Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
docstxt/128681619421236.txt
docstxt/128708534533392.txt
docstxt/124145909134016.txt
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) ...
Jrk nr R(s), A1, mm A2, mm A3, mm A4, mm A1/A2 A3/A4 1 0 40 17 10 7 2.353 1.429 2 20 40 18 11 8 2.222 1.375 3 40 40 18 11 8 2.222 1.375 4 60 40 17 11 8 2.353 1.375 5 80 40 18 12 9 2.222 1.333 6 100 40 19 12 10 2.105 1.200 7 120 40 19 13 10 2.105 1.300 8 140 40 21 14 12 1.905 1...
docstxt/132309346136326.txt
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Mihkel Matson Teostatud: Õpperühm: IATB11 Kaitstud: Töö nr: 18 OT allkiri: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum veega Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus ved...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus...
docstxt/132309383836326.txt
docstxt/132309397736326.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) ...
docstxt/14585580422453.txt
Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine Uuritav element Normaalelement ´ Jrk nr. lAC l´AC 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC=............ l´AC=.............. ´=............... Kompensatsioonimeetod. 1.Potentsiaal-punkti potentsiaal on elektrijõudude töö laengu liikumisel punkti, kus potentsiaalne energia on null. El.välja potentsiaal näitab el.laengu potentsiaali laenguühiku kohta. Pinge-iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise, võrdustub enamasti potentsiaalide vahega. Elektromotoorjõud- iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudu...
docstxt/132309367036326.txt
27.Soojusjuhtivus 1. Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem ...
·Data analysis - Descriptive statistics annab kõik keskmised, min, max .. jne ·Alumine ja ülemine usalduspiir - = keskmine -+ usalduspiir ·T-test näited: kas autot omavate ja mitteomavate tudengite keskmised kehamassid on erinevad? Kas hinge kinni pidamise võime on meestel ja naistel erinev? Kas spordiga tegelevate ja mitte tegelevate tudengite keskmised kehamassid on erinevad? ·T- test läbi viimine: lisa vt PRAKS 4 ·Kõige pealt kopeeri vajalikud grupid eraldi ja kõrvuti, seejärel sorteeri, et sarnased oleks järjest. Seejärel pane paika hüpoteesid: H0: ...... on sarnased; H1: .....on erinevad. Seejärel teha F-testi hüpoteesipaar, kui on tegemist sõltumatute gruppidega.H0: ...varieeruvus on sarnane; H1: varieeruvus on erinev. Kui F-testi tulemus on suurem kui 0,05=H0 ja tuleb teha võrdsete dispersioonide t-test T-test(aray1;array2;2;2). Kui
Kontrollida seose olemasolu 4.Regresioon analüüs Prognoosida ühte tunnust teise 2 pidevat arvutunnus järgi. Regresioonivõrrandi olulisus 5.Dispersioon Keskmiste erinevus mitmes Pidev arvtunnus- keskmised, analüüs grupis (üle 2) Tunnus, millel on vahe väärtused (üle 2) Praks 3- Kirjeldav statistika. Arvkarakteristikute leidmine funktsioonide ja protseduuri Descriptive Statistics abil. Usalduspiirid (protseduur Descriptive Statistics) Vaatluste arv- f- Statistical- Count Keskmine väärtus - =AVERAGE(Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat) Mediaan - =MEDIAN(Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat) Standardhälve - = STDEV.S (Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat) Minimaalne väärtus - =MIN(Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat)
Jrk R s, A1, A 2, A3, A4, A1/A2 A3/A4 1 3 eksp teor nr. mm mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine Jrk nr. R s, N l, cm M, t, ms Teksp, ms Tteor, ms ms/cm 1. 2. 3. 4. 5. Vabad võnkumised 1. Vabad võnkumised-ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvad võnkumised. Nad sumbuvad, sest võnkeringis esineb aktiivtakistus, aktiivtakistusel eraldub võnkumiste käigus soojus ja energia võnkeringis väheneb. 2. Elektromagnetilised võnkumised-võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. 3. Induktiivsus-vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Magnetvälja asendi muutus vooluringi suhtes ...
(„Loomade maailm“ autor: Jean-Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Terviseprobleemid Lonkamine esineb piimakarjade loomadel üsna tihti. Lonkamine on peale mastiiti ja sigimishäireid tähtsuselt kolmas terviseprobleem. Loomadel kaasneb lonkamisega valu ning piima toodangu langus. Tüüpilised haigused on Talla verevalumid, Krooniline laminiit, Valgejoone haigus, Tallahaavand, Varvaste vahenaha põletik, Varbanaha põletik, Keerdunud sõrad. (Eesti Maaülikool, J. Praks, V. Poikalainen, J. Ahokas, Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus) http://mangukoobas.delfi.ee/id/7/action/full_media/media_id/202304/ 1.2 GUERNSEY 1.2.1 Päritolu Guernsey lehm on pärit Guernsey saarelt, La Manche'i rannikust veidi eemal Prantsusmaal. 930 aastat pKr saatis hertsog Robert Normandia sõja munkade krupi saarele loodust uurima ja maid kaitsma. Tagasiteel viidigi prantsuse lehm maismaale. (http://www.ansi.okstate.edu/breeds/cattle/guernsey) 1.2.2 Iseloom
Referaat Autor: Riini Kose 10b Juhendaja:Marika Kaasik Tartu 2014 Mis on motivatsioon? V.Murutar on öelnud: Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. (Kütt 2005) Ardo Praks arvab: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vikipeedia ütleb: Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub
Verbi sufiksid Sufiks asub ma-infinitiivi tunnuse ees. Väljapoole suunatud tegevus: -ta pai-ta-ma -sta lõbu-sta-ma -nda sooje-nda-ma -lda uhke-lda-ma Enesekohane sufiks: -u kõhn-u-ma -ta+u = tu naka-ta-ma/naka-tu-ma -sta+u = stu tõe-sta-ma/ tõe-stu-ma -nda+u = ndu ete-nda-ma/ete-ndu-ma -lda+u = ldu vee-lda-ma/vee-ldu-ma Protsessi märkiv sufiks: -ne kalli-ne-ma Loodushääli märkivad sufiksid: -ise koli-ise-ma -ata praks-ata-ma Teisi sufikseid: -tse teravmeeli-tse-ma -le suht-le-ma -tle(-tele) nalja-tle-ma/ nalja-tele- ma -skle mõti-skle-ma Harvemad sufiksid: -i lonk-i-ma -ki oh-ki-ma -gi mää-gi-ma -ku hau-ku-ma -gu näu-gu-ma
Heino Eller Vivian Praks 11b Elulugu Sündinud 7.märts 1887 Tartus Eesti helilooja pedagoog Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajatest Haridus ja töö 1907 lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu ...
Mida peetakse silmas, kui räägitakse sõlmimis- või sidumisprobleemist taju-, ja tähelepanu- ja teadvuseuuringutes? Too ka näide! Sõlmimis- või sidumisprobleemiks taju-, tähelepanu- ja teadvuseuuringutes nimetakse olukorda, kus ajul on vaja ühe või mitme objekti kohta samaaegselt vastu võta mitu erinevat signaali nende tunnuste kohta ning need siis ajus "kokku panna" (Bachmann, 2014). Näiteks, kui meile tuleb tänaval vastu kaks autot, mis mõlemad on eri värvi ja eri stiili, siis kuidas see nägemus esineb meie ajus? Veel enam, kuidas suudab aju salvestada nähtu, kuna tegemist on liikuvate objektidega? Selle teada saamiseks peaksime suutma vastata, et kas ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus ehk informatsiooni kokkusõlmimine? (Luiga, 2008). Selleks on vaja teadvustada endale neuronite tööd ajus ning nende võimet informatsiooni kodeerida ühtseks teadmiseks. Kindlasti tuleks ka arvestada tõsiasjaga, et aktiivne tegevus toimub aju er...
VIIMSI KESKKOOL Margit Praks 11.c MAA MAGNETVÄLI Ettekanne Viimsi 2008 Sisukord Lehekülg 1. Sisukord.................................................................................................................... 2 2. Sissejuhatus............................................................................................................... 3 3. Maa magnetvälja mõju.............................................................................................. 3 4. Maa magnetvälja suund............................................................................................. 4 5. Magnetvälja muutumine............................................................................................ 4 6. Kompass ...........................................
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Illustreeritud õppematerjal põhikoolile Uku Praks Kehra Keskkool Kehra 2002 Süstemaatika alused Sarnaseid tunnuseid vähe, Kõik elusolendid on Maa arengu vältel Riik vaid kõige põhilisemad ürgsetest esivanematest arenenud, pidevalt täiustunud ja on suuremal või vähemal määral suguluses. Mida lähemalt on liik teisega sugu- Hõimkond luses, seda enam on neil sarnaseid tunnuseid. Teadust, mis uurib organismidevahelisi
RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja, sest kaotab heemi (ilma tsütokroomC-ta jäävad elektronid seisma, tekivad radikaalid) läbib rida kaspaase (mis on apoptoosi algatajateks ja läbiviijat...
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on t...
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub
juhtunud, Indreku sisetunne ütles, et tänane päev tuleb kuidagi erinev. Nende hurtsikut polnud külastanud mitte ükski hing peale nende endi, peale seda, kui nad noorukid politseile üle andsid. Nüüd, kui päike oli juba tund aega ühel kohal seisnud ja mitte liikunud, sammus üleni valges riietuses väiksemat kasvu mehike nende hurtsiku poole,ta tuli valguse poolt, algul ei näinud teda keegi, aga kui mehike oksale astus ning vali praks kostus, keerasid koheselt kõik enda pead mehikese poole ning jõllitasid teda suu ammuli, sest nende kodupaika polnud mitte keegi nii ammu külastanud. Indrek, kui rühma liider, sammus mehikesele vaikselt lähemale ning küsis: „Kes te olete? Kas me saame teid kuidagi aidata?“ Indrek nägi seda muiet, mis tekkis mehe näole, kui ta oli teist küsimust kuulnud, ta oli segaduses. Äkitselt lausus mehike: „Teie mind aidata? Mina ei vaja abi, aga teil on seda küll hädasti vaja
Motivatsioon TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Tervisejuht Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abi...
"Pea suu!" Helga Nõu Tegelased: Tiina, Ville, Sven Allan, Ingrid, Ralf, Cilla, Marika, Joakim ja teised õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja paljud teised. Peategelane: Tiina Karman oli 15-aastane eesti tüdruk, kes käis Rootsi koolis. Tüdruk oli iseloomult hoolitsev ja kohusetundlik. Ta elas koos ema, isa, tüütu venna ja talle väga tähtsa olendi - Oskariga. Oskar oli nimelt tema hamster. Tiinal oli ka sõbranna, kelle nimeks oli Anna. Tiina oli armunud ühte Ralfi, kes oli temast kõvasti vanem ja töötas ühes loomapoes abilisena. Probleemid: Tiina muretses väga oma välimuse pärast. Ta oli 176 cm pikk ja seejuures klassi kõige pikem tüdruk. Ta oli isegi oma klassi poistest pikem. Selle tõttu kutsuti teda lipuvardaks. Veel oli Tiinal mure oma nina pärast. Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Kuid Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud nimelt o...
(odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus) Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks)
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võiva...
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne..................
Page 569; 587 589. · Terviseportaal, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=782 http://www.inimene.ee/index.php?disease=k&sisu=disease&did=354 · T. Keistinen, 1996. Üldarsti käsiraamat: Hingamiselundite haigused. Medicina, Tallinn. Lk 172 177; 181 183. http://medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1 · Ü. Ani., K. Kisand., H. Leesik., L. Praks., K. Prikk., J. Vahtramäe. TÜ Kopsukliinik. Pulmonoloogia lühikursus. ATLEX, Tartu 1996. Lk 46 - 50.
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks.
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM NAISTEMOOD 60-NENDATE ESIMESELPOOLEL Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust
mis? missugune? Kui palju? (meie, niisugune, mõni). 5.Tegusõnad- küsimused mida tegema? Mida teeb? Jne. (lugema , naerab, otsis). 6.Määrsõnad- Küsimused millal? , kui kaua? , kus?, kuhu? , kuidas? mil määral? (eile, kaua, eemal, pikkamisi, veidi). 7.Kaassõnad- kuuluvad nimisõna juurde, omaette küsimusele nad ei vasta, nt kapi) taga, (maja) juures, pärast (tunde) , mööda (teed). 8.Sidesõnad- omaette küsimusele ei vasta nt ja, ega, aga, ning. 9.Hüüdsõnad on nt oi, kõtt, praks, tikk-takk, ka nemad ei vasta omaette küsimusele. Suur ja väike algustäht Isikunimi: Jaan Kross Ettevõte, ühenduse nimi: Swedbank AS, OÜ Puit ja Liim Kohanimi: New York, araabia maad!!! Perioodilise väljaande nimi: Õhtuleht, Pere ja Kodu Auhinna nimi: Suure Vankri auhind, Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, Maarjamaa Risti orden Kauba nimi: kakao Meie Mark Ürituse nimi: Pimedate Ööde festival Ürituse nimetus: maailmameistrivõistlused, laulupidu
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
