Barokkajastu-17saj-18.saj esimene pool. Sel perioodil oli euroopas poliitiline elu rahutu. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(louis XIV-1661-1715) õukonna elu nõudsi palju raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus
(724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud. Olümpiamängudel võistlesid täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste
puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus; orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; kontserdi või etenduse üldine meeleolu jne. · Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud laulud, muusikapalad (muusikaetenduses vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne). Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, mis emotsioone tekitas, võrdle ülejäänud kavaga). · Kontserdi üldine õnnestumine. Mis tegi kontserdi eriliseks? · Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. Võrdlus varasema kontserdikogemusega. · Millist muud informatsiooni said (esinejate, saali vm kohta), mida oleksid veel teada tahtnud? · Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud esinejatele-korraldajatele tulevikuks. · Kokkuvõte. Valides neist mõned komponendid või lähtudes hoopis mingist oma vaatenurgast, tuleks püüda kirjutada nii (vältides ankeetlikkust, aga mitte kaotades professionaalsust), et arvustus
millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Muud.. Mängude kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Publikus võisid olla ainult vallalised mehed ja naised. Miks nii, see me ei tea. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, pidi viskama läheduses asuvast mäest alla, st. lennukat surma. Me teame ainult ühte juhtumit, kus üks Kallipateira
Moskva maalikunsti-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituuti Majakovski sai alguses tuntuks enesekindluse ja ülbuse poolest Pärast tutvumist David Burljukiga sattus Majakovski poeetide ringkonda ja liitus kubofuturistidega Aastatel 1925–1928 reisis Majakovski Nõukogude Liidus palju ringi, esinedes väga erinevatele inimestele Esinemised tähendasid tema jaoks tohutut pinget (kestsid 3h), millele järgnesid publiku küsimused ja kriitika Looming Majakovskit saatis kogu tema karjääri jooksul kriitika arusaamatuse eest Majakovski kohandus st ta hakkas kirjutama ajakavalisi, propagandistlikke ja töölistele pühendatud luuletusi Esimesed luuletused: „Öö“ ja „Hommik“ 1918. aastal osales Majakovski näitlejana kolmes filmis, millele ta oli ise stsenaariumid kirjutanud (nt „Filmi kütkes“) 1920
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis 1830-1840 reisis Liszt Euroopas, andes kontserte Peterburis, Moskvas ja ka mujal 1835. a sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kolisid Sveitsi, alustas tööd Genfi konservatooriumis 1842. a esines Liszt Tartu Ülikooli aulas 1847.a
Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja "Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti "Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur"
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suu...
realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast kolm aastat Eesti esindaja Skandinaavia riikides, seejärel kaksteist aastat saadik Saksamaal, Sveitsis ja Austrias ning neli aastat Lätis. 1936
Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, sest hääled on noortel poistel peened, lõpuks reetis neid siiski tütarlapselik käitumine ja olemine. Ainsaks häirivaks faktoriks oli see, et publik plaksutas pidevalt peale laule ja nalju. See ei häirinud ainult mind vaid ka näitlejaid endid. Minu arust said noored näitlejad väga hästi hakkama. Pidevad naljad hoidsid publiku erksana. Vaheaja alguses, kui kardinad olid ette tõmmatud, pistis üks mu kahest lemmikust peanupukese kardinate vahelt välja ning teatas peenel ja säraval toonil, et vaheaeg kestab viisteist minutit. Tuttavatega muljeid vahetades selgus, et kõigile meeldib etendus väga. Kõige enam meeldis mulle sultani suhtumine. Häbiasi oli talle see, kui tal oleks alla 500 naise. Et oma au ja uhkus kõrgel hoida, siis oli tal neid kokku 680. Käsi
Tema hääl oli ülimalt kerge ja sobis sellesse rolli. Samuti oli ka Niemelä esitus enam kui suurepärane, tema hääl mõjus väga veenvalt ja jäi mulje, et ta tundis end Rigoletto rollis vabalt. Niemelä ning Dubrovskaja sobisid lavale koos hästi ning hetkeks võis unustada, et tegemist on etendusega. Seda võis tunda teise vaatuse lõpus, kus Rigoletto sai aru, et tema kättemaks on tabanud enese tütart. Rigolettot valdab kurbus ning Niemelä oskuslik sisseelamine rolli, pani publiku narrile kaasa tundma. See oli üks parimaid oopereid, mida ma vaatamas olen käinud. Ma sain suurepärase ooperielamuse.
eksponeerimist iseseisva skulpturaalse objektina või skulpturaalse objekti modelleerimist nende abil 3. VIDEOINSTALLATSIOON - videopildi installeerimine kunstiteooria ühe osana. Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Fotokunst on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Edukaid katseid fotokunsti praktiseerimisel tehti juba Victoria ajastul. 1860. aastal pakkus briti portreefotograaf Cornelius Jabez Hughes välja kolm võimalikku jaotust fotograafia jaoks: 1) mehaaniline fotograafia 2) fotokunst 3) kõrgema klassi fotokunst
Mürtsub trumm Kui oled korvpallivõistlusel Tartu ülikooli spordihoones, kus mängib ka TÜ Rocki, on alati kuulda kõrvulukustavat trummimürin ja vahepeal ka hüüdeid „Tartu Rock!“ Trummimürin annab mängijatele hoogu juurde ja kütab publiku üles. Trummi võib kohata igas bändis ja orkestris, rongkäikudes ja sõjaväeparaadidel. Trumm on pill, mida kasutatakse rütmi hoidmiseks ja tugema bassi andmiseks, et muusika oleks ikka raju ja rütmikas. Trumme on mitmeid erinevaid liike - näiteks timpanid, mida kasutatakse sümfooniaorkestris, trummikomplektid ja isegi tamburiin. Laiemalt nimetatakse neid kõiku kokku löökriistadeks. Trummi ajalugu ulatub juba kuuendasse aastatuhandesse eKr – sellest ajast
rahvast oli kohale tulnud palju, selletõttu ei saanud ka kontserti väga hästi nautida. Kohati tundsin ennast ebamugavalt, kuna olen siiski ,,maalaps" ja suurlinna rahvas näib minu jaoks palju stiilsem ja ilusam. Tema esituses kõlas kokku 8 laulu: ,,Elan päev korraga", ,,Hääletu peal", ,,Külmunud maa", ,,Kustuta tuled", ,,Amazing" (millega esindas eurolaulu), ,,Forevermore", kaver laulust ,,Try" ja ,,Valge saatan". Tanja alustas kontserti lauluga ,,Elan päev korraga", mis pani publiku kaasa tantsima. Tema teise lauluna kõlas ,,Hääletu peal", mis on suhteliselt uus laul, kuid seda oskasid paljud kaasa laulda. Minule meeldis kõige rohkem laul ,,Forevermore", sest kui aasta tagasi see laul välja tuli, siis kuulasin seda meeletult. Viimasena kõlas Tanja esituses tema uus singel ,,Valge saatan", mis tegelikult on duett Birgit Õigemeelega. Staaril puudus lavakujundus, kuid efekti andsid tuled taustal. Tal puudusid ka pillimehed ja seda sellepärast,
mis külvab palju eelarvamusi ja takistab inimestel iseendis selgusele jõuda-ei teki vabadust arutleda. Seega saab rahvas valgustatuse saavutada vaid pika ja püsiva mõtteviisi reformimise teel. 5) Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine? Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist publikule õpetlasena, et rahvas saaks arutleda õpetlase tegevuse üle. Avalik mõistuse tarvitamine on suunatud publiku alaealisusest välja aitamisele, aidata neil iseseisvalt mõelda. Mõistuse eratarvitus on isiku tegevus ametikohal, mis on talle määratud tsiviilametiks ning mõjutab otseselt teisi inimesi. Ameti ülesandeid täites võib-olla aeg ajalt käituda passiivselt nö alaealisuse seisundis, et valitsus saaks neid suunata kunstliku üksmeele kaudu avalike eesmärkide poole. 6) Kellel ja millistel kaalutustel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid?
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku
1940-ndad olid samuti väga komöödiasõbralikud. Vaimselt kurnatud rahvas vajas süngetel aegadel meelelahutust nagu nälgiv kõht leiba ning seda pakkus peamiselt teater (veel rohkem muidugi film, aga selles ei räägitud eesti keelt). Ka nõukogude perioodi alguses, umbkaudu aastani 1947 oli repertuaaripoliitika üsna leplik -- isegi Hugo Raudseppa võis veel mängida. Nii saksa kui vene võimu all mängitud komöödiad olid küll üsna vähenõudliku publiku jaoks mõeldud, viimased ka propagandistlikud. Kuid ajal, mil ei publik ega trupp teadnud, kas neil järgmisel õhtul üldse on katust pea kohal või tuleb teatri suitsevaid ahervaremeid silmitseda, polnud põhjust pirtsutada. 1950-ndad oli traagilise maski aeg, seda samuti teatrivälise süü tõttu. Kuigi tagantjärele võib August Jakobsoni ,,dramatiseeritud jutustuste" sõgedat kurjust isegi naeruväärseks pidada. Seda enam oli publik tänulik vähese propagandavaba
Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 5. Mis on auditooriumi analüüs? Arv, vanus, haridus, kas on liidreid, kas on võõrad, tuttavad, kultuuri taust, väärtushinnangud, veendumused. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome al...
Ning andis Vrssavis kontserte. 1830.aastal oli Chopin jälle Viinis, kus sai teada Varssavi ülestõusust. Ta oli kogu aeg väga tahtsnud minna Itaaliasse kuid teda sunniti reisiplaane muutma ja 1831.aastal läks ta Pariisi kuhu jäi elu lõpuni. Pariisis suhtles ta paljude Poolast välja rändavate väljapaistvate kultuuritegelastega. Koheselt sukeldus ta kohalikku muusikaellu,tutvus Liszti , Mendelssohni ja Berlioaioga. Ta vallutas kiiresti Pariisi publiku,kuigi talle meeldis esineda mitte avalikes kohtades vaid pigem oma sõpradele. Paljudes kohtades hakati kirjastama Chopini loomingut. Tema peamiseks elatusallikaks oli aga siiski klaveritundide andmine. Chopinist sai Pariisis üks hinnatumaid klaveripedagooge. Chopin oli Liszti kõrval teine 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ja komponist. Chopin tegi oma teoseid korduvalt ringi ,tema käsikirjad on täis parandusi ja uuendusi.
realistlik ajaloomaal. Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane Constantin Meunier, kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Tema parimaks tööks sai " Laevalastija ". Annika Suup 12.A
Kõrghariduse on ta omandanudTartu Ülikooli Õigusinstituudis.Ta täiendas end 2007. aastal USA Berklee Kolledzis laulu erialal. Maarja sai tuntuks varajases nooruses, olles ETV laululaps. Muusikafilm "Õnneseen" MaarjaLiisiga peaosas valmis juba aastal 1984. Ilus võitis lapsepõlves mitmeid konkursse ("Laulukarussell", "Täht sügistaevas" jm). Konkursil Uus Laul 1994 pälvis ta omakirjutatud looga "Paradiis" publiku lemmiku tiili. Maarja on osalenud muusikalides "Miss Saigon" (Ellen), "Cats" (Grizabella), aga ka "Helisev muusika" (Maria) ning "Rent". MaarjaLiis on ainus Eesti laulja, kes esindanud Eestit kahel korral Eurovisiooni lauluvõistlusel. Maarja oli 15aastane, kui esitas Eurovisioonil koos Ivo Linnaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas viienda koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis kaheksanda koha
loomingut. 1705 võttis Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Sellel ajal sündisid tema esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. 1720 suri tema esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus ta uue, noore naisega. Temaga sündis neil 13 last, kellest 6 jäid ellu. Üleüldse oli Bachil kokku 20 last, kellest pooled surid imikuna. Bach oli lühinägelik ning elu lõpul jäi ta pimedaks. Keerukad silmaoperatsioonid põhjustasid tema surma 1750. aastal. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Looming Bach on kirjutanud üle 300 kirikukantaati, passioone, 6 motetti, üle 40 oreliteose (tokaatad, fuugad), prelüüdid Tähtsamad teosed on ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon", ,,Jõuluoratoorium", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik", ,,Fuugakunst", ,,Muusikaline ohver", ,,Missa h-moll", ,,Brandenburgi kontserdid". Loomingu iseloomustus Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister
Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka filmina ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire'i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse hakata haigla toetuseks raha koguma. Naiste Instituut, kuhu nad kuuluvad, teeb igal aastal kohalike loodusvaadete või arhitektuurimälestistega igava heategevuskalendri, mille läbimüük on üsna armetu ja toetada ei õnnestu sellest rahast paraku kedagi. Daamide peas tekib meeleheitlik idee läbimüügi suurendamiseks ise alasti
TALLINNA POLÜTEHNIKUM FIGARO PULM Kristin Vaarmann PA-10B Tallinn 2010 Figaro pulm Figaro pulma kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart js selle esiettekanne toimus 1. mail 1786 Viini Burgtheateris. Kahte esimest etendust juhatas Mozart ise. Viini publiku reaktsioonid olid vaga vastuolulised. Mainitakse nii muusikaarmastajate vaimustustormi kui ka Viini aadli jaist protesti. Viimaste arust irvitas keiser nende ule. Uks on ometi kindel ooper jai Viinis vaga luhikeseks ajaks manguplaani, kokku anti uksnes uheksa etendust, koik 1786. aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku
1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temast saanud juba tunnustatud ooperihelilooja. 1762. aastal lavastatud ooper ,,Orpheus ja Euredike" sai alguseks ooperi reformile. Glucki ideeks oli seada muusika draama teenistusse. Varemalt oli ooper meelelahutuseks, mida ei olnud tavaks pingsalt jälgida, Gluck püüdis paeluda publiku tähelepanu ning naelutas kuulajad paigale. 1772. aastal püüdis Gluck ooerireformi läbi viia ka Pariisis, kuid kohtas tugevat vastuseisu. Glucki reformid olid tihti vastuolulised. Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning mitmete tööde produtseerimist kerkisid esile kaks kriitikude kogukonda. Ühed kiitsid Gluck'i uut stiili, teised kritiseerisid karmilt ning toetasid pigem traditsioonilisemaid töid nagu Niccoló Piccinni looming. Heliloojad ise ei sekkunud poleemikasse, kuid kui
Esmalt esitas puhkpillikvintett Reval Wind Ensemble sissejuhatava loo, mille kulminatsiooniks sai lauljate sisenemine. Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi Märt Avandi teemakohased väikesed killud, mis tugevdasid sidet publiku ja esinejate vahel veelgi. Lisaks sidemele kuulajate ja muusikute vahel oli silmnähtav ka harmoonia esinejate eneste vahel, kus väikeste kuid paljutähendavate zestidega toetati ja julgustati teineteist, nii sai näha, kuidas väike muie andis lavakaaslasele energiat juurde. Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje
Neid vaadates tekkis tunne, et ma olen selle tantsu sees, nagu see keerleks kõik mu ümber. Seda oli väga hea vaadata ja kui võimalus oleks, siis vaataksin veel ja veel ja veel. Terve gala juures oli minu jaoks ka üks halb pool. Selleks oli õhtujuht, kes rääkis inglise keelt sellise aktsendiga, millest oli raske aru saada. Õhtujuhi poolt oleks ma oodanud huvitavat sissejuhatust ja rääkimist ning see oleks võinud olla glamuurne, et kokku minna Nokia Kontserdisaali olemuse ja publiku riietuse ja elevusega. Samas oli gala ise niivõrd meeliülendav, et mattis õhtujuhi osa enda alla. Olen väga rahul, et vaatamas käisin ning inimesed, kes tantsu armastavad jäid kindlasti huvitavast elamusest ilma.
kvantitatiivseteks andmeteks ei suuda pakkuda täielikult pilti tähenduste ja konteksti koodide kohta, kuna tekstid võivad sisaldada palju muid rõhuasetusi kui vaid tühipaljas kordamine (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Newbold on nõus, et kvantitatiivne kontentanalüüs ei suuda tabada konteksti, milles meediatekst tähenduse omandab (Newbold, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvalitatiivne kontentanalüüs uurib teksti ja selle tõenäolise publiku tekitatud tähenduse vahelisi suhteid, tuvastades, et meediatekstid on mitmetähenduslikud erinevad lugejad omistavad tekstile erinevaid tähendusi ning üritab välja selgitada, millist tähendust antud tekst tõenäoliselt publikule edastab. Enamasti on kvalitatiivne lähenemine väga keerukas, mahukas ja aeganõudev ning ta põhineb peamiselt uurija tekstitõlgendusel, seega ei pruugi teaduslik usaldusväärsus võimalik olla. Kvantitatiivne lähenemine vastab teaduslikule
metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt tegutsedes on orkester marssinud nii laulupeo rongkäikudes kui esinenud TTÜ mitmesugustel üritustel. Ürituse kavas olid välja toodud ühed muusikamaailma suurtegijad. Nendeks olid Jean Sibelius, Ludwig van Beethoven, Priit Raik Dimitri Shostakovich, Phillip Sparke, Georges Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu. Kõikidest esitatud paladest oli minu lemmikuks George Gershwin'i ''The Symphonic Gershwin''. Mis mulle meeldis oli selle vahelduv tempo ja kohati rõõmsameelne meeleolu. Teos algas aeglaselt ja siis vahepeal muutus tempokamaks. Enamusajast oli siiski ülekaalus aeglane tempo. See kestis umbes 10 minutit ja esimeses pooles oli põhirõhk fagottidel ja ja trompetil. Teises pooles oli korraks kõristil ja ksülofonil peaosa ja kõik lõppes äärmiselt tempokalt
Kordamisküsimused barokiaja muusikast 1. 3 fakti barokk-kultuurist. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Toimusid ususõjad. 2. 3 fakti barokiajamuusikast. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Sel ajal tekkis kontsertstiil. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. 3. Nim. 2 barokiajakuulsamat heliloojat. J.S.Bach, G.Fr.Händel 4. Nim. 4 uut muusikažanri barokiajal. Ooper, oratoorium, kantaat, sonaat. 5. Ooperi vanus, tekkimise riik. u.400 a., Itaalia 6. Aaria ja retsitatiivi mõiste. Aariaks nim. ooperilaulu. Retsitatiiv on kõnelaul, mille ajal toimub tegevus. 7. Ooperi ja oratooriumi mõisted, erinevus
ta näeb Cézanne'i töid ning Aafrika ja Okeaania plastikaid. Valmib "Avignoni neiud", "Picasso ja Braque'i rajatud kubismi avalöök. Ülemineku "analüütiliselt" kubismilt "sünteetilisele"teeb kaasa ka Picasso. Jean Cocteau vahendusel hakkab ta töötama teatri jaoks, teeb lavakujundusi, eriti Sergei Djagilevi Vene Balleti jaoks. 1918. aasta paiku ei loobu Picasso küll päriselt kubismist, kuid hakkab jälle rohkem tähelepanu pöörama objekti kujutamisele, ajades segadusse nii publiku kui ka kriitikud. "Klassitsistlik" periood kestab 1924. aastani, nime annavad sellele ajale monumentaalselt osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest. Nende nõudmistega
Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama. Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus kõik esitasid lavaäärel Tuhkatriinu unistuslaulu. Kui vahepeal oli lauljate häält nõrgalt kuulda, siis lavaääres kõlasid hääled väga võimsalt, sest lauljad olid publikule lähemal. See tekitas suurepärase emotsiooni ning lõpetas vaatuse suurejooneliselt. Lavastuse
visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. 6. Teose ettekande analüüs: a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine; c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; d) etenduse üldine meeleolu jmt. 7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne. 8. Etenduse üldine õnnestumine. 9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. 10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks. Retsensioon peaks olema selline, et see kutsuks lugema ja oleks põnev. Vältida tuleks ankeetlikkust ehk nn telegrammistiili, kuid samas ei tohiks kaotada akadeemilisust. 1. Teos 1 2. Teos 2 3. Teos 3
Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on
Nende tase üllatas mind väga, et kuidas neil on annet niimoodi pille mängida. Esitletu oli väga originaalne, korrektne ja hästi kajav. Lauljatel oli väga ilus hääl ja kõik laulusõnad puhtalt väljahääldatud. Nende isiklikud oskused olid erakordsed, sest neil oli suurepärane musitseerimisoskus ning näitlejameisterlikus. Kordagi ei tekkinud magamisisu. Enne muusika esitlemist tehti põhjalik ja huvitav sissejuhatus. Küsiti ka publiku seast, mida nad oskavad selle muusika kohta rääkida. Pärast esitlust hakkasid kõik pealtvaatajad plaksutama ja enamus elas ansamblile kaasa. Oli ka üks pettumus, et sopran Pille Lill ei esinenud, kuna teda vaevas väike külmetus. Sellele vaatamata said nad väga häasti hakkama. Meloodia oli ansamblis vahelduv: kord kiire ja energiline, kord aeglane. Väga palju oli ka inspiratsiooni. Esitleti kurva meloodiaga laule ja ka lõbusaid. Kontserdi lõpufaasil esines
peale välja. Samuti olen ma hea suhtleja ja seal juures väga positiivne eriti siis kui pean ajama ametlikke asju. Ma olen ka kohusetundlik, teen alati kõik asjad ära õigeks ajaks. Tööl on see omadus väga suureks plussiks eriti sekretäri töös, sest sekretär võib saada erinevatelt inimestelt tööülesandeid, mida ta peab päeva jooksul ära tegema. Mulle meeldib ka esineda ehk siis minu jaoks rääkida suure publiku ees ei ole keeruline ega raske. Esinemise juures meeldib mulle see kui ma suudan oma jutuga kuulajate tähelepanu võita. Samuti meeldib mulle tegeleda paberitöödega, sellepärast valisin ka oma erialaks just sekretäri eriala. Minu nõrgad küljed on järgmised: tihti peale lükkan ebameeldivad asjad kaugemale, kuna ei taha neid teha. Samuti on mul vahel julguse puudus, see väljendub selles, et kui ma millestki aru ei saa või ei oska teha siis ma alati ei julge, kas üle küsida võia abi
· "Londoni sild Tower Bridge" · "Pidupäev" tänavaäärsed majad on lippe täis · seeriad heinakuhjadest ja Roueni katedraalist. Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid. - Viib pastellmaali moodsa kunsti radadele. - Kujutab balletiartiste ja hobuseid, sest neile on ühised liikumine. - Balletiartiste maalib kulisside taga, mitte publiku vaates. - Kunstliku valguse (lavavalguse) suurepärane edasiandja. - Omapärased on Degas' aktid, mille poosid on vabad st pingevabad · "Tänu vaatajaile" artist kummardab publiku poole · "Arapesk" balletikunsti üks poose · ............... - paljas naine peseb end. Näib, nagu oleks läbi lukuaugu maalitud Auguste Renoir 1841-1919
Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis( pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. zanrite kujunemine. Ühtsest barokkstiilist oli raske rääkida. Muusikas sai tähtsaks inimlikkus, maine elu. Seda väljendas kooslus afektiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist. Kõik, mis
aastal, seejärel Olomoucis 1882. aastal, edasi suundus Viini 1883. aastal ja samal aastal veel Kasselis. Kasselis oli Mahleril armusuhe soprani Johanna Richteriga, mis pani aluse tema laulu tsüklile "Teekäija laulud". Mahler jätkas oma oopeihelilooja karjääri 1885. aastal Prahas ja 1886. aastal Leipzigis. 1887. aastal võttis ta haigestunud Arthur Nickischilt üle Wagneri kompositseerimise, rajades endale kindla reputatsiooni kriitikute ja publiku seas. Aasta hiljem tegi ta täieliku etteaste väljastades Carl Maria von Weberi ooperist "Die drei Pintos", see tõi talle rahalisi auhindu ning aitas kaasa tema järjest enam kasvavale kuulsusele. Brahms oli suures vaimustuses tema "Don Giovanni" dirigeerimisest. Mahler oli järgmine Ungari Kuningliku Ooperi helilooja ja muusika direktor aastatel 1888 kuni 1891, Budapestis, kus esiesitati tema sümfoonia number 1 aastal 1889. Tema
pere kuulsaim liige. Teda tunti kui valsikuningat. Joahnn Strauss noorem oli imelaps juba kuue aastasena kirjutas ta oma esimese valsi. Isa oli tema muusikakarjääri vastu, sellele vaatamata võttis noor Johann Strauss salaja viiulitunde ning kui isa 1842. aastal perekonna maha jättis, pühendus ta ema toetusel täielikult muusikale. 1844. aastal asutas ta oma orkestri, kellega esitas nii enda kui ka isa teoseid. Nii sai temast isa suurim rivaal ning publiku poolehoid hakkas peagi poja poole kalduma. Pärast Strauss-seeniori surma 1849. aastal ühendas poeg nii enda kui isa orkestrid. Selle suure orkestriga andis J.Strauss kontserte Saksamaal, Poolas, Venemaal jm. 1872. aastal sai teoks J.Straussi Ameerika-reis. See oli suursugune ettevõte. Ta juhatas enam kui 100 000 kuulaja-vaataja ees 20 000 muusikust koosnevast orkestrist, abiks sada dirigenti. Aastatel 1863-1870 juhatas J.Strauss õukonna balliorkestrit.
Pallingumääruste täiustamine on muutnud pallingu lihtsast palli mängu panekust tõeliseks rünnakurelvaks. Kohavahetuse kontseptsioon on juurutanud tõekspidamise, et seda mängu mängivad mitmekülgsed atleedid. Mängijate asetuse punktid määrustes võimaldavad võistkondadel olla taktikaliselt paindlikud, aidates sellega luua huvitavaid mängulisi arenguid. Vastased kasutavad seda loodud raamistikku, kasutades võistlemisel tehnikat, taktikat ja jõudu. Raamistik lubab mängijatel publiku ja pealtvaatajate innustamiseks vabalt kasutada oma väljenduslikkust. Ja võrkpalli imidz on seejures järjest parem. Kohtunik antud raamistikus Hea ametniku olemus peitub aususes ja järjekindluses: · olla aus iga osaleja vastu · näima ausana kõigile pealtvaatajatele. Selleks on vaja ülisuurt usaldust kohtunikku peab usaldama, et lubada mängijatel publiku meelt lahutada: · olla täpne oma otsustes · saada aru, miks määrused on kirjutatud · olla tõhus organisaator
Ooper ühiskondliku nähtusena. Ka "Estonia" sügishooaja esimene esietendus, Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis". Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava
paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve päeva istus tüdruk unistavalt akna ääres ja mõtles noormehele. Orbudekodu hooldaja käskis tal unistamise asemel midagi asjalikku teha. Hooldaja suhtumine tegi tüdruku kurvaks ning nii mõnigi kord oli tal tunne, et too lausa naudib tüdruku kurvastamist
Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad
Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. SKULPTUUR Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905), kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Parim töö " Laevalastija ". 3.KUNSTITEOS Sümbolism
Antiikkirjanduse konspekt Trooja hobune kreeklaste poolt kingitud hobune, millega kreeklased saavutasid Troojas võidu. Achilleuse kand ainus nõrk koht inimesel Oidipuse kompleks lapse alateadlik kiindumus oma vastassoost vanemasse Isikud Hesiodos - Boiootiast pärit väikemaaomanik ja rapsood, õpetusliku eepika esindaja ja töö poetiseerija. Tuntuim poeem ,,Tööd ja päevad" Alkaios aristokraat, võttis osa poliitikaelust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. Sappho esimene naisluuletaja, antiikaja kuulsaim poetess, laulud olid pühendatud tütarlastele, omasookiindumus, lesbism (Lesbose saar) Rooma teater SARNASUSED Kreeka teater *Ehitati lauskmaale ja piirati *etendati põhiliselt tragöödiaid, *ehitati mäeküljele kaunilt kujundatud kivimüüriga komööd...
Tere. Ma olen publiku ees ebakindel ja närvis mitte lihtsalt sellepärast, et mul on hirm ebaõnnestumise ees, vaid selle pärast, et ma kuulun seda tüüpi inimeste alla, keda nimetatakse introvertideks. Et minu juttu mõista on vaja teada, kes üldse on introverdid? Introverdid ei ole lihtsalt häbelikud inimesed. Introvert olemine on midagi muud. Introvert olemine tähendab üht moodi seletades seda, et inimene on kõige produktiivsem ja rohkem nö elus, kui ta on vaiksemas keskkonnas koos iseenda mõtetega. Samal ajal kui ekstraverdid on seda pigem inimeste seltsis. Introverdid vajavad palju aega iseenda mõtete jaoks ja ei nad ei istu alati nurgas ja ei nohise seal. Introverdiks olemise põhiprobleem on selles, et iga kord kui keegi vihjab sellele, et oleme liiga vaiksed, häbelikud või tagasihoidlikud, proovime me pugeda enda nahast välja ja üritada olla rohkem ekstravertsed. Aga iga kord kui mina isiklikult seda teen, tunnen, et see on vale ja...
Arvustus 16. Oktoobri Reede õhtul toimus Pärnu kuursaali kõrval asuvas Beach Clubis kümnendat korda Pärnumaa noorte DJde finaalvõistlus "DJ Fest 09", mida ilmestas oma kohalolekuga ka kuulus beatbox'iartist Dub FX. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et üritusel mängitakse elektroonilist muusikat. Kuid peale esinejate listi lugemist, olid mu ootused ääretult kõrged. Dub FX´i näol on tegemist artistiga, kes tuuritab mööda Euroopat ja annab live esinemisi, jättes kõrvale kõik muusikalised instrumendid ja kasutades vaid enda häälelisi oskusi. Esitusviis oli just selline nagu see olema peaks ja see oli ka väga originaalne. Esituse kohta ühtegi halba sõna ei ole. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. ...
saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. 1845. aastal esietendus ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane" 3. LOOMINGUPERIOOD 1854-1882 1864. aastal sekkub Wagneri ellu Baieri kuningas Ludwig II. Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
