docstxt/12336978706461.txt
docstxt/12336978056461.txt
docstxt/12336977486461.txt
docstxt/12336979226461.txt
docstxt/12336979516461.txt
docstxt/12336979026461.txt
Riik, poliitika ja valitsemine Praktikumiülesanded VI praktikum VASTAJA NIMI JA ÕPPERÜHM: 6. POLIITIKA KUJUNDAMINE JA VALITSEMISPROTSESSID 1. Vali välja kaks avaliku poliitika probleemi ning selgita, milliseid poliitika vahendeid ehk tööriistu oleks vajalik nende lahendamiseks kasutada! Avaliku Võimalikud sobivad poliitika vahendid ehk tööriistad poliitika probleemi lahendamiseks probleem 1. Venekool • Eesti keele õppimise paremine • C1 lõppeksam
Alustatud esmaspäev, 26. mai 2014, 20:34 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 26. mai 2014, 21:06 Aega kulus 31 minutit 27 sekundit Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Külmpragude tekkimise põhjusteks on Vali üks: a. habraste karastusstruktuuride moodustumine kiire jahtumise tõttu ja keevituspingete mõju b. aeglasest jahtumisest tulenevad sisepinged c. habraste karastusstruktuuride moodustumine liiga suure soojussisestuse tõttu ja keevituspingete mõju d. õmbluse kujuteguri vale väärtus ja sellest tulenevad sisepinged Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige vähem vesinikku satub õmblusesse keevitades Vali üks: a. rutiilkattega elektroodiga b. aluselise kattega elektroodiga c. happelise katega elektroodiga d. tsellulooskatega elektroodiga Küs...
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioon...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: katsekehad viil mikroskoop jälje mõõtmiseks Brinelli kõvadusmasin Rockwelli kõvadusmasin Vickersi kõvadusmasin Kõvadu...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Praktikumitöö eesmärgiks oli tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid maeterjale ning määrata võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide kat...
$ 3 5.0E-6 19.056626845863 50 5.0 50 I 704 272 704 320 0 0.5 I 752 272 752 320 0 0.5 I 800 272 800 320 0 0.5 I 848 272 848 320 0 0.5 w 752 272 776 272 0 w 776 272 776 336 0 151 504 408 504 456 1 4 5.0 151 560 408 560 456 1 3 5.0 151 616 408 616 456 1 2 5.0 151 672 408 672 456 1 4 5.0 151 1032 408 1032 456 1 3 5.0 151 984 408 984 456 1 3 5.0 151 936 408 936 456 1 3 0.0 151 888 408 888 456 1 3 5.0 151 832 408 832 456 1 3 5.0 150 736 408 736 456 1 2 0.0 152 784 408 784 456 1 2 5.0 w 776 336 552 336 0 w 552 336 552 408 0 w 776 336 944 336 0 w 944 336 992 336 0 w 992 336 1040 336 0 w 1040 336 1040 408 0 w 992 408 992 336 0 w 944 408 944 336 0 w 800 272 824 272 0 w 824 272 824 344 0 w 624 408 624 344 0 w 560 408 560 344 0 w 560 344 624 344 0 w 624 344 824 344 0 w 824 344 888 344 0 w 888 344 888 408 0 w 888 344 1032 344 0 w 1032 344 1032 408 0 w 848 272 872 272 0 w 872 272 872 352 0 w 872 352 984 352 0 w 984 352 984 408 0 w 872 352 840 352 0 w...
docstxt/15410047618854.txt
docstxt/15419428706823.txt
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 6 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Kasutatud töövahendid: Katsekehad, kõvadus mõõtmis masin Töö kirjeldus: Duralumiiniumi keemiline koostis: Duralumiinium on alumiiniumisulam, mis sisaldab 2.2-5.7% vaske ja 0.2-2.7% magneesiumi. Al-Cu faasidiagramm: Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside kirjeldus: Duralumiiniumiga tehakse kahte asja. Kõigepealt karastatakse ja siis vanandatakse. Alguses enne karastamist on duralumiinium tugev (Al...
docstxt/15455736969556.txt
docstxt/12065328924785.txt
Suhkrulahuse masskontsentratsioon 0,04 0,0005 Lahusekihi paksus 2,00 0,0005 Põhiskaala vähima jaotise väärtus 0,5 Nooniuse jaotiste arv 25 Nooniuse täpsus 0,02 0,01 Katse nr. 0 1 1 0,08 7,38 7,30 2 0,00 7,44 7,44 3 0,04 7,34 7,30 4 0,02 7,28 7,30 5 0,00 7,30 7,30 6 0,02 7,26 7,24 7,31 0,054 [20] 91,417 0,055 kraad µ 3 Suhkrulahuse eripöörang: 91,417 ±0,055 Fruktoosi eripöörang 91,90 µ Tegemist oli fruktoosiga
docstxt/122812716917014.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega Signaalide mõõteseadmed Õppeaine ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Üliõpilane: Aruanne esitatud: .................................... Aruanne kaitstud: .................................... Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) 1. Voltmeetrite vearajad B7-37 ...
I I I t II I 4m '"C - {J,*u-r}L,fu-rur# m-ffi"#"-m"{ d# 4d$ff'h*ry-**r#&r*td:, gtrurru**"qro **** Wrs#teL ar^"e*i-eq- $14,, /a*$,{ne6.* 4a*n*+.q0" t. @, ...
$ 3 5.0E-6 1.500424758475255 50 5.0 50 150 1104 16 1200 16 0 2 0.0 150 1104 72 1200 72 0 2 0.0 150 1104 128 1200 128 0 2 0.0 150 1104 184 1200 184 0 2 5.0 L 968 0 888 0 2 1 false 5.0 0.0 L 968 112 888 112 2 1 false 5.0 0.0 I 968 0 1040 0 0 0.5 I 968 112 1040 112 0 0.5 w 1040 0 1104 0 0 w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 1...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) ...
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 8 KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA – LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo
Lineaarne Regressioon Nimi: Birgit Esimene graafik Perenimi: Albert y Grupp: IASB30 x Mõõtmiste algus: 10/18/2014 14:29 Mõõtmiste lõpp: 10/18/2014 14:38 Teine Graafik Uuritav metall: m2 x Uuritav pooljuht: p2 y Mõõtesamm: 10 s X-telg Y-telg X-telg Nr Temp. Metall (takistus Ω) Pooljuht Temp. K 1 10 283 42181 9664.6 0.003534 2 9 282 42181 9394.5 0...
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 ...
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 OT: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt kuivelemendi, kahe (või kolme) voolutugevusest ning sise- ja reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi ar...
Materjalitehnika E praktikum tehnokeraamika teemadel.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest lisanditest. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150…170C juures. Kuumutamisel kips kaotab osa oma veest. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujut...
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pi...
Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. V...
I PRAKTIKUM JUHEND (Õigusteadus) Ülesanne 1. Mine ÕISi (ÕIS2 versioon) ja registreeri end ühele või kahele ainele, mida sul oleks vaja läbida sügissemestri jooksul läbida, aga Sa pole neisse veel registreerunud. Ava oma õppekava ja tee kindlaks, kas ained, kuhu registreerisid (või oled varem registreerunud) on üleülikoolilised ained, kohustuslikud erialaained või hoopis valikained (või hoopis vabaained). Kirjuta siia, mis ainetesse registreerisid (või tegid seda juba varem) ja mis ainetüüpi need on: 1. Õppimine kõrgkoolis, üleülikooliline aine 2. Ühiskond ja õigus, kohustuslik alusaine 3. Ühiskonna uurimine ja analüüs, üleülikooliline aine 4. Riik, poliitika ja valitsemine, kohustuslik alusaine 5. Õiguse entsüklopeedia, eriala kohustuslik aine 6. Rooma eraõigus, eriala kohustuslik aine 7. Põhiseaduslikkuse järelvalve, eriala valikaine Kirjuta siia lühiselgitus, mis on õppekavast lähtudes antud ain...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Kompleksühendid töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valada ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust.
Tabel 5.1 m1=10,16±0,005 g Katse nr. s ± s, cm t, s t-tk, s (t-tk)2, s2 1,4596 -0,03552 0,001262 1,5824 0,08728 0,007618 1 30±0,5 1,4222 -0,07292 0,005317 1,4987 0,00358 1,3E-005 1,5127 0,01758 0,000309 tk 1,49512 Kokku: 0,014519 1,7115 -0,0103 0,000106 1,7251 0,0033 1,1E-005 2 40±0,5 1,6838 -0,038 0,001444 1,6679 -0,0539 0,002905 1,8207 0,0989 0,009781 tk 1,7218 Kokku:...
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 28.03.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5. Sulge...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKA INSTITUUT Üliõpilased: Kristjan Gildemann, Anneli Kaldamäe, Helerii Kalev ja Gert Kleemann. Töö teostatud: 9.02.2001 Õpperühm: LAP 41 Juhendaja ass. R.Kurel Aruanne esitatud: 4.05.2001. Töö programmiga Workbench Lab. töö nr. 1 Katseobjekt: Kasutatud seadmed: PC ja programm Workbench. 1. järku inertne lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/ f0*R*2, R = 1/f0*C*2, 1. f0 = 1 kHz 2. f0 = 0,1 kHz 3. f0 = 10 kHz 1. C = 1,59*10-9 = 1,59 nF 2. C = 1,59*10-8 = 15,9 nF 3. C = 1,59*10-10 = 159 pF 1. R = 100 k 2. R = 100 k 3. R = 100 k 1. järku forsseeriv lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/ f0*R*2, R = 1/f0*C*2, 1. f0 = 1 kHz 2. f0 = 0...
Informaatika II praktikum, variant 11., algoritm lahendamaks ülesannet nr 1. Eero Ringmäe (LAP 22) Mtrx Sisestus * * * * Mtrx dim_v, dim_h i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v dim_v, dim_h * * * 10? j:=1 .. dim_h mtrx[i , 1] :=min j:=1 .. dim_h j:=1 .. (dim_h 1) + - -- uus sisesta väljasta väljasta sisestus mtrx[dim_v, dim_h] ...
docstxt/123893907146093.txt
docstxt/12403060612081.txt
Matemaatiline pendel NR. l, m n t, s T,s T2, s2 g , m/s (g-g)2 ,m2/s2 g, m/s2 1. 0,70 20 33,856 1,693 2,86557 9,6438 0,028893 0,00745 2. 0,75 20 34,730 1,737 3,01543 9,8191 2,865E-005 0,00713 3. 0,80 20 35,847 1,792 3,21252 9,8311 0,0003029 0,00673 4. 0,85 20 36,770 1,839 3,38008 9,9278 0,0130009 0,00643 5. 1,00 20 40,046 2,002 4,00921 9,8469 0,0011024 0,0055 l= 0,0005 Keskmised: g= 9,8137 g= 0,00665 Füüsikaline pendel a= 0,536 NR. l, m n t, s T,s g , m/s 1. 1,420 20 37,262 1,8631 9,66158 2. 1,420 20 37,150 1,8575 9,71993 3. 1,420 20 37,294 1,8647 9...
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal- ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet...
docstxt/13624822386.txt
Praktiline töö nr 3 Otsing otsisüsteemis Google Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) kasutades erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Google otsing, täpsem otsing, muutmise aeg, sobiv faili tüüp. Tallinna Ülikool, ,,Üliõpilaste uurimistööd TLÜ Infoteaduste Instituudis", 2011 http://www.tlu.ee/files/arts/10081/Uurimf9fc2a4dffb0c82d1233228c91433a0b.pdf (26.09.12) 2. Leidke Eesti haridusasutuse saidilt dokument, milles on fraas e-õppe arendamine ja mis on uu...
docstxt/13900488882849.txt
Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A. Näitleja on ajastu lühikroonika, (helikassett), 1988 6. Liitotsing, aas...
1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1.3. Töö käik 1.3.1. Betoo...
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid ...