pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj. tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu nimetatakse eneseinduktsiooniks. Induktiivsus on juhti iseloomustav füüsikaline suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Magnetvälja energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga. Võnkeringiks nimetatakse kinnist kontuuri, milles on mähis ja kondensaator. Elektromagnetlaineks nimetatakse elektri- ja magnetvälja vastastikkust muundumist ruumis. Elektromagnetlainete skaala: madalsageduslained, raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Elektromagnetlained levivad ruumis ühtlase kiirusega - 300 000 km/s. See on suurim kiirus looduses. 3. Seadused ja reeglid
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Autotehniku eriala Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu s...
P = UefIef Uef = Voltmeeter ja ampermeeter mõõdavad vahelduvvoolu ahelas efektiivväärtusi. Takistused vahelduvvoolu ahelas 1. Aktiivtakistus tavaline takistus R [] 2. Mahtuvustakistus takistus, mida avaldab kondensaator vahelduvvoolule Xc = Xc mahtuvustakistus [] w voolu ringsagedus [rad/s] C mahtuvus [F] 3. Induktiivsustakistus takistus, mida avaldab vahelduvvoolule pool e mähis XL = wL XL takistus [] L induktiivsus [H] w ringsagedus [rad/s] 2. Trafo Trafo koosneb rauasüdamikust ja kahest poolis ehk mähisest: Primaarmähis ühendatakse pingeallikaga Sekundaarmähis ühendatakse tarbijaga Tingmärk: Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrivool primaarmähises indutseerib rauasüdamikus magnetvoo, mis tekitab elektromotoorjõu mõlemas mähises.
Elemtromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja pööriselektrivälja (selle jõujooned on kinnised jooned). Elektromagnetiline induktsioon Induktsioonivoolu tekkimine suletud kontuuris. Tekib seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise tõttu: 1) Kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas 2) Kontuur liigub magnetvälja suhtes või muutuvad mõõtmed. Induktsioonivool elektrivool, mis tekib suletud kontuuris, kui muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. Induktsiooni elektromotoorjõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktsioonielektrivälja (pööriselektrivälja) ning võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamisel kogu suletud kontuuri ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. Ei = Ak / q. Ei [1V = 1J / 1C]. Elektromagnetilise induktsi...
Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t hetkväärtus U = Uosin t i = Iosin t Elektromagnetlaine igasugune el. välja ja mag. välja muutuse levimine ruumis. Madalsageduslained e. vv.(f=0...104 Hz, = 104 m) Tekitab vv generaator ja levivad el juhtmetes. Raadiolained (f =105...1012 Hz, = 104... 10-4 m) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn.
Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised juhtmeotsad tähistatakse tähtedega C1 , C2 , C3, lõpud - C4, C5, C6. Rootor koosneb võllile kinnitatud südamikust ja mähisest. Rootori võllile on pressitud uuretega plekkrõngastest südamik. Lühisrootori mähis koosneb rootori uuretesse valatud alumiiniumvarrastest. Varraste otsad on üksteisega ühendatud otsarõngaste abil. Sellest ka nimetus lühisrootor. Rootori varraste ja ühendusrõngaste valmistamiseks asetatakse rootori südamik valuvormi ning valuvorm täidetakse sulaalumiiniumiga. Viimane täidab rootori südamiku uurded ja kogu valuvormi. Nii saadakse uuretesse alumiiniumvardad ja rootori otstesse ühendusrõngad.
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Selleks, et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Seda jõudu iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõu...
Vabad laengukandjad ei saa kuivas keedusoolas vabalt liikuda. 14. Millised osakesed on elektrolüütide vesilahustes vabadeks laengukandjateks? Negatiivsed ja positiivsed ioonid. 15. Mida nimetatakse elektrivooluks elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatu liikumist. 16. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Vooluga juht soojeneb. 17. Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. 18. Kuidas ilmneb voolu magnetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. 19. Millega võrdub voolutugevus? Valem. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t, q = I * t, t = q : I 20. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Tähis I, ühik 1A 21. Millise mõõteriistaga saab voolutugevust mõõta? Kuidas see on tähistatud? Ampermeetriga, A 22. Kuidas ühendatakse ampermeeter elektriseadmega, milles mõõdetakse voolutugevust?
kuigu tugevalt kinni ja kristallis muutuvad metalliaatomid positiivseteks ioonideks, loovutades 1 voi 2 elektrobi. 9.Elektrivool vedelikes (pikem küsimus). V:Puhas vesi on dielektrik- vabu laenguid ei ole. Kui vees lahustada mingit teist ainet, siis hakkab tekkinud lahus elektrit juhtima. 10.Elektrivoolu toimed(pikem küsimus). 1)Soojuslik toime- kõik ained soojenevad, kui neid läbib vool. 2)keemiline toime- vool eraldab lahusest selle koostisosa. 3)magnetiline toime-vooluga mähis mõjutab magnetnõela ja magnet mõjutab vooluga mähist. Galvanomeeter on seadeldis millega saab tuvastada elektriovoolu olemasolu. 11.Voolutugevus (definitsioon,tähis, ühik) V:Voolutugevus on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhti ühe sekundi jooksul. Tähis I ja mõõtühik A(amper) 12.Mis on ampermeeter ja kuidas see vooluringi ühendatakse V:Seadeldis millega saab voolutugevust mõõta. Ampermeeter tuleb ühendada
sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10
sagedus. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Kadu masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu, mis tekib laagriosade hõõrdest. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasutegur näitab kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet =P2/P1 P2- Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10
on kinnised kõverad. Elektriväli elektriülekandel. laetud osakeste kiirendamiseks. mõjub juhtmes olevatele laengutele jõuga ja paneb nad liikuma tekib vool. KASUTAMINE Ampere seadusel põhineb elektrimootorite töö(üks KASUTAMINE vooluga mähis hakkab pöörlema teise vooluga Seda nähtust kasutatakse mähise ümber). igapäevaelus voolu saamiseks. FERROMAGNEETIKUD KASUTAMINE Ained, mille magnetiline Näiteks kasutatakse generaatorit läbitavus võib ulatuda autodel elektriseadmete vooluga
otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus, tundlik välistele magnetväljadele, suhteliselt suur energiatarbimine mõõtmisel.
Füüsika induktiivsuse põhivalemid ja mõisted 1. Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektrivälja teke magnetvälja muutumise mõjul 3. Rootor liikuv osa , mis pöörleb , koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest 4. Staator paigal seisev osa, vasktraadist mähis 5. Pööriselektri väli elektro magnetilise induktsiooni mõjul tekkinud elektriväli , nimetatakse ka induktsiooni elektriväljaks,jõujooned on alguse ja lõputa ning kinnise, tekkinud on ta induktsiooni elektriväljas 6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele U= vl B singamma U-pinge (1W) v-kiirus (m/s)
Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisat...
Ülesanded. 1. Kuidas seletada näitlikult, et temperatuuri tõustes metallide takistus suureneb? 2. Elektromagnet on valmistatud vaskjuhtmest. Vase temperatuuritegur α = 0,004 1/K. Toatemperatuuril 20° C oli elektromagneti mähise takistus 2 Ω. Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi.
S0009 = O0,03 Kontaktor KM1 S0010 L I0,05 S4.1 S0011 O O0,02 KM2 hoide S0012 AN I0,06 S3.2 S0013 AN O0,03 KM1 avanev S0014 A B001 Võrdleb S0015 = O0,02 KM2 mähis S0016 EP 5. Täiendavad juhised töö läbiviimiseks 1. Termorelee kontakti simuleerida ühega loogikakontrolleri esipaneelil olevatest tumbleritest. 6. Järeldus Töövahendid olid suhteliselt kaasaegsed. Tööülesannete lahenesid tõrgeteta. Koostatud programm täitis skeemi poolt esitatud nõudeid, seega oli programm õigesti koostatud ja sisestatud loogikakontrollerisse.
seal elektrivoolu tekkida. ELEKTRIVOOLU TOIMED Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeks. Voolu soojuslik toime- kui vooluga juht soojeneb. Ei olene voolu suunast. N: vesi keeb veesoojendis, välgulöögi tagajärjel süttis puu. Voolu keemiline toime: elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Ei olene voolu suunast. N: auto mootori töötamise ajal laetakse akut, rooste teke. Voolu magneetiline toime- vooluga mähis mõjutab magnetnõelda. Sõltub voolu suunast. N: auto käivitatakse starteri abil, galavanomeetriga kontrollitakse, kas juhis on elektrivool. AATOMI EHITUS Prooton- posit. Laenguga, haarab elektrone. Prootonitel on ühesugune mass Elektron- negat. Laenguga, prootonist kergem IOON Iooon on laengu omandanud aatom või aatomite rühm. Katioon- posit. Elekrilaenguga ioon Anioon- negat, elektrilaenguga ioon Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon
Antud moodus on mugav sagetaste lülituste puhul. 17. Sünkroonmootori tööpõhimõte (lk 267) Sünkroonmootor koosneb välisest ja sisemisest väljapoolustega õhupiluga eraldatud magnetsüsteemist. Mõlemad süsteemid pöörlevad ühise telje ümber, kusjuures sisemine asetseb võllil. Rakendades välisele magnetsüsteemile pöördemomenti M, hakkab see pöörlema ja tekib pöördväli, mis on sarnane staatorimähises tekinud magnetilise pöörväljaga, kui see mähis on ühendatud 3f voolu võrguga. Magnetsüsteemide erinimeliste pooluste vaheliste sidestuste tõttu kandub pooluste välise süsteemi pöörlemine sisemisele süsteemile. Mille tulemusena hakkab rootor pöörlema välise süsteemiga samas suunas. Mitte arvestades hõõrdumist ,võib arvestada, et pöörlemisele vastu mõjuv moment M võrdub nulliga. Sünkroonmootoris tekitatakse pöördväli 3f vooluga
Aegrelee rakendumisel viitega sulguv normaalselt avatud kontakt Aegrelee rakendumisel viitega avanev normaalselt suletud kontakt Aegrelee tagastumisel viitega avanev normaalselt avatud kontakt Tingmärk Tingmärgi tähendus Aegrelee tagastumisel viitega sulguv normaalselt suletud kontakt Maksimaalvoolurelee või jõuahelasse lülitatud elektro- magneti mähis Kontaktori või elektromehaanilise relee mähis Viitega rakendumisel toimiva aegrelee mähis Viitega tagastumisel toimiva aegrelee mähis Pooljuhtdiood Sildlülituses pooljuhtalaldi Türistor Stabilitron pnp-transistor npn-transistor
ning ei saa printida graafikat. Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis. Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tsekkide väljatrükiks Pimekirja printer (Braille printer) Mõeldud pimedatele inimestele. Pimedate kiri koosneb paberipinnal olevatest kõrgematest punktidest, mis iseloomustavad tähti ja sümboleid. Nõelmaatrikssüsteem on üleseshitatud magneetilise jõudu abil. Nõela ümbritsev mähis saab laengu, mille tulemusena nõel kerkib ja tekitab tugevamasse perfopaberisse vastavad mügarikud. Termoprinter Vastupidavad ja madalate ülalpidamiskuludega. Termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Lisaks mustvalgele trükile on kasutusel ka mitmevärvilised värvilindid (kiled). Fotoelektriline printer (laserprinter, LED-printer)
alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Aktiivtakistusega vooluring Kui alalispinge puhul on tegemist lihtsalt ühe takistusega R, siis vahelduvpinge puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga S R= l tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust
Sõnasta magnet, püsimagnet ja magneti poolused. Kus kaustatakse magneteid? Magnet on keha, mis pöördub ühe otsaga põhja-, teisega lõunasuunas. Püsimagnet on magnet, pärast mille kokkupuudet nt rauast kehaga säilib raual magneetiline omadus ka peale eemaldamist. Magneti poolused on magneti kohad, kus tema mõju raudesemetele on kõige suurem. Milles seisneb Oersted'i katse? Selgita. Teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. Voolu magnetilise toime tõttu mõjutab vooluga juht tema läheduses olevat magnetnõela. Mõju edasikandumine toimub magnetvälja vahendusel. Sõnasta parema käe reegel. Kui parem käsi paigutada nii, et selle väljasirutatud p...
LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et
Elektromagnetism – kiirendusega liikuvad laengud, kus on seotud omavahel elektri ja magnetväli, mõlemad väljad mõjutavad mõlemat välja Pööriselektriväli (mõiste ja eripärad) - kinniste, alguse ja lõputa jõujoontega väli, eripärad on need, et see väli pole potentsiaalne ehk seda välja ei saa kirjeldada potentsiaalse energia ja potentsiaali mõistega Elektromagnetiline induktsioon - elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel või juhtme liikumise tõttu muutumatus magnetväljas Induktsiooni elektromotoorjõud - töö, mida tehakse mitte-elektriliste jõudude ehk kõrvaljõudude poolt siis, kui laetud osake teeb suletud vooluringis ühe tiiru Faraday katsete kirjeldused Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog - suurus, mis näitab, kuivõrd j...
väljundvõll 7 vänt 8 ja ripats 9 seisavad paigal ja järelikult on kehtestunud antud ülelaadimisõhu rõhule vastav optimaalne kütuse sissepritse. Pk kasvamisel piirang järk-järgult väheneb ja mootori pöörded hakkavad suurenema. Ülelaadimisõhu rõhu väärtused, mille juures piirangud mõjuvad, reguleeritakse vedru 15 pingusega reguleerimiskruviga 14. 4. Regulaatori Woodward PGA elektromagneetiline kaitseseade. Elektromagneetiline kaitseseade toimib siis, kui solenoidi mähis pingestatakse. PGA 12 puhul on toitepingeks alalisvool 48 või 24 volti. Seade lülitatakse regulaatori pöörlemissageduse seadeservomootori 19 õlisüsteemi ja juhtsiibri 29 vahele. Mootori ja regulaatori normaalse töö puhul solenoidi mähis on toiteta ja vedru surub kuulklapi vastu ülemist pesa. Ühe või mitme parameetri avariiväärtuse puhul saab elektromagnetilise kaitsseadme solenoidi mähis mootori
Kuna kuiv keedusool ja puhas vesi on isolaatorid. 15.Mida nimetatakse voolu toimeks? Voolu toimeks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi? 16.Nimeta voolu toimeid ja kus neid esineb? 1) Soojuslik toime : vooluga juht soojeneb. Esineb nii metallides kui elektrolüüdide vesilahustes. 2) Keemiline toime : seisneb selles, et elektrivool eraldub juhist selle koostisosi. Ei esine metallides. 3) Magnetiline toime : vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Esineb nii metallides kui elektrolüüdide vesilahustes. 17.Mis on galvanomeeter? Galvanomeeter on mõõteseade, mille abil saab kindlaks teha, kas juhis on vool, või mitte. 18.Mida näitab voolutugevus? Valem, ühik. Voolu suurus e. voolu tugevusest sõltub, kui tugevasti voolu toimed ilmnevad. Ühik on 1 Amper, tähis I ja valem I=q/t Q=+-ne n=elementaarlaeng e=elektronide arv q = elektrilaeng. 19.Kordsed ühikud.
voolusuunda). ----MIKS ON VAJA MÄÄRATA JÕUJOONTE SUUNDA? vajalik näiteks elektrimootori töölepanekuks. PÜSIMAGNETITE RAKENDUS Kõlarid, maa magnetväli, magnetttahvel, nõrgemad elektromootorid, enamus mõõteriistad. MIS ON ELEKTROMAGNET? Elektromagnet on alalisvooluga juht, mis käitub elektromagnetina. Elektromagnet koosneb rauasüdamikust ja selle mingile osale keritud juhtmetest, mis moodustab magneti mähise. Mähis läbiv vool tekitab magnetvälja, mis on suunatud piki mähise keerdude ühist telge. Sellest magnetväljas magneetub ka rauasüdamik, kusjuures mähise ning südamiku magnetväljad tugevdavad teinteist. Mõistagi määrab tekkiva magnetvälja suuna voolu suund mähises. ----KASUTAMINE: elektromootor, magnetkraana JÕUD VOOLUGA JUHTMETE VAHEL, ISELOOMUSTA -F= K*(I1I2l / d) ning õpik lk 120 joonis 4.13 -Sõltub kahe juhtme voolutugevuse ja pikkuse ( valdav osa, pikkust, mille vältel nad
Samas ei tohi 1 0 1 pneumaatilisi elemente paralleelselt ühendada, sest sedasi lastaks 1 1 1 nende väljund teise elemendi kaudu välja. 18. Releed (tööskeemid?) Relee on elektromehaaniline seade, mis on ette nähtud elektriahelate kommutatsiooniks. Relee kontaktid tähistatakse 2 numbriga : esimene näitab kontakti gruppi, teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus
Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitada elektrivool. Voolu toimel soojenevad ka elektripliit ja triikraua küttekehad. 8. Kuidas ilmneb elektrivoolu keemiline toime? Näited. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. N: vask sadestub voolu toimel lahusest välja. 9. Kuidas ilmneb elektrivoolu magnetiline toime? Näited. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. N: magnetnõel muudab vooluga juhi juures oma suunda. 10. Mida iseloomustab voolutugevus? Kuidas seda arvutatakse? Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus=elektrilaeng/aeg 11. Milline on voolutugevuse ühik? Kuidas on ta seotud teiste ühikutega? 1 amper (1A) 1A=1C/1s=1C/s 12. Milliste mõõteriistadega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendadakse mõõteriist
antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti : -arvuti võtab vastu mootori andurite signaalid töötleb neid ja annab täiturmehhanismidele elektrilisi signaale mingit operatsiooni teostamiseks. Olulisemad väljundsignaalid toiteseadmete täiturmehanismidele : 1) Pihusti lahtioleku aeg 2) Tühikägu stabilisaatori asend 3) Aktiivsöe paagi tühjendus bensiiniaurudest 4)
Füüsika arvestuseks kordamine 1.Mis asi on elekter? Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. 2.Mis asi on magnetism? Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. 3.Mida seletab Coulumbe'i seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 4.Ampere'i seaduspärasused 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksi...
Elektromagneetiline induktsioon Elektromagneetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel tekib juhtmes elektrivool. See nähtus avaldub selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonvooluks. Selle füüsikalise suuruse avastas inglise füüsik Michael Faraday 29. augustil 1831. aastal. Oma uuringuid alustas 1822 aastal ja tal kulus oma eesmärgi teostamiseks ligi 10 aastat. On olemas isegi legend, et ta kandis taskus traadijuppi ja magnetit uurigute algusest lõpuni. Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu. On olemas kolm viisi kuidas kuidas magnetvälja abil elektrivoolu tekitada. Esiteks kui juhet ...
Kõrgsagedusel komplekstakistus Z = R + jX. Tähistamine sarnaselt takistitega (nimimahtuvus numbrina ja ühik ühe tähega). Värvikood sama mis takistitel. Pinged ja tolerantsid esitatakse ka koodiga. c) Induktiivpoolid e. drosselid (inductances) Kõik voolujuhtivad elemendid on mingil määral induktiivsed. E = - Ldi/dt Kasutamine: pulseervoolu silumine, võnkeringide komponent, kõrgsagedusvoolu piiramine jne. Välditakse kasutamist mikrolülitustes. L = 0,1 µH... 100 mH. Ehitus: mähis silindrilisel dielektrikalusel, raud- või õhksüdamik (kõrgsagedusel ferriit - suur eritakistus) ja metallvarje. Reaktiivtakistus X = L Põhiparameetrid: Induktiivsus vastavalt reale E6 ja E12. Hüvetegur Q=X/R= L/R (R energiakadu poolis). Kõrgsagedusel komplekstakistus. d) Resonaatorid (võnkeringide ekvivalendid) - Kvartsresonaator e. kvarts (kvartsplaadike kahe metallplaadi vahel). Hea sageduse stabiilsus. Valmistatakse F= 2kHz... 200 MHz. - Piesokeraamiline filter
Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest.
transistorlülititest koosnevat lõppastet. Transistorlülitite ülesanne on samm-mootori mähiste kommuteerimine ettenähtud liikumistrajektoori tagamiseks. 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1.Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi toite miinusklemmiga. Näidatud mootori sammunurk on 30°. mähis 1 on jaotatud üla- ja alapooluse ning mähis 2 vasaku ja parema pooluse vahel. Aktiivrootoril on kokku 6 vahelduvat, ümbermõõdule jaotatud poolust. Kommuteerides toite mähiselt 1 ümber mähisele 2, liigub rootor 30° ehk ühe sammu võrra. Pidev liikumine saavutatakse mähiste 1 ja 2 järjestikuste ümberlülitustega. 4.2. Bipolaarne mootor Bipolaarsete mootorite ehitus sarnaneb unipolaarsete mootorite omaga, erinevus seisneb keskväljavõtete puudumises. Seega on mootor lihtsama konstruktsiooniga, kuid
Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga (voolutugevuse mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter). Kuna paljud elektrimõõteriistad on väliselt sarnased, on ampermeetri eristamiseks tema skaalal täht `A'. Iga ampermeetriga saab mõõta voolutugevust ainult kindlas vahemikus, mis on kindlaks määratud selle riista mõõtepiirkonnaga, lubatust suurema vooletugevuse korral võib mõõteriista mähis kuumeneda nii tugevasti, et põleb läbi. Ka ei saa mõõta liiga väikest voolutugevust, kuna mõõteriist ei ole sellise voolutugevuse jaoks piisavalt tundlik, selliseid voolutugevusi mõõdetakse milli-, mikro- või nanoampermeetriga. Skaala on jagatud jaotisteks, mille väärtus arvutatakse, jagades mõõtepiirkonna suurima väärtuse jaotiste arvuga. Skaalajaotise väärtus määrab selle, kui suure intervalliga saab voolutugevust mõõta. Et saada näitu tuleb lugeda
Muutuva õhupiluga induktiivanduril on elektritehnilisest terasest (räniga legeeritud süsinikuvaene teras, mida kasutatakse pehmemagnetmaterjalina elektrimasinate ja elektriaparatuuri magnetahelates) südamikule keritud mähis 2. Magnetvoog südamikus sulgub läbi südamiku suhtes liikuva ankru 3. Ankur on mehaaniliselt seotud detailiga mille liikumist või pöördenurka mõõdetakse. Induktiivanduri väljundsignaaliks on voolutugevus mähises st. I = f(). kus: õhupilu pikkus; 2 Mähis
hooldus. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3…0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele.
Transformaator Elektrijaama generaatorites indutseeritud elektromotoorjõud on küllalt suured. Elektrienergia kasutamisel üldiselt pole tarvis kuigi kõrget pinget. Transformaatorid on vahendid mille abil saab tõsta või madaldada vahelduvvoolu pinget. Transformaator koosneb kinnisest raudsüdamikust, millele on paigutatud kaks traatmähiseg pooli. Üks traatmähistest, mida nim primaarmähiseks, ühendatakse vahelduvpinge allikaga. Teine mähis mida nim sekundaarmähiseks ühendatakse tarbijaga (joonis A). Joonisel B on kujutatud transformaatori tingmärk. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Primaarmähist läbiv vool tekitab raudsüdamikus muutuva magnetvoo, mis indutseerib elektromotoorjõu mõlemas mähises. Magnetvoog tekib praktiliselt ainult trafoterase lehtede südamikus ja on kogu südamiku ulatuses ühesugune. Seega on ka
Vilistav hingamine. 19. Kuidas abistada larüngiidi tunnustega last? Teha auru. 20. Milline kodune abivahend on soovitav muretseda perekonda, kus lastel on esinenud larüngiiti? Auruaparaat. 21. Kui kõrget palavikku ei ole vaja lapsel alandada? Alla 38° kraadist palavikku kaenla alt mõõdetuna. 22. Milliste võtetega saab väikelapsel ja imikul alandada palavikku? Eemaldada riided (mähe), ülehõõrumine, toatemperatuuri alandamine, asetada otsmikule mähis. 23. Mida teha siis kui imikul kõrge temperatuuri foonil tekivad krambid? Krambihoo esmaabi, peale seda palaviku alandamine. 24. Kui sage oksendamine ja kõhulahtisus võib olla imikule ja väikelapsele ohtlik? 10x päevas või iga paari tunni tagant või sagedamini. 25. Millised on oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkiva veetustumise ohtlikud tunnused? Kahvatu nahk, kuivad limaskestad, unisus. 26. Kuidas eristada alkoholimürgistust alkoholi joobest? Teadvusekadu. 27
voolukatkestus. Vastaval magnetvälja muutumisel indutseeritakse pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahele, loom saab kerge elektrilöögi. 11. Mis on endainduktsiooni emj? Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Kui vool muutub, tekitab see muutuva magnetvälja, see sama vooluga mähis muutub ise vooluallikaks. 12. Selgita endainduktsiooni teket. 13. Mis on juhi induktiivsus? Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. L=deltaFIdeltaI 1H=1Wb1A 14. Millisel põhjusel võrreldakse induktiivsuse mõistet massiga? 15. Mis on magnetvälja energia? Energia, mis
1. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseise...
ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt 3 ankur 4 elektromagneti südamik 5 elektromagneti mähis 6 kaarekustuti I elektrivool Kui ergutusmähis saab toite, siis magnetsüdamiku liikuva osaga ühendatud liikuvad kontaktid kas sulgevad (normaalselt avatud ehk sulgekontaktid) või avavad (normaalselt suletud ehk lahkkontaktid) vooluahela. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülituseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide
Pingelangu põhjustavad halvad ühendused.Vool muudetakse soojuseks mida ei saa kasutada käivitamiseks ja ta ei osale selles. Juhul kui pingelang on suurem, siis ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,2 V. Käiviti poole pingemõõtmine Ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,1V. See oleks pingelangude mõõtmine juhtmetes. Käiviti elektromootori kontrollimine Ankru kontrollimine Ankru mähis ei tohi olla lühises kerega. Juhul kui väärtus on Moom siis rike on kollektoris, väiksem takistus aga lühis. Ankru mähise ja kommutaatori katkestus Mõõdetakse lamellide vahelist takistust. Lamellide seisukord Kontrollitakse visuaalselt. Lamelli pind ei tohi olla kulunud üle 0,2 mm. Pind ei tohi olla mustunud. Lamellide viskumine - viskumine ei tohi olla üle 0,4 mm. Pinda taastatakse treimisega. Lamellide osa läbimõõdu muutus.
väljade vaheline ruuminurk pidevalt 90º (selline ruuminurk tagab maksimaalse pöördemomendi). Sarnaste omaduste tõttu nimetatakse vahelduvvoolu servomootorit ka harjadeta alalisvoolumootoriks.Harjadeta alalisvoolumootoris on voolu mehaaniline kommutatsioon asendatud elektroonilisega kommuteerib asendianduri poolt juhitav vaheldi. Peale selle on ergutusvälja tekitaja viidud staatorilt rootorile selleks kasutatakse tavaliselt püsimagneteid. Kommuteeritav mähis on aga viidud rootorilt staatorile. Seda nimetatakse pöördkonstruktsiooniks. Elektroonilise kommutaatori lihtsustamise huvides on kasutatud ainult kolme mähise sektsiooni. Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike sektsioonide arv lubamatult suure pinge kommutaatori lestade vahel. Elektroonilises kommutaatoris hoitakse aga liigpinge teke vastava skeemiga ära. Sisseehitatud asendianduri tõttu on masinat lihtne kasutada teekonnajuhtimisega ajamites ja järgivajamites 3)Samm-mootor
vereringe. Selleks soojendatakse kannatanu kehaosi soojade vannide ja massaaži abil. Võib rakendada kas kahjustunud piirkonna kiiret soojendamist +42 kraadises veevannis või tõsta temperatuuri järkjärguliselt soojendavate veevannidega: 30 minuti vältel +18 kraadilt +37 kraadini. (Rätsep 1964: 212-213) Kohaliku külmumise I järgu puhul määritakse pärast soojendamist nahka vaseliiniga. II ja III järgu külmumiste korral pannakse nahale 70%-lise alkoholiga niisutatud mähis ja transporditakse raviasutusse. (Jänes 1989: 488) Kui kannatanu ei asu elamute lähistel, siis tuleb ta võimalusel viia tuulevarju ning katta soojade riiete ja tekkidega. Külmavõetud kohta tuleb soojendada kaalukalt- ei tohi kasutada kiirgavat soojust, nagu soojenduslamp või lõke, kuna külmunud nahk saab kergesti põletusi. Võiks kasutada enda keha soojust. Kindlasti ei tohiks külmakahjustust hõõruda lumega- jääkristallid lõhuvad niigi õrna epiteelkudet
maksis 69,99 naela ja mis kaitses inimest kohutavate nähtamatute elektromagnetkiirte eest ja mis ravis paljusid haigusi. Ta kirjeldab ripatsit selliselt, et see ei vaja patareisid, sest saab oma toite selle kandjalt: ripatsi mikrokiibi aktiveerib vasest induktsioonmähis, mis püüab ripatsi kandja südame mikrovoolu. Seda lähemalt uurides ja lahti lammutades selgus see: ei mingit mikrokiipi, lisaks mitte millegagi ühendatud mähis ja nullioomine takisti, mis maksab pool penni ning mis samuti ei ole mitte millegagi ühendatud. Peatükis ,,Kas tavameditsiin on kuritahtlik" tuli juttu sellest, kuidas uue ravimi turuletoomiseks kulutatakse palju raha ning kedagi ei huvita kas see on parem kui platseebo. Näiteks kui uus ravim peaks vähendama kolesteroolitaset ja sellega seoses ka südameatakke, siis mõõdetakse mitte südameatakkide, vaid kolesteroolitaseme vähenemist. Viimast on palju lihtsam saavutada kui
väikese voolu korral. Näiteks, otse- või kaudpuutel läbib inimest eluohtlik rikkevool, kuid see on liialt väike rakendamaks kaitseseadmeid. Rikkevoolukaitse põhiseadmeks on rikkevoolukaitselüliti, mis rakendub juba 10 mA-lise rikkevoolu korral ja lülitab voolu välja 0,01 s jooksul. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte on antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp. Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust ning sellele mähitud primaarmähistest ja sekundaarmähisest. Normaaltalitlusel on faasivool I1 ja neutraaljuhi vool I2 võrdsed, nende tekitatud magnetvood on võrdsed ja vastassuunalised. Magnetvoog südamikus võrdub nulliga ja mõõtemähises ei teki voolu. Kui algab rikketalitlus, tasakaal häirub, südamikus tekib magnetvoog ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
