"Pahateadus“ (1)

pahateadus
referaat
Tallinn 2013
Lugesin Ben Goldacre raamatut „Pahateadus“. Minu jaoks väga huvitav raamat, mis rääkis erinevatest teaduslikest katsetest ning toodetest, mida tarbides on inimesed korduvalt petta saanud või eksiteele viinud. Kohati oli raske lugeda ja aru saada, kuna paljud näited olid nii teaduslikult põhjendatud.
Esimestes peatükkides tuli juttu sellest, kuidas tehti katseid platseebotablettidega. Need on tabletid, millel pole mingeid farmakoloogilisi omadusi. Näiteks anti neid tablette kolledžiõpilastele ja räägiti, et tegemist on erguti või uinutiga. Neile anti üks või kaks roosat või sinist tabletti ja öeldi, et nad saavad kas ergutit või uinutit. Õpilased said kõik erinevat värvi platseebot. Pärast mõõdeti katsealuste ärksust ja muid subjektiivseid tunnuseid ning leiti, et kaks tabletti avaldasid suuremat mõju, kui üks tablett , nagu võiski oodata. Leiti ka, et tablettide värvus mõjutas nende toimet. Roosa ergas ja sinine jahe. Samuti räägiti veel sellest, kuidas tervenemisel avaldab mõju see, mida arst ütleb, kui ka see, mida ta usub. Näiteks andsid arstid patsientidele enne hambaravisüsti tegemist platseebotableti, kuid tegid seda kahel erineval viisil. Ühtedele patsientidele kiideti tabletti taevani, teistele aga laideti. Positiivse sõnumiga tablettide puhul tundsid patsiendid vähem hirmu, ängistust ja valu kui negatiivse sõnumiga. Samuti meeldis mulle see, kus räägiti sellest, kuidas tablett lahendab keeruka sotsiaalse probleemi. Näiteks, kuidas kalaõlikapslid tõstavad IQ-d ning, et masendunud meeleolu põhjuseks on toitainete puudulikkus. Kuigi farmaatsiafirmad on otse tarbijatele suunatud reklaamide ja lobitööga ränka vaeva näinud, et selle teooria teaduslikud tõendid jäävad iga aastaga aina hõredamaks. Seepärast tundub, et terve ja normaalse elu elamiseks on vaja tablette võtta. Nende eesmärgiks on, et iga laps mõistaks - ta peab sööma mitu suurt, kallist ja värvilist kapslit ning siis paranevad tema keskendumisvõime, käitumine ja intelligentsus.
Professor Patrick Holfordi peatükis jäi mulle enim meelde see, kus räägiti Qlink ripatsist, mis maksis 69,99 naela ja mis kaitses inimest kohutavate nähtamatute elektromagnetkiirte eest ja mis ravis paljusid haigusi. Ta kirjeldab ripatsit selliselt , et see ei vaja patareisid, sest saab oma toite selle kandjalt: ripatsi mikrokiibi aktiveerib vasest induktsioonmähis, mis püüab ripatsi kandja südame mikrovoolu. Seda lähemalt uurides ja lahti lammutades selgus see: ei mingit mikrokiipi, lisaks mitte millegagi ühendatud mähis ja nullioomine takisti, mis maksab pool penni ning mis samuti ei ole mitte millegagi ühendatud.
Peatükis „Kas tavameditsiin on kuritahtlik“ tuli juttu sellest, kuidas uue ravimi turuletoomiseks kulutatakse palju raha ning kedagi ei huvita kas see on parem kui platseebo . Näiteks kui uus ravim peaks vähendama kolesteroolitaset ja sellega seoses ka südameatakke, siis mõõdetakse mitte südameatakkide, vaid kolesteroolitaseme vähenemist. Viimast on palju lihtsam saavutada kui südameatakkide vähenemist ja ka katse tuleb odavam ja kiirem. Kui tulemused on negatiivsed, siis ei avaldata neid üldse või avaldatakse alles pika viivitusega. Samuti on välja toodud see kuidas teaduslugudes lause uuringud on näidanud mõjutab lugejat ja mida paljud lugejad võttavad puhta kullana kuid, mis sageli ei sisalda mitte mingeid teaduslike tõendeid.
Peatükis „Halb statistika“, kus räägitakse sellest, kuidas on võimalik sattuda väga suure ebaõnne ohvriks. Näiteks mõisteti üks medõde süüdi seitsmes mõrvas ja kolmes mõrvakatses. Tema töövahetuse ajal suri haiglas ebatavaliselt suur hulk inimesi ja see oligi põhimõtteliselt kogu süüdistus, mis tema vastu esitati, pluss mõned väga nõrgad kaudsed tõendid. Ta ei ole end kunagi süüdi tunnistanud, ta on jätkuvalt oma süütust kinnitanud ja tema kohtuasi on andnud tulemuseks mõned teoreetilised aruanded statistikaalaseks teaduskirjanduses.
Samuti jäi meelde MMR vaktsiini peatükk, kus räägiti sellest, et vaktsineerimine on põhjustanud autismi diagnooside tõusu. Tuli välja, et need olid üksikud juhtumid ning see poleks mingi üllatus, kuna nii on see igasuguse meditsiinilise sekkumise puhul. Ka oli välja toodud statistilisi näiteid sellekohta kuidas vaktsineerimine on kaasa toonud näiteks leetritesse haigestumise languse. Tuli juttu ka sellest, kuidas meedia mõjutab inimesi. Inimesed loevad ajalehti ja olenemata sellest, mida me arvame end teadvat, mõjub lehtedes kirjutatu meile: me usume nende artiklite sisu ja tegutseme nende alusel.
Kasutatud kirjandus
Ben Goldacre "Pahateadus"