Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: *võib olla nii fraas kui ka terviklause *ei ole liiga pikk *osutab teksti tuumale *hoidub hinnangutest *pealkiri on metafooriline ja/või tabav *pealkiri on s...
Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks. Nende kohaselt pealkiri: võib olla nii fraas kui ka terviklause ei ole liiga pikk osutab teksti tuumale pealkiri on metafooriline ja/või tabav pealkiri on sobiv ja üldistav hoidub hinnangutest 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus") Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte (,,Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?") 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte. 3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt (,,Aeg ja inimene"). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse.
● paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Leheküljenumbrid asuvad lehekülje all keskel. Tiitelleht võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid sellele ei märgita. 7 Töö osi (uus pealkiri, sisukord, sissejuhatus vms) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Pealkirjad joondatakse lehekülje vasakusse serva. Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. ● Esimese astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 16 punkti, rasvases kirjas. Pealkirja ette jätta täiendavalt 48 punkti (4 tähekõrgust) vaba ruumi. ● Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi
· Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täienditega ühendites (Tartu murre, Rooma õigus, Austria õlu, Hiina köök, Soome kelk, Rootsi laud, Inglise miil, Uurali keelkond, Kaukaasia keeled) NB! Varem kirjutati liiginimed väikese tähega nüüd suurega!!! · Isikunimi suure tähega ka isikunimelise täiendiga ühendites (Napoleoni kook; Gregoriuse kalender) · Ajaloosündmused (Esimene maailmasõda; Teine maailmasõda) · Teoste pealkirjad, sarjad, rubriigid, tele- ja raadiosaadete pealkirjad (,,Juhansoni reisid"), liigisõnad väikesega · Avastajate, leiutajate ning muude ajalooliste kuulsuste nimed kirjutatakse suure tähega ka üldlevinud väljendites (Noa laev, Ohmi seadus) · Juriidilistes tekstides President suure tähega · Mõisted territoorium, jõed, piir, rahvaarv, hümn, lipp, vapp, kodanik, kodakondsus,
Praktikum Juhend 1. Salvesta fail nimega. 2. Määratle lehekülje veerised : üleval – 2; all – 2; vasakul – 3; paremal – 1,8. 3. Pane kogu teksti kirjastiiliks Arial suurusega 12pt ja reavaheks 1,5. 4. Enne ja pärast lõiku jäta 6pt vaba ruumi. 5. Kõik tekstid, mis originaaltekstis on sinist värvi, on pealkirjad, millistele pead andma järgmise vormingu: Pealkiri 1, Arial, 14pt, joondus keskele. 6. Kõik pealkirjad algavad uuelt lehelt. 7. Paiguta kõikide lehtede ülaserva keskele tekst “elas kord mutionu kellel polnud kodu” ja alla paremale nurka lehekülje numbrid. 8. Lisa teksti lõppu vabalt valitud lõikepilt ja joonda see keskele. 9. Moodusta teksti ette automaatne sisukord. 10. Salvesta fail. Tekst Karu käib mesipuude kallal nagu sööklas
8. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Jah, leidub. Leidsin „Toimetamine : kas looming või tsensuur“. Autor: Maarja Lõhmus Märksõna: raadioajakirjandus Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine elektronkataloogist ESTER (http://www.ester.ee/search~S1*est) 9. Mitu venekeelset sotsiaalhoolekande alast perioodikaväljaannet on Tartu raamatukogudes? Esitage pealkirjad. Kuus perioodikaväljaannet. Pealkirjad: „Tervis, töö- ja sotsiaalelu [Elektrooniline teavik] = Health, labour and social life in Estonia = Здоровье, трудовой и социальный сектор”, “Здоровье, трудовой и социальный сектор ...”, “Социальный сектор в цифрах”, “Региональный мониторинговый доклад”,
2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette
2. Võrdle (võrdle sarnaste nähtuste/probleemidega); 3. Analüüsi (analüüsi otstarvet ja eesmärki); 4. Sünteesi (seosta teiste nähtuste/probleemidega); 5 5. Rakenda (nimeta kasutamise võimalusi); 6. Argumenteeri (põhjenda nähtuste olemust). TEKSTI PEALKIRI Tekstide pealkirju võib jagada teemade liigituse järgi : 1. Pealkirjad, mis eeldavad teadmisi: ,,Eestlased II maailmasõjas", ,,Tammsaare romaani kirjanikuna". 2. Pealkirjad, mis eeldavad ühiskondlike probleemide tundmist: ,,Noorte probleemid tänases Eestis." 3. Pealkirjad, mis eeldavad isiklike kogemusi: ,,Sport minu elus", ,,Üksi iseendaga". 4. Pealkirjad, mis ühendavad endas teadmise ja kui ka isiklikud kogemused: ,,Internet maailm läbi lukuaugu". Tuumsõna(d) pealkirjas
..................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö keel........................................................................................................................8 4.2.1. Lühendid tekstis....................................................................................................8 4.2.2. Arvud tekstis...................................................................................
1) tööteema pealkirja sõnastus; 2) aktuaalsuse sõnastus; 3) uudsuse sõnastus; 4) töö eesmärgi üks ja ühene üsna täpne ning viimistletud sõnastus; 5) ülesannete loetelu; 6) probleemi sõnastus. Selles näidatakse ka kavandatava kirjaliku töö esialgse sisukorra, põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste (numbrilise viitega esitatult kasutatakse ainult sõna jaotis, näiteks jaotis 1, jaotis 1.3, jaotis 2.2.13) järjestus ja pealkirjad. Töökava on sisukorra koostamise aluseks. Edaspidises töös on soovitav töö pealkiri kirjutada koostatud sisukorraga mustand lehe alumisele osale, et seda töö koostamise käigus korduvalt vaadates järgida. 1.4. Andmete kogumine ja töötlemine Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod. Ankeetmeetod on suhteliselt tihti kasutatav andmete kogumise meetod. Seda
Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna
Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940- 1941) ; Sakala (1941-1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950); Tee Kommunismile (1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta. Ajavahemikus 2004-2014 on ilmunud 10
Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Meri. Tallinn : Eesti Raamat, 1973 (Tallinn : Punane Täht) 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte “Sakala”? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? Panin otsingus Sakala ajaleht ja leidsin, et see on Viljandi maakonna päevaleht. Jätkab ilmumist pealkirjaga Sakala 1988. a. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940- 1941) ; Sakala (1941-1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950); Tee Kommunismile (1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta. Ajavahemikus 2004-2014 on ilmunud 10
tüdruku süütuse röövimisest ) Raamatukogud Viljandi Linnaraamatukogu; ilmumisaasta 2013; laad trükitud raamat ; sari - valga 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri Ahvide planeet 3. Milliste maakondade raamatukogudest võib leida ajalehte "Sakala"? Mis aastast alates see ajaleht ilmub? Mis nimede all ta veel ilmunud on? Mis aastast on kättesaadav võrguväljaanne? 1. asutanud C. R. Jakobson 1878. a 2. Pealkirjad: Sakala (1878-1940) ; Punane Täht (1940-1941) ; Sakala (1941- 1944) ; Uus Sakala (1944) ; Sakala (1944-1950) ; Tee Kommunismile (1950- 1988; Sakala (1988- 3. Sakala [Online], 1998-, 4. Viljandimaa; Tartumaa; Harjumaa; Raplamaa 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? 10 raamatut 1. Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? / 2005 2. Kõrven, Tiiu-Reet Dokumendihaldus / c2006 3
IMPRESSIONISM JUUGEND SÜMBOLISM/ FOVISM EKSPRESSIONISM RAHVUSROMANTISM Veergude pealkirjad Nende mõjutaja Teema/sisu Maanakse seda, mida Ornament Kunst, saladuslik, elu, Sisu pole, positiivsus Kurjus, negatiivne nähakse vabaõhumaal eksistentsiaalsus/ Kanvusega seotud, ajalugu, loodus, müstika
4 5 3.Lõigu vorming Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu >valin Lõik > Rööpjoondus, lõigu vahed, rea vahe(samm) , enne ja pärast lõigu vahe 6p 6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir) Panen kursori panna pealkirja ette ja siis vajutan > Ctrl + Enter 7 5.Lehekülje numbrid Vajutan Lisa> sealt lehekülje numbrid> valin numbri paigutuse 8 6.Automaatne sisukord Määran ära pealkirjad (avaleht) Panen kursori sinna kuhu soovin sisukorda asetada > Viited ja sisukord > sisukorra uuendamiseks 9
Kooli nimi PEALKIRI Töö nimetus (referaat, essee vms) Nimi: Aasta Töö osad (kõik algavad eri lehtedelt): Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad (kui on) Kõigepealt kogu tekst kirja, alles siis vormistus, nii on kergem. Teha ära tiitelleht, jätta üks tühi leht, selleks klikkida teise lehe kõige esimesele reale ja Insert -> Break -> Page Break Edasi tekst, kui see on valmis, vormistus. Ja kõige lõpus sisukord. Teksti suurus 12 (v.a pealkiri) Times New Roman Reavahe 1,5 (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Line Spacing 1,5) Kahepoolne joondus (Ctr + A -> Format -> Paragraph -> Alignment -> Justified) Leheküljenumbrid alates teisest lehest (Insert > Page numbers > Bottom of Page, Centered ja linnuke ,,show number on first page" eest ära!) Pealkirjad -> Heading 1 (Alates sissejuhatusest) Lõikude vahele üks tühi rida Alles s...
Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg Mexico,Yucatan,Provence Chrionico,Mallorca,Livingo Uued maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Figuratiivne Abstraktne
* Tee üleühe sõnad korraga rasvaselt. * Jooni alla kahe punase joonega * Joonin alla ainult selle lause sõnad! * Joonin alla punktiirjoonega! * Sellele reale tõmban joone peale! * Peida see lause ära! * See lause on tumesinist värvi * N e n d e t ä h t e d e v a h e o n 6 p t * SIIA SUURTÄHED * See on pisikene kiri, ainult 6 punktine * Dokumendi kiri on alati suurusega 12 * Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti * Pealkirjad on alati 16 punktilises kirjas * Aga tõeliselt suur on 24 punktine kiri See on kõige * suurem. (mitte maksimum) * Muuda Font Courier New stiiliks * * Vee keemiline valem on H2O (muuda indeksit) * 1 m3 = 1000000 cm3 * 32 = 9 * (a+b)2=a2+2ab+b2 * Selle lause taust...roheline :)
(Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: AvalehtLõik Avaleht LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed) vahed) 8. Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus uus peatükk, kokkuvõte, kirjanduse loetelu) alustada uuelt leheküljelt. Kõik pealkirjad kirjutada kirjatüübis Arial paksus kirjas arvestades täiendavalt järgmiste nõuetega: · Esimese taseme (peatükkide) pealkirjad kirjutada suurtähtedega (suurtähtkiri) kirjasuurusega 16 punkti, vahe enne ja pärast pealkirja 12 punkti ja pealkiri paigutada rea keskele. Esimese taseme pealkirjad algavad alati uuelt leheküljelt. Esimese taseme jaotiste ees on numbrid1., 2., 3. jne. .(Office
vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009 ,,Viimane Monogaamlane" 2011 ,,Paleontoloogi päevaraamat" 2013 ,,Kohtumised" 2017 "paleontoloogi päevaraamat"
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele
Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem) ● Kellad (klaver) ● Liblikas (klaver) ● Männid (viiul) ● „Koit” https://www.youtube.com/watch?v=_vi3LO35TxQ ● „Liblikas” https://www.youtube.com/watch?v=H8ib759TXmY ● „Männid” https://www.youtube.com/watch?v=omXdM86-JC0 Tänan Kuulamast!
1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3 • Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku ilma taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2. Kaldkirja kasutada võõrkeelsetel tekstidel, valemitel, sümbolitel ja tsitaatsõnadel. 1.1.3 Automaatse sisukorra loomiseks tuleb vormindada pealkirjad järgmiselt: Vorming Pealkiri 1 Pealkiri 2 Pealkiri 3 font Calibri Calibri Calibri fondi laad paks suurtähtkiri paks paks suurus 16 p 14 p 12 p joondus keskele vasakule vasakule
8. etapp Uurimistöö kaitsmine. 5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte
2. koha- ja ehitisenimed, 3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), 4. riigi- ja osariiginimed, 5. perioodikaväljaannete nimed, 6. ajaloosündmuste nimed, 7. autasunimed, 8. üritusenimed, 9. kaubanimed, 10.sõidukinimed jm nimed. Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures. Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: 1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad, 2. pealkirjalaadsed üritusenimed, 3. sordinimed. Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust, mis ei ole nimed.
Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6. Kirjeldada iiri saagasid. koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. Tuntuim „Ossiani laulud“. 7. Kirjeldada islandi eepikat. Kuulsaim kogumik „Vanem Edda“, Tegu on 19. Mütoloogilise ja kangelaslauluga. 8. Nimetada keskaja üks iidsemaid käsikirju. Anglosaksi eepos „Beowulf“. 9. Nimetada hispaania, prantsuse, saksa kangelaslaulude pealkirjad Hispaania: „Laul minu Cidist“ Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14
1. nimeta 2 esimest eesti laulu ja mänguseltsi 1)vanamuine 1865 2)estonia 1865 2. 1 õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid,nimi,kus asutati,esimesed kasvandikud asjaarmastajad heliloojad. Janis Cimze seminal 3. kus tekkisid 1eesti laulukoorid,1 pasunakoor (dirigent)? Esimesed laulukoorid tekkisid 19.sajandi 20-ndatel aastatel,koolides 4. kus ja millal toimus 1 teadaolev la . kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust. 1)kungla rahvas 2)oh l...
Soovi korral lisa pressitud küüslauku, hakitud sibulat, kappareid või soolakurki. Vormi kätega biifsteek, aseta taldrikule, vajuta keskele lohk ning pane sinna toores munakollane. Võid kaunistada hakitud punase sibula, ansoovise ja soolakurgiga. Serveeri röstitud või praetud saiaga. Retsept mõeldud neljale. inimesele. 6. Tavaline tekst kirjutatakse suurusega 12, Times New Roman - Tere 7. Pealkirjad kirjutatakse Arial fontiga (Suurused on 24, 16, 12) - Pealkir3 Pealkiri2 Pealkiri 1 8. Sõna vahel asetatakse tühimärk. Mädanenud banaan. 9. Enne ja pärast mõttekriipsu () asetatakse tühimärk () Haritud, lahke ja tark - selline peaks iga õpetaja olema. 10. Sidekriipsu () eest ja päarast tühimärk ei asteta Aasta-aastalt, Lõuna-Euroopa, C-vitamiin. Kirjuta kuidas sisestada erineva klaviatuurist trükisümboleid
Eneseanalüüs Oleksin raamat: „Üksilduse kummalised teed.“ Tihti mind ei mõisteta ja raske on leida uusi tuttavaid, kuna olen omaette hoidev. Raamatus on palju halle toone, kurba ning raamatu lõpu poole positiivset juttu. Raamatus on sellised pealkirjad: enda paremini mõistmine, oma mina leidmine, olevikus elamine, terviklikuma elu elamine, rahu leidmine, kuidas teistega kergemini suhelda, julguse leidmine ja üksildusega võitlemine. Igaüks meist on loodud ühtekuuluvuse jaoks ja kõigil on õigus täisväärtuslikule elule. Kui kirjutaksin raamatut, siis teemad, mida välja tooksin oleks oma kogemuste kirja panemine ja enda sisemiste deemonitega võitlemine ning lahenduste leidmine.
Sinu töö pealkiri!!! Marilis Kirotar 8 A Juhendaja: Marilis Kirotar Teema valiku põhjendus • (See ei ole kohustuslik slaid, võid öelda kaitsekõnes esimese slaidi juures) • NB! Miinimum kirja suurus on 28, soovitan kasutada Times New Roman fonti • Pealkirjad kindlasti suuremalt kui tekst • Teksti suurus, font läbi kogu esitluse peab olema ühesugune Aktuaalsus, suunatus ja läbiv teema • Sport on oluline • TKG õpilastele • Keskkond ja jätkusuutlik areng Töö eesmärgid: • Töö eesmärgiks oli vaadelda Lasnamäel elutsevaid linde • Valmistada puidust linnumaja • (Need on lihtsalt näited, lähtu oma tööst!!!!) Allikad • NB! Siia ei pea kirjutama kõiki kasutatud allikaid Töö jagunemine • Esimese peatüki nimi
Vormindatav tekst eelnevalt märgistada! · kirja suurus 12 pt Format Æ Font... Æ Size Æ 12 Æ OK · reavahe 1,5 Format Æ Paragraph... Æ Spacing Æ Æ Line Spacing Æ 1.5 lines Æ OK · kirjastiil Format Æ Font... Æ Font Æ · tekst Times New Roman püstkiri Æ Times New Roman Æ · pealkirjad ja tabelite päised Arial Æ Arial Æ Æ OK · rööpjoondus (kahepoolne) Format Æ Paragraph... Æ Alignment Æ Justified · taandrida 1 cm või Format Æ Paragraph... Æ Indent Æ Special Æ First line Æ by: Æ 1 cm Æ
SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade lõputöö vormistamise põhimõtetest. 3 Helen Vaku shokolaadi tooted 1. TEHNILISED NÕUDED Töö vormistatakse A4 formaadis (210x297 mm), ühepoolses väljatrükis, kirja suurus 12 punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti.
Lõputöö Kahe käiguline pidulik lõuna aruanne Vana- Vigala 2011 1 SISUKORD 1. MENÜÜ.................................................................................................3 2. MENÜÜ PÕHJENDUS..........................................................................4 3. Kirjastiil Times New Roman......................................................5 4. Pealkirjad joonda vasakule küljele...............................................6 5. Pealkirjad nummerdada (v.a Sisukord)..........................................7 6. Pea meeles, et iga peatükk algab uuelt lehelt (k.a menüü põhjendus).......8 2 1. MENÜÜ Pearoog Ahjuliha köögiviljadega
ja CTRL + I) abil hoiate aega kokku, sest ei pea vormindusfunktsioonide kasutamiseks iga kord liikuma akna ülaservas asuvasse menüüsse ,,Avaleht". Pealkirjalaadide kasutamine hõlbustab tööd Selle osa pealkiri (,,Pealkirjalaadide kasutamine hõlbustab tööd") näeb välja nagu muudki selle dokumendi pealkirjad, aga sellest pole niipalju kasu. Selle vormindamiseks on kasutatud fondisätteid (font, suurus ja värv), samal ajal kui teised pealkirjad on vormindatud pealkirjalaadi (täpsemalt laadi Pealkiri 1) abil. Kas näete väikest kolmnurka, kui hoiate hiirekursorit nende pealkirjade kohal? Saate ahendada ja laiendada kõike, mis pealkirja alla kuulub, see on nagu liigendus. Aga see pealkiri ei
b) leiab ristküliku maksimaalse pindalaga, toob ta esiplaanile, kirjutab vastavatesse lahtritesse selle ristküliku omadused ja muudab ta värvi punaseks (punase värvi kood on 10). Kõikide ristkülikute läbi vaatamiseks kasutada korduslauset For Each...Next, kusjuures tuleb kontrollida, et jooksev objekt on ristkülik, aga mitte, näiteks, käsunupp. Protseduuri kirjutada sama lehe objektimoodulisse. Lisaülesanne Koostada programm tabeli puhastamiseks nii, et alles jääks ainult pealkirjad. Koostada programm kujundite suuruse ja värvi muutmiseks, kasutades juhuarve. juhuarvude vahemik valida ise. Leia suurim! Muuda
Kuidas otsite? Millega on tegemist? Kelle idee see on? Millal see on sisestatud? 6) Kas veebikeskkonnas leidub ettepanekuid tsensuuri kohta/teemadel? Kui jah, kui palju ettepanekuid leiate, kelle ettepanekud need on ja milline on nende sisu? Kuidas otsite? Sekretär.ee veebikeskkond - http://www.sekretar.ee/ 7) Millega on tegemist? Milliste teemade kohta leiab infot? Kust ja kuidas leiate? 8) Leidke artikleid palgasüsteemi kohta. Kuidas otsite? Mitu leiate? Tooge välja pealkirjad. Nimi: Õpperühm: 9) Kas olete sellesse veebikeskkonda varem sattunud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Information Research ajaveeb - http://info-research.blogspot.com/ 10) Millega on tegemist ja kes on ajaveebi looja? Kust ja kuidas leiate? 11) Millal on tehtud esimene postitus? Millest see on? Kust ja kuidas leiate? 12) Millal on tehtud viimane postitus? Millest see on? Kust ja kuidas leiate?
Kuidas otsite? Millega on tegemist? Kelle idee see on? Millal see on sisestatud? 6) Kas veebikeskkonnas leidub ettepanekuid tsensuuri kohta/teemadel? Kui jah, kui palju ettepanekuid leiate, kelle ettepanekud need on ja milline on nende sisu? Kuidas otsite? Sekretär.ee veebikeskkond - http://www.sekretar.ee/ 7) Millega on tegemist? Milliste teemade kohta leiab infot? Kust ja kuidas leiate? 8) Leidke artikleid palgasüsteemi kohta. Kuidas otsite? Mitu leiate? Tooge välja pealkirjad. Nimi: Õpperühm: 9) Kas olete sellesse veebikeskkonda varem sattunud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Information Research ajaveeb - http://info-research.blogspot.com/ 10) Millega on tegemist ja kes on ajaveebi looja? Kust ja kuidas leiate? 11) Millal on tehtud esimene postitus? Millest see on? Kust ja kuidas leiate? 12) Millal on tehtud viimane postitus? Millest see on? Kust ja kuidas leiate?
Kui tekst ei mahu ühele slaidile ära, siis tee mitu slaidi (nt 6.1 paljunemine, 6.2 arenemine jne) Kui lisad linke videolõikudele, siis pead enne ettekannet proovima, kas need töötavad Salvesta ettekanne soovituslikult .ppt failina (võib ka lisaks veel .pdf failina) Natukene vähemoluline, kuid siiski oluline Slaidid peavad olema kergelt loetavad ei soovita tumedal taustal heledat kirja Kirjasuurus peab olema lugeja jaoks nähtav Joonistel on allkirjad, tabelitel pealkirjad Igasugustesse eriefektidesse tuleks suhtuda mõistlikult (mitte üle pingutada) jne Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata 2. Iseloomulikud tunnused Siin kirjeldad looma peamisi ja huvitavaid tunnuseid 3. Levik ja arvukus Siia pane võimalusel kaart, kus on näidatud looma levikualad 4. Elupaik ja viis Siia kirjutad, milliseid elupaikau loom peamiselt eelistab 5.Toitumine Millest toitub? Kuidas toitub? Kas vastsed toituvad teistmoodi? 6. Paljunemine
4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele
Liszt 1811-1886 Sündis Ungaris, 9-aastaselt esimene kontsertturnee. Õppis Viinis, hiljem Pariisis. Reisis peaaegu kõigis Euroopa riikides oma kontsertidega. Asus elama Weimari, kus ta tegutses klaveripedagoogina ja oli Weimari ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent. Lõi uue klaveri mängustiili- orkestraalne klaver- paneb klaveri kõlama nagu orkester. Looming: pearõhk sümfoonilisel- ja klaverimuusikal. Oli programmilise muusika pooldaja. Ta sümfoonilistel teostel on programmilised pealkirjad: ,,Faustisümfoonia", ,,Dante-sümfoonia" Lõi sümfoonilise poeemi: 13 poeemi nt ,,Prelüüd" 2 klaverikontserti vokaalsümfoonilistest suurteostest 2 oratooriumi, mess ja reekviem. Klaveriteostest (enim) sonaate nt: ,,Faustisonaat" 19 Ungari rapsoodiat (osa töötles ümber ka orkestrile) hispaania rapsoodiad Palju klaveripalade tsükleid nt."Armuunelmad" klaverietüüdid (tehnilised) transkriptsioon nt: Schuberti ,,Teele" Lisaks veel fantaasiaid ja laule.
............................................................... 3 3.1.3.Külmakindluse määramine.............................................................. 3 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus..............................................................3 3.3. Katsetulemused..................................................................................... 3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. Pealkirjade näide: 2 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid
teksti. Lõigu viimast, poolikut rida ei või viia järgmise lehekülje algusesse. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Uuelt leheküljelt algavate töö esimese astme pealkirjade ja järgneva teksti või teise taseme pealkirja vahele tuleb jätta tühi rida, samuti pealkirja ja sellele eelneva teksti vahele. Kolmanda ja neljanda taseme pealkirjad järgnevad nii tekstile kui ka eelmise taseme pealkirjale tavalise reavahega, samuti on tavaline reavahe nende ja järgneva teksti vahel. Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata
Sellest ooperist on säilinud palju eri versioone, esimene 1869st, aga ettekanti 1980 Estonias. 1988 on Estonia sama etendusega Pariisis. Ta oopereid on ümbet töötanud Korsakov ja sostakovits. Tuntud ooperid on veel 'Sorotsitsõ aastalaat', 'naisevõtt'. Klaverimuusikas on kindlasti olulisemaks klaveritsükkel 'Pildid n'ituselt'-10 pilti mida ühendavad' jalutuskäigus'. Loodud 1874. Sellel aastal korraldati Peterburgi Kunstide Akadeemias ta sõbra V.Hatmanni töödest näitust. Mõned isel. Pealkirjad tsüklist: 'Kiievi väravad', 'Kaks juuti', 'Limoges' turg'. Selle tsükliorkestreeris maailmakuulsaks M.Ravel. Koos Debussyga et tuua välja Mussorgski ebasoosingust Venemaal. Ta oli eelkõige muusikaline portreist ja dramaturg ning psühholoogiline realist. Oma loomingus eemaldub ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus ja mida tema kaasaegsed tõlgendasid kui harimatusest tulenevat nihilismi. See põhjustab pikaajalise konflikti teiste Vene heliloojatega. Tema muusika sihiks
Pealkiri: tunnikonspekt Aine: kirjandus Klass: IX Tunni teema: Eduard Vilde elu ja looming Tunni eesmärk: Anda ülevaade Eduard Vilde elust ja loomingust. Õpetada mõistma Vilde tähtsust tollases ja praeguses eesti kirjanduses. Anda detailsem ülevaade Vilde mitmetahulisest loomingust. Teha sissejuhatus "Pisuhänna" käsitlemiseks. Lühikirjeldus. EVOKATSIOON Tahvli keskele kirjutatakse EDUARD VILDE. Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said tunni jooksul E. Vilde kohta teada. Millised küsimused tekkisid
· maskeeritud inimesed, lihtsalt maskid · ''Autoportree maskidega'' · skulptor A. Rodin · pinnatöötlus varjundirohke ja krobeline liikumine · ''Suudlus'' · ''Põrguvärav'' · Michelangelo eeskuju, Sixtuse kabel · ''Balzac, alasti etüüd'' · ''Tantsustuudio'' · ''Calais' kodanikud'' · saladuslik 6es isik · ''Danaiid'' · temaatika sümbolistlik tähendusrikkad pealkirjad · süveneb inimese hingeellu, näitab selle dramaatikat
Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada.
Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline proramm. ,,Kodumaine viis" Kuldne sügis pillutab lehti, ojad vulisevad rõõmselt, loodus hääbub vaikselt ja rahulikult. Saabub talv ja jäätnud on maa, vesi ning hinged, Kõik vaikselt vaub talveunne. Kodus on olla hea, süda on rahul, kodu on südamelähedane paik. 4
See on väga silmapaistev ning lugema kutsuv. Esikaanel on välja toodud lehes kajastuvad teemad, kuid need jäävad kohati pildi taustal ebanähtavaks. Leht on ülesehituse poolest väga hea. Fotod on tekstidega kooskõlas ning liigendatud. Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huvitavat leiab kindlasti ka Otepää kodanik, kes pole seotud igapäevaselt kooliga.
KAMMER JA Heino Eller ORKESTRIMUUSIKA KAMMERMUUSIKA Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Kammermuusika erineb orkestrimuusikast selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina origin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
