austraalia, ratifitseerinud Uus-Meremaa, Kanada, Versailles’ Lõuna-Aafrika, hulk rahulepingut) Vaikse ookeani saari - sekkumine Euroopa - probleem Iiri ja India asjadesse vaid iseseisvumisega majandusküsimustes - Iiri iseseisvumine 1937 - pärast - lepituspoliitika Hitleri majanduskriisi ei
Maa katastroofiline edasiareng. Liigid surevad, maavarad saavad otsa, see on ainult väike osa sellest, mis hakkab juhtuma. Maa ei suuda enam meiega sammu pidada. Hetkel kasutab 20% maa populatsioonist pea 4/5 mineraalveest ning aastaks 2025 mõjutab veepuudus umbes 2 miljardit inimest. Iga päev sureb puhta joogivee puuduse tõttu 5000 inimest. Umbes miljard inimest nälgib. Viimase 50 aastaga on maailma rahvastik kolmekordistunud ning selle ajaga oleme me oma saari ümber muutnud rohkem kui selle 200 tuhande aasta jooksul kokku. 1960. aastal oli Nigeeria linna Lagose populatsioon 700 tuhat inimest, mis tõuseb 2025 aastaks üheks maailma suurimaks linnaks. See tähendab, et inimesed liiguvad aina rohkem linnadesse ning aina vähemaks jääb põlde, mis toodaksid meile kõike vajalikku elamiseks. Sajand tagasi oli kalandus pea viis korda väiksem kui praegu. 3/4 kalapüügikohtadest on kurnatud või ammendunud
Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse hulk, õhumasside liikumine, sademed, aluspinna mõju, Läänemeri. 6. Läänemere tunnused. Atlandi ookeani meri, sisemeri, madal, vähe soolane, palju saari, karisi ja laide, pindala 373 000 ruutkilomeetrit, suurim saar Gotland, jaguneb 4 suureks laheks, halb ühenduvus merega, liigivaene ent isenditerikas, 7. Läänemere väikese soolsuse põhjused. 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust.
Läänemeri Läänemeri asub Euroopas..Läänemeri on ühenduses Atlandi ookeaniga Taani väinade kaudu. Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. . Läänemere-äärsed riigid on Läti,Eesti, Leedu, Poola, Saksamaa,Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestike,kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks.Suurimad saared Läänemeres on Sjaelland(7016), Gotland(3001) ja Fyn(2973). Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud on seda ka Läänemere saarte rannik. Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid.Suurimad lahed Läänemeres Botania laht, Soome laht,Riia laht.Eesti suurimad lahed on Tallinna-,Pärnu-ja Narva laht. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab
Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest
sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi ning Eschenholtzi lahed, Krusensterni neem ning Hea Lootuse abajas. Ta uuris Kaliforniat ja Havaid ning jaanuaris 1817 avastas Rumjantsevi arhipelaagi. Avastusi tehti ka Okeaanias Marshalli saarestikus, kaardistati Honolulu ja La Caldera sadamad. Mõlemad reisid tegi kaasa laevaarst Johann Friedrich Eschenholtz, esimeses reisis osales ka loodusteadlane Adelbert von Chamisso. Nende uurimistulemused on ära toodud 3.
9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio väinaga. ja Catania. Sitsiilias · Saare pindala on 23 800 km². räägitakse sitsiilia, mis erineb itaalia keelest. · Saar on mägine, kõrgeim tipp 1834 meetrit. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. · Autostrada on Itaalia kiirtee. Sama nimetust kasutavad ka Poola ning
· Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid · Da-infinitiiv kirjutatada liitvormides lahku · Vat-infinitiin teadvat, lootvat, olevat · Ma-infinitiiv o mas aru saamas, ette lugemas o mast ette hüppamast, lootmast o maks vastamaks=et vastata o mata ette vaatamata, üle lugemata, jäi alla kirjutamata · -v
Briti impeerium, hiljem Briti Rahvaste Ühendus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkeperiood 16.saj lõpp ja 17.saj algus. Tähtsamad osariigid ja asumaad India Kanada Austraalia Uus-Meremaa Suured alad Aafrikas Palju Vaikse ookeani saari Dominioonid Briti Rahvaste Ühenduse liikmesriigid. Oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipeaks Inglise kuningas. Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Probleem Iirimaa ja India iseseisvuslased. Iirimaa sai alguses dominiooniks. 1937. kuulutati suurem osa Iirimaast vabariigiks. India saavutas iseseisvuse pärast II maailmasõda. 3. Kuidas nimetatakse Briti Rahvaste Ühenduse 1
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning
Nii palju metsa, majad oleks nagu sümmeetrilised nind kaugel sinatas meri. Mu oma kodulinn on üks kõige ilusamaid paiku, mida olen näinud. Muidugi teiseks kõige kenamaks paigaks on vaieldamatult Viljandimaa. Need käänulised teed, värvilised rohumaad, vulisevad jõed nind sinised järved. Ka need Lõuna-Eesti mäed. Maailma mõistes on need küll künkad, aga minu jaoks suured vallutatud mäed. Mainimata ei saa jätta ka meie väikseid ning suuremaid saari: Hiiumaa, Saaremaa, Aegna, Vormsi ja paljud teised. Ümbritsetud mõnusa mere poolt ning täidetud rahustava meeleoluga. Eestimaa on ilus! Kuid siin imelisel maalapil on olnud ka koledaid sõdu, eesotsas Vabadussõjaga. Kuid isamaa armastuse pärast on eestlased andnud kõik, et meid hoida. Teinud kõik, et näidata, kui tugevad me oleme. Näiteks need koolipoisid, kes iseseisvuse kaitsmiseks appi tõttasid. See oli muljetavaldav, mida tehti Eesti pärast. Seega pealt näha
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Riigi Faktid Riigihümn O Canada Pealinn Ottawa Pindala 9 984 670 km2 Riigikeel(ed) inglise, prantsuse Rahvaarv 34 037 000 (2010) Riigipea Elizabeth II Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre.
V. A. Obrutsev, ,,Sannikovi Maa" Teos räägib viie vene seikleja avastus retkest saladuslikule Sannikovi maale. Sannikovi maa on põhja jäämeres asuv väljamõeldud saar, mis asub kusgil 80 laiuskraadi juures. Seiklejad asuvad teele Sannikovi maale mööda Siberi saari. Läbi raskuste saarele pärale jõudes asutakse seda uurima. Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tsukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa
Eesti tutvustus, Haapsalu tutvustus ning konverentsiruumide tutvustus Eesti tutvustus Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti pealinn on Tallinn. Rahaühik on euro. Eestis on üle 1400 järve ning saari ja laidusid on ligikaudu 1500. Kõrgeim mägi on Suur Munamägi. Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke. Riigi keeleks on eesti keel. Haapsalu linn Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma kauni puitarhitektuuri ning väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust: väikesed kohvikud, kaunis rand ning Valge Daam ootavad tervise- ja kultuuripuhkajaid. Haapsalu on lääneranniku kuurortlinn ning kuulus oma ajaloolise õhkkonna, merenduse,
märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa. Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti. Kreekas ülestõusnud laevastik seevastu tegutses Egeuse merel türklaste vastu edukalt ning takistas neil lisajõudude toomist. 1822. ja 1824. rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari ning korraldasid elanike vastu tapatalgud. Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks. 1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim Pasa, kes saavutas kiire sõjalise edu- aasta lõpuks oli suurem osa Peloponnesosest Egiptuse vägede kontrolli all ning tagasi suudeti võita ka Ateena. Peale Ibrahimi võidukat saavutust otsustasid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda ja saatsid oma laevastiku Türgi-Egiptuse laevastiku vastu. 1827
Selle tõendusmaterjali põhjal usuvad teadlased, et tegu oli inimeste esivanematega. Avastajad olid enamasti kaupmehed, kes igatsesid saada väärismetalle, vürtse ja kalliskive. Ka väepealikud, kes soovisid leida kasulikke baase võõrastes maades. Olid ka õpetlased, kes olid huvitatud teadmistest teiste inimeste, nende mõtete ja nende leiutiste kohta. Vahemeri oli suurepärane õppebaas kõigile. Meres on palju saari, mis on heaks peatuspaigaks laevadele. Praeguseni on Aafrika ainus koht, kust selliseid fossiile on leitud. Need fossiilid viitavad sellele, et kliima oli sellel ajal soe ja päikesepaisteline, nii et taimed taimed kasvasid hästi ja toitu oli kõigile külluses. Inimkonna varajased ränded olid suuremad retked, kui kõik hilisemad reisid kokku. Ajajärkude jooksul avastati ja asustati praktiliselt kõik elamiskõlblikud piirkonnad
Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m,
Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii troopilisi (Markiisisaared, Havai) kui ka arktilisi saari (Kamtatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis lõppes missioon ebaõnnestumisega ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Lõuna-Hiina sadamalinna Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlsed G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom J. C. Horner ning junkur Otto von Kotzebue ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Pohl Palu-karukell Palusammal Palu-härghein Palumetsa loomad Ilves Kodukakk Pruunkaru Eestis asustab kogu mandrit Eestis on kodukakk Eestis on laialt levinud ja suuremaid saari. Eelistab kõikjal levinud mandril, kuid puudub saartel. suuremaid taigailmelisi tavaline haudelind. Elupaigana eelistab rabadega metsi, kuid elab ka Asustab põhiliselt metsmassiivi,milles leidub segametsades. Tähtsaks kultuurmaastikku. tuulemurdu. Karud on toiduobjektiks on talle Toitub segatoidulised, kelle menüüs valgejänes. Tiinus kestab 60- pisinärilistest, moodustavad valdava osa 75 päeva
Itaalia Itaalia on tüüpiline vahemerelise kliimaga riik. Itaalia asub Lõuna-Euroopas, Vahemere ääres. Ta hõlmab Alpi mäestiku lõunapoolse osa, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia ja Sardiinia ning hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni. Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid
RETSENSIOON Ansambli Tallinn Baroque Barokk-kontsert Koostaja: Martin Appo Juhendaja: Imbi Umbleja See barokkontsert toimus 23. Septembril Tõrva Gümnaasiumi saalis. Ansambliks oli Tallinn Baroque, esines neli liiget: laulis Liina Saari, Tõnu Jõesaar mängis keelpille, Raivo Tarum mängis puhkpille ning Imbi Tarum klavessiini. Esinemine oli väga värvikas ja tõetruu, sest nad kõik kandsid barokiaegseid riideid. Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased
India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Looduslikud andmed ● Läbipaistvus - ● Vee tase varieerub ● Palju erinevaid tõuse ja mõõnu – madal/keskmine/kõrge ● Jõed - Zambezi, Shatt al-Arab, Indus, Narmada, Ganges, Brahmaputra ● Veeringlus – Atlandi ookeani ja Punase mere kaudu ● Saari umbes 62 – Madagaskar, Maldiivid, Seishellid, Sri Lanka Põhi Max sügavus 7729 m Keskmine 3890 Teke ja muutumine ● Praegune kuju 36 miljonit aastat tagasi; tekkis vähem kui 80 miljonit aastat vana; hakkas tekkima 125 miljonit aastat tagasi ● Tekkimine algas Gondwana mandri lagunemisega ● Tulevikus muutub ookeani kliima kuivemaks Elustik ● Rikkalik elustik ● Pärlikarbid, vähilaadsd, limused
Selles sõjas täitsin ma ühe raske ja olulise missiooni- ma tungisin Prantsuse territooriumile ning vabastasin St. Lawrenci jõe Inglise laevastikule. Osalesin ka 1759. aastal toimunud rünnakus Quebecile, mis lõppes Inglismaa võiduga. 1755. aastal astusin Kuninglikku Mereväkke . Mind saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Minu tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille sooritasin 1768-1779. Uurisin põhiliselt Vaikse ookeani saari ( Hawaii, Uus-Meremaa). Üritasin avastada ka lõunamandrit ehk Antarktikat, kuid see mul ei õnnestunud. 1762. aastal abiellus ta Elizabeth Battsiga. 1770. aastal jõudsin Austraalias asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, eurooplastel tekkis huvi uue mandri vastu. 1778.aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistel esimene eurooplaste asundus. Pikka aega jäi kauge Austraalia Inglismaa sunnitööliste väljasaatmispaigaks.
Itaalia Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Rahvastiku iseloomustus Itaalias: Rahvaarv: 60 626 400 Itaalia rahvaarvu kasvu graafik. Analüüs: Rahvaarv on peale 1950. aastat kasvama hakanud ning alates 1985.aastast on see stabiilselt kuni tänapäevani tõusma jäänud, kuid aastast 2015 hakkab rahvaarv vaikselt langema. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Kõige tihedamini on asustatud piirkonnad suurlinnade ümber. Sarnane on rahvastiku tihedus ...
Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moodustab suure mägismaa. Norra idaosas on aga suured orud. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m). Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Norras on registreeritud saari 239 057. 2. Maakasutus Asulate all 0,7% Siseveekogude all 6,0% Liustike all 1,0% Soode ja märgalade all 5,8% Põllumajanduslikus kasutuses 3,2% Metsade all 38,2% Muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 3. Kliima Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Talvel püsib enamasti kogu see ala jäävabana ning õhutemperatuur on umbes -5 °C kuni +2 °C. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool.
sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada.
kindlustustes. Nad kasutasid alepõllunduse tüüpi põllumajandust. Maaviljeluses olid kasutusel niisutussüsteemide kompleksid. Põllud olid kaitstud kindlustuskraavidega. Traditsiooniline ühiskond koosnes hõimugruppidest, mida juhtisid pealikud. Seal olid suguharud, mis jagati klannideks ja aladel all-klannideks. Võim suguharus kuulus kõrgemale pealikule. Kõige tüüpilisem tegevus oli sõdimine teiste omasugustega. Esimese eurooplasena nägi saari hollandlane Abel Tasman, kes möödus 1643. aastal laevadega Heemskerck ja Zeehaen nende kirdeservast. James Cook nägi saari 1774. aastal kagust. Kapten William Blight oma laevalt 1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis tema vennapoeg, valitseja Seru Epenisa Cakobau, omaks ristiusu ning 1865 ühendas ta saareriigi üheks kuningriigiks. 1874 muudeti Fidzi Suurbritannia kolooniaks
Läänemeri jaguneb Eesti ranniku lähedal kolmeks suureks laheks: kõige põhjapoolsem osa on Botnia laht ehk Põhjalaht, ida pool e jääb Soome laht ning lõuna s s e Liivi laht ehk Riia laht. Talvel jäätuvad Botnia, So o m e ja Riia laht pea a e g u üleni, jäävab a on vaid Lääne m e r e kesk o s a . Lään e Ee sti saar e stiku ja Mandri Ee sti vah elist rannikul äh e d a st mer e osa kutsutak s e Väinamereks, se st se al on palju saari ja väinu. 2) Saar e d Lääne m e r e s on üle 100 000 saar e . Saar e stikk e, kus on tuhand eid saari, nim etatak s e skäärid ek s. Eesti rannikum e r e s on aga üle 1000 saar e . Nii nagu Lääne m e r e rannik on liige stunud on se d a ka Lään e m e r e saarte rannik 2 ELUSTIK 1) Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki
Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi Pealinn: Tôkyô SKT: 4366 miljardit USD 3 Rahaühik: Jaapani jeen 4. GEOGRAAFILINE ASEND Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga on kokku 377835 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. 5. LOODUS 5.1 Pinnamood
1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas emahunt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
